Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Brasiilia kultuur ja vaatamisväärsused koos piltide ja kireldustega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
amazon, palee, igua, amazonas, janeiro, rahvastik, lunastaja, brazil, loomastik, iguazu, joad, suhkrupeamägi, jõgi, mullastik, mägismaa, saal, brasilia, argentiina, paraguay, uruguay, taimestik, vihmamets, brasiillased, upload, guajaana, pinnamood, mägismaal, 3014, veestik, veerohke, mullad, sisemaa, avaneb, 1931, sümboliks, uuest, piiril, mountainRahvaarvult on ta samuti 5. kohal pärast Hiinat, Indiat, USA-t ja Indoneesiat. Inimesi on 192,296 miljonit 2010 seisuga. Rahvatikutihedus on 22,6 in/km². Rahavstik on noor: 62 protsenti brasiillastest on alla kahekümne üheksa aasta. Riigikeel on portugali keel. See on kuues kõige üldkasutatavam keel maailmas. Peaaegu pooled Ladina-Ameerika inimesed ei räägi hispaania keelt nad räägivad portugali keeles. Pealinnaks on Brasilia. Teised suuremad linnad on veel São Paulo, Rio de Janeiro ja Salvador. Riigihümn on Hino Nacional Brasileiro. Riigikorraks on presidentaalne vabariik ja praegune president on Luiz Inácio Lula da Silva. Rahaühikuks on Brasiilia reaal (BRL). Brasiilia avastas aastal 1500 Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks. Koloniseerimine algas 1534. aastal, 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisririik, alates 1889 vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament. On 26 osariiki
sest seal on vähem linnasid, põhjapoolses osas asub Amazonase vihmamets. 5 Rahvastikupüramiid Brasiilias on laste osakaal küllaltki suur 24,2% ja vanurite osakaal 7,3%. Antud riigis on vananev rahvastik. Selles riigis on ülekaalus naised, 2013.aasta andmete põhjal oli 98 meest 100 naise kohta. Sündimus on madal ( 14,97% ) ning suremus samuti ( 6,51% ). Loomulik iive on suur. Linnad Brasiilia kolm suurimat linna on Sao Paulo, Rio de Janeiro ja Salvador. 6 Linnades elab 87% kogu rahvastikust mis näitab, et linnastumise tase on kõrge. Enamus linnad paiknevad
Brasiilia analüüs geograafiliste kaartide põhjal Riigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik põhjas Gujaana mägismaad), lõunapoole liikudes muutub maa mägisemaks. Riigi põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed asuvad lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal as
Sündimus on viimasel ajal suurenenud. Kuid aastaks 2050 see väheneb. Viimase viie aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 9183078 : 44109313. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis . Kuid aastaks 2050 on ta juba kaasaaegses rahvastiku tüübi etapis. Linnastumine Suuremad linnad ja linnastud ja nende paiknemine: São Paulo populatsioon: 11,244,369, osariik: São Paulo, asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel Rio de Janeiro populatsioon: 6,323,037, osariik: Rio de Janeiro, asub Guanabara lahe ääres Salvador populatsioon: 2,676,606, osariik: Bahia, asub Atlandi ookeani rannikul Baía de Todos os Santose lahe ääres Brasília populatsioon: 2,562,963, osariik: Distrito Federal, asub Amazonase ja Paraná jõgikonna veelahkmel Fortaleza populatsioon: 2,447,409, osariik: Ceará, asub Atlandi ookeani rannikul Belo Horizonte populatsioon: 2,375,444, osariik: Minas Gerais, asub Brasiilia kagu-osas
Ameerikat. Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Pealinnaks on Brasiilia linn. Suurematest linnadest tasub veel nimetada Recifed, Salvadori, Rio de Janeriot, Sao Paulot ja Belemit. Brasiilias on 26 osariiki :Acre, Alagoas, Amapá, Amazonase osariik, Bahia, Ceará, Espírito Santo, Goiás, Liiduringkond, Maranhão, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Minas Gerais, Pará, Paraíba, Paraná osariik, Pernambuco, Piauí, Rio de Janeiro osariik, Rio Grande do Norte, Rio Grande do Sul, Rondônia, Roraima, Santa Catarina, São Paulo osariik, Sergipe, Tocantinsi osariik 1.2 Üldandmed Pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 197,122,067 Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 2,051,14 Keel : Portugali Rahaühik: riaal (BRL) Pinnamood: Saab eristada kahte isesugust maastikku: Brasiilia mägismaad ja Amazonase madalikku ehk Amasooniat
tähistavad tähed). Praegu on roheline, millele on paigutatud kollane romb, sellele aga omakorda lõunapoolkera taevalaotust kujutav ketas tähtedega. Üle taevakaare lookleb valge lint tekstiga "Ordem e progresso" (kord ja progress). · Roheline sümboliseeribmaa ääretuid vihmametsasid. · Kollane romb kujutab maavarasid, eriti kulda ja teemante. · Sinisel kettal olev tähekujund kujutab tähistaevast Rio de Janeiro kohal 15. novembril 1889. Lipul kehtib põhimõte, et tähtede arv vastab osariikide arvule, kuid tähti ei lisata automaatselt. Praegused 27 tähte tähistavad 26 osariiki ja pealinna Brasíliat, igal osariigil on oma täht. Tähtede kaart kujutab tähtede, mida on viies suuruses, tegelikku suurust ja asukohta taevavõlvil. Tähekaardi keskel on lõunataeva tuntuim tähtkuju, "Lõunarist", mis sümboliseerib Brasiilia rahvaste vabadustahet.
SISSEJUHATUS Valisin teema Brasiilia majandus mitmetel põhjustel. Peamine põhjus on see, et arvasin, et kuna Brasiilia on nii suur riik, siis ei tohiks olla ületamatult raske referaati koostada ja materjali Brasiilia kohta peaks olema palju. Teine põhjus on see, et brasiillased on tugevad jalgpallis ja jalgpall mulle meeldib, siis äratas see minus huvi ka Brasiilia kohta. Kolmas põhjus on see, et Brasiilias asuv Rio de Janeiro on väga ilus ja ma tahaksin ise sinna kunagi reisida. Need põhjused mõjutasid minu valikut. Töö eesmärk on anda ülevaadet Brasiilia majanduse kohta. Brasiilia majandus on väga mitmekesine. Referaat on koostatud Brasiilia majanduse mõistmiseks ja selle taseme kohta teabe saamiseks. Brasiilia majanduse põhiprobleem on, et ei kasutata ära saadavaid ressursse. Referaadi koostamiseks kasutasin erinevaid materjale. Materjale on küll palju, kuid
Brasiilia riigi üldinfo Pindala: 8 511 960 km2 (5. maailmas) Rahvaarv: 190 824 000 (2009. 5. maailmas) Pealinn: Brasilia (2 260 000 el.) Haldusjaotus: 26 osariiki Riigikeel: Portugali keel Rahaühik: reaal (BRL); 1 BRL - 6,6 EEK; (-2,2 EUR; -3.1 USD) Riigitähis: BRA, BR Religioon: 80% katoliiklased. Protestandid (nelipühilised). Afrobrasiilia usundid- quimbanda (macumba),candomblé ja umbanda. Brasiilia: on Lõuna-Ameerika suurim riik. Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik. Ta on jagatud viieks regiooniks, peamiselt osariikide järgi, kuid see jaotus järgib looduslikke piire. Naabriteks on Brasiilial kõik Lõuna Ameerika riigid v.a. Tsiili ja Ecuador. Brasiilia põhjanaabrid on
03.2018) 3 Brasiilia riigilipp (joonis 2), portugali keeles A Auriverde, on rohelise taustaga, keskel kollane romb ning rombi keskel sinine ketas, millel on 27 valget tähekest ja valge lint tekstiga „Ordem e progresso“ (kord ja progress). Roheline sümboliseerib ääretuid vihmametsasid, kollane romb kujutab riigi maavarasid, eriti kulda ja teemante, sinine ketas kujutab tähistaevast Rio de Janeiro kohal 15. novembril 1889 ning selle tähtede arv kujutab riigi osariikide ja Brasiilia pealinna arvu. Joonis 3, Brasiilia vapp, Allikas: Heraldry Of The World (12.03.2018) Brasiilia vapp (joonis 3) võeti vastu 15. novembril 1889, viimati muudeti seda 28. mail 1968. Sinine ring kujutab Brasiilia lõunarannikut ning selles olevad tähed kujutavad osariike ja riigi pealinna, nagu ka lipul. Sinine ring asetub ise kollase-, rohelise-ja punasega kujutatud tähe peal
Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas (8'511'960 km2), hõlmates 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ning selle rannajoon on üle 7367 kilomeetri. Brasiilia pealinn on Brasília, mis on Liiduringkonna keskus. Rahvaarv üle terve Brasiilia 2007 aasta seisuga on 190 011 000 ja rahvastiku tihedus on 22 in./km². Brasiilia kaks suurimat linna on San Paulo, kus elab 25 miljonit inimest ning Rio de Janeiro, kus elab ligikaudu 10 miljonit inimest. 2009.aastal oli Brasiilia 5ndal kohal maailmas rahvaarvu poolest. Riigi keel on portugal. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Kuna Brasiilia jääb peamiselt lähisekvatoriaalsesse agrokliimavöötmesse on keskmine temperatuur Brasiilias 20-30 °C. Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik 011MT Brasiilia Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................... lk3 Riigi üldiseloomustus............................................................ lk4 Rahvastik............................................................................... lk5 Majandus............................................................................... lk6 Religioon............................................................................... lk7 Taimestik............................................................................... lk8 Loomad................................................................................. lk9
kõrgusest on vahemikus 200 ja 800 meetri, peamised mäestikud on keskmiselt aga ainult veidi alla 2000 meetri. Kõrgeimad mäed on Tumucumaque, Pacaraima. Kagus on maapind on keerulisem, mäed jõuavad kuni 1200 meetrini. Riigi põhjaosas, Gujaana mägismaal, on maa kõrgeim tipp Loraima (2772 m). Lõuna osas aga Pico de Bandeira, 2884 m. Brasiilias on tihe ja keerukas jõgede süsteem, üks maailma kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvatasid. Paljud brasiillased tenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahendi paljudele inimesi. Import ja eksport Brasiilias on ka täiesti sõltuvad nendest. Loodusvarasid on loetletud allpool: Kuld Rauamaak Mangaan, nikkel, fosfaadid, plaatina, tina, uraan, nafta, puit
Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. [2] Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Brasiilia asub kolmes ajavöötmes. Ajalugu Brasiilia avastas aastal 1500 Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks. Sisuliselt algas koloniseerimine 1534. 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisrisiik, alates 1889 vabariik
rootsi kroon. Rootsi on konstitutsioonilise monarhiaga unitaarriik, riigipeaks on piiratud võimuga kuningas või kuninganna, kellel on esindusfunktsioon. Trooni pärib kuningapaari esiklaps. Seadusandlik organ on ühekojaline parlament e. Riigipäev, mille liikmed valib 4 aastaks rahvas. Valitsusjuhi e. riigiministri kinnitab Riigipäeva esimehe ettepanekul parlament. Kehtib 1975.a. põhiseadus, mida uuendati viimati 1991.aastal. Keskmine asustustihedus on 20 in/km2. Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt ja asustustihedus väheneb põhjasuunas. Linnades elab üle 80% rahvastikust. Üle 200 000 elanikuga linnu on 3: Stockholm, Göteborg, Malmö. Ajalooline vähemusrahvus on riigi põhjaosas elavad saamid. 2004.a. oli välismaalaste hulk rahvastikust 5,3%. II MS ajal ja vahetult pärast seda saabus Rootsisse kümneid tuhandeid põgenikke teistest Põhjamaadest ja Baltimaadest. Rootsi rahvastik vananeb.
Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Suuremad jõed on: Tajo, Duero, Ebro, Guadiana. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Mets katab 10% Hispaania kogu pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik- kääbuspalm. Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk- Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud linnud, rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peatakse ka jahti. Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas. Kõrgemal leidub mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid. Hispaanis on 9 rahvusparki (neist 3 on Kanaari saartel) ja üle 50 reservaadi
Hetkel moodustavad 65+ aastased rahvastikust 15%. Selline suund on aga täiesti tavaline kogu Euroopas. Välismaale tööotsinguile on suundunud peaaegu 3 miljonit portugallast. See arv on rahvaarvu arvestades küll jahmatavalt suur, kuid suurema osa neist 3 miljonist moodustavad siiski Hispaanias tööl käijad, kes lähevad hommikul Portugalist üle piiri naaberriiki tööle. 33 Portugali rahvastik Aasta Kokku Muutus Aasta Kokku Muutus 1864 4,188,419 - 1950 8,510,240 10.2% 1890 5,049,729 20.5% 1960 8,851,240 4.0% 1911 5,969,056 18,2% 1970 8,648,369 -2.3% 1920 6,032,991 1,1% 1981 9,833,041 13.7% 1930 6,825,883 13
Hispaania Altamira koopamaalingud, Sevilla, Granada, Hispaania lõunarannik, Kanaari ja Baleaari saared, Montserrati klooster, Ebro jõgi, Barcelona, Madrid 17 c. Itaalia Rooma (Trevi purskaev, Pantheon, Colosseum), Hispaania väljak ja trepid, Veneetsia, Pisa, Firenze, Vesuuv, Etna, Vatikan, Pompei d. Kreeka Ateena akropol, Epikurose Apolloni tempel, Metera kalljukloostrid, Olümplios, Knossose palee Kreetal, Kreeta ja Santorini saared, Dirose koopad e. San Marino San marino linn, Titano mägi f. Küpros Trodose mäestik, Famagusta (rannad, Salami varemed), Kyrenia (loss, muuseum) 3. PõhjaEuroopa a. Norra fjordid, joad, Puukirikud, Hardangervidaa RP, Vigeland, Oslo, b. Island 31 tegevvulkaani, geisrid, kuumaveeallikad, Laavaväljad, Liustikud, Reikjavik c
annaabi.ee 
