§ 1. Abielu sõlmimise eeldused (1) Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. (2) Abielluda võivad täisealised isikud. Viitavad õigusnormid viitavad mõnes muus normis sisalduvale faktilise koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele. Kui õigusnormi tekst sisaldab viite sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, siis on tegemist viitelise õigusnormiga. Kui aga õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga. Näide viitelisest õigusnormist PKS-s § 3. Abiellumiskeeld lapsendamissuhte puhul Omavahel ei või abielluda isikud, kelle käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel. Näide blanketsest õigusnormist PKS-s § 48. Koguvara (6) Abikaasa lähikondsed määratakse kindlaks pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Kitsendavad õigusnormid välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna
isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. (3) Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. (4) Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Seadus välistab teo karistatavuse kui vastav karistusnorm on uues seaduses tühistatud.Kas terve koosseis või osa sellest;kui tegemist blanketse normiga, siis osa tegusid on muutunud mittekaristatavaks seoses mingi eriseaduse muudatuse tõttu. Blanketne on koosseis, kus osutatakse mõne teise õigusharu normatiivaktile, mille rikkumine moodustab süüteo. I. Karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld Täpsem selgitus § 5 ja antud põhimõte keelab peale toimepanemist loodud või raskendatud karistusõigust tagantjärgi nendele tegudele kohaldada e.kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi raskendamine on keelatud. § 6
arvestada ka § 10 Üldpõhimõtted sätestab § 5 lg 1 et karistust mõistetakse teo toimepaneku ajal kehtinud seaduse järgi.Kui seadus muutub teo toimepaneku ajal,siis kohaldatakse seadust mis kehtis teo toimepaneku lõpu ajal. § 5 lg 2 nõuab karistust välistavate,kergendavate või muul viisil isiku olukorda leevendavate sätete raksndamist. Seadus välistab teo karistatavuse kui vastav karistusnorm on uues seaduses tühistatud.Kas terve koosseis või osa sellest;kui tegemist blanketse normiga, siis osa tegusid on muutunud mittekaristatavaks seoses mingi eriseaduse muudatuse tõttu. Karistust kergendavad asjaolud Seadus kergendab karistust kui muudab kuriteo väärteoks,alandab alam ja/või ülemmäära,lisab sanktsioonidesse uue kergema karistusliigi või tühistab lisakaristusliigi jne. VÄÄRTEGUDE PUHUL LISAKARISTUST MÄÄRATA EI TOHI!!! Isiku olukorda leevendav muul viisil kui lühendab aegumistähtaega,kitsendab
Mittetäielikud õigusnormid on normid, mis formaalselt ei vasta täielike õigusnormide struktuuridele. Õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad ainult seoses teiste õigusnormidega. Liigituvad seletavataks, viitavateks ja kitsendavateks. Kui õigusnormi tekst sisaldab osundust sama õigusakti mõnele teisele §, siis on tegemist viitelise õigusnormiga. Kui aga õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga. 6. Juriidiline fakt. Õigusnorm o nteatud kindla käitumie mastaap, etalon. Õigusnormis on kõrvuti õigusliku tagajärjega kirjas ka teatud elulised asjaolud, mida nim juriidilisteks faktideks. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude hulgast ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis. Juriidilised faktid kujutavad endast kõige mitmekesisemaid elulisi asjaolusid
õigus teataval viisil käituda, vajaduse korral ka subjekti erisused, st et õigusaktis on sõnastatud vaid õigusnormi hüpotees ja dispositsioon. Eraõiguslikes õigusharudes, kus samuti domineerivad regulatiivsed normid, on õigusaktide sätete sõnastamisel põhirõhk asetatud suhte subjektide õiguste ja kohustuste sätestamisele. Õigusnormi viitav esitamine on kasutatav kõikides õigusharudes ja võib esineda kahel kujul: 1) otsese ehk ebaehtsa viitena ja 2) kaudse ehk ehtsa (ka blanketse) viitena. Otsesed ehk ebaehtsad viited on sellised, mille puhul viidatakse konkreetsele sättele kas käsitletava õigusakti enda piires või teises õigusaktis või konkreetsele teisele õigusaktile tervikuna. Kaudne ehk ehtne (ehk blanketne) viide on viide, mis on tehtud mitte konkreetsele õigusakti sättele ega ka konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandlise liigile või õigusinstituudile, õigusakti tekstis sõnastatuna tavaliselt
Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. Seletav õigusnorm on nt Riigikogu valimise seaduse § 4, mis seletab otsese valimisõiguse olulisi jooni. Viitav õigusnorm on see, kus nt viidatakse teisele paragraafile, hoiduvad kordamisest. Kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele §-le, siis on tegemist viitelise õigusnormiga, kui õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on aga mõistetav ainult seoses positiivse kehtimisega. Kõikide piiravate tunnuste nimetamine positiivses õiguses on raskendatud. Seadusandjal on kitsendavate õigusnormide loomisel vaba otsustus, kas ta nimetab negatiivsed faktilised koosseisu tunnused või lisab ta need täiendavalt negatiivse kehtimiskorra kujul. Aarnio liigitab õigusnormid:
ilmselt tehti esimene otsus selgelt kahjustamise eesmärgiga teise otsuse puhul tuleb vaadata, kas on üldse võimalik kõrgemat hinda saada o kui otsus on tehtud aktsionäride huvides ja AS kahjuks, mis on tagajärg? 23 ÄS § 3011 lg 1 p 1? selleks on vaja leida mingi norm, mida rikutakse (tegemist on blanketse normiga) üldine huvide kahjustamine, ei ole tegemist selgelt võlausaldajate huvide kahjustamisega TsÜS § 38 lg 1? juhul kui on määratud liiga kõrge/madal hind o kust tuleb üldse üldkoosoleku pädevus kohustada juhatust võõrandama? ei tulegi kusagilt võib tingimusi määratleda ainus võimalus, kuidas üldkoosolek selle oma pädevusse saaks, oleks § 298
ilmselt tehti esimene otsus selgelt kahjustamise eesmärgiga teise otsuse puhul tuleb vaadata, kas on üldse võimalik kõrgemat hinda saada o kui otsus on tehtud aktsionäride huvides ja AS kahjuks, mis on tagajärg? 23 ÄS § 3011 lg 1 p 1? selleks on vaja leida mingi norm, mida rikutakse (tegemist on blanketse normiga) üldine huvide kahjustamine, ei ole tegemist selgelt võlausaldajate huvide kahjustamisega TsÜS § 38 lg 1? juhul kui on määratud liiga kõrge/madal hind o kust tuleb üldse üldkoosoleku pädevus kohustada juhatust võõrandama? ei tulegi kusagilt võib tingimusi määratleda ainus võimalus, kuidas üldkoosolek selle oma pädevusse saaks, oleks § 298
1.Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2.Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised. Õigusnormi loogiline struktuur ei väljendu üldjuhul otseselt õigusakti tekstis – muudaks õigusaktide mahu väga suureks. Õigusnormi viitav esitamine on kasutatav kõikides õigusharudes ja võib esineda kahel kujul: 1) otsese ehk ebaehtsa viitena ja 2) kaudse ehk ehtsa viitena (ka blanketse viitena). Otsesed ehk ebaehtsed viited on sellised, mille puhul viidatakse konkreetsele sättele kas käsitletava õigusakti enda piires või teises õigusaktis või konkreetsele teisele õigusaktile tervikuna. Kaudne ehk ehtne (ehk blanketne) viide on viide, mis on tehtud mitte konkreetsele õigusakti sättele ega konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandluse liigile või õigusinstituudile, õigusakti tekstis sõnastatuna tavaliselt „eeskirjadele“, „nõuetele“ või
Dispositsioon — normi loogilise struktuuri element: kui on niisugune olukord, siis on niisugune tagajärg, mis võib seisneda kas õigustuses, kohustuses või keelus. Normi tuleb vaadata D järgi, st kui sama õigusakti sees D on viidatud (viidatud on sama õigusakti vastavatele sätetele), siis on tegemist viitava normiga. Kui D viitab antud õigusaktist välja, siis on tegemist ka viitava normiga, aga viite puhul on tegemist blanketse viitega. Seega, iga kord kui kuskil on mingisugune viide (otsene või blanketne), on tegemist viitava normiga. Blanketse viite puhul võib seadus viidata seadusest alamal seisvale aktile. Sanktsioon —õiguslik tagajärg, milleks võib olla kas karistus või muu abinõu (mingist hüvest ilma jätmine, õigussuhte kehtetus jne). Sanktsioon saab olla määratletud kas suhteliselt või absoluutselt. Suhteliselt määratletud sanktsioonile on antud mingisugune alternatiiv,
peetud. (...) Süüdistuse sisu peab olema arusaadav juba süüdistusest, mitte alles ringkonnakohtu otsusest. 68. Lisaks teo karistatavuse hindamiseks olulistele faktilistele asjaoludele peab süüdistus kaitseõiguse tagamiseks kajastama ka prokuratuuri õiguslikku hinnangut süüdistatava teole. Peale kohustuse esitada süüdistusakti lõpposas kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi (KrMS § 154 lg 3 p 3) eeldab kõnealune nõue ka seda, et blanketse koosseisutunnuse puhul oleks süüdistuses viidatud väljapoole karistusseadust jäävatele õigusnormidele, mis seda koosseisutunnust sisustavad (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-1-1-107-00, p 4.1; 5. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1- 25- 12, p 10.1 ja 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-13, p 9. Vajalik on ka õiguslik hinnang, kas tuvastatud asjaolud tähendavad
viide kas: a) teisele normatiivaktile, milles see viidatav säte sisaldub või b) isegi ainult õigusakti liigile, milles seonduvad õigusnormid võivad esineda. Normitehnika aspektist peetakse korrektsemaks esimest juhtu; õiguse realiseerija aspektist teeb blanketsete viidete rohkus õigete normide leidmise tülikaks, ehkki selline viitamise viis on Eesti õigussüsteemi arengu praegusel etapil laialdaselt praktiseerimist leidnud. 1 Blanketse viite näiteks on KrK § 158 lg 1: "Kalavarude hävitamise eest kalavarude kaitseks kehtestatud eeskirjade rikkumise tagajärjel, kui sellega põhjustati oluline kahju kalamajandusele,- ....". Näeme, et täiendiks tuleb teada kalavarude kaitseks kehtestatud eeskirju, kusjuures need: 1) ei ole avatud antud õigusnormis; 2) ei ole osundatud õigusaktile ning -normi(de)le, kus nad võivad olla;
3.4. ÕIGUSNORMI SÕNASTAMINE ÕIGUSAKTI TEKSTIS Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigusnormi loogiline struktuur ei väljendu üldjuhul otseselt õigusakti tekstis muudaks õigusaktide mahu väga suureks. Õigusnormi viitav esitamine on kasutatav kõikides õigusharudes ja võib esineda kahel kujul: 1) otsese ehk ebaehtsa viitena ja 2) kaudse ehk ehtsa viitena (ka blanketse viitena). Otsesed ehk ebaehtsed viited on sellised, mille puhul viidatakse konkreetsele sättele kas käsitletava õigusakti enda piires või teises õigusaktis või konkreetsele teisele õigusaktile tervikuna. Kaudne ehk ehtne (ehk blanketne) viide on viide, mis on tehtud mitte konkreetsele õigusakti sättele ega konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandluse liigile või õigusinstituudile, õigusakti tekstis sõnastatuna tavaliselt ,,eeskirjadele", ,,nõuetele" või
annaabi.ee 
