ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul · Keskkonnamahutavus on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ökoloogiline niss on populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurtite olemasolu · fundamentaalne põhiniss tavilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks · tegelik niss on reaalses biootilises keskkonnas konkurentide olemasolul kujunev tingimuste kompleks · mutatsioon on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. · Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. · kunstlik valik valiku teeb inimene kas teadlikult või teadmata · looduslik valik · areaal e levila on mingi taksoni esinemisala Maal · endeem on liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga
Järgnesid pikaajalised kulutusprotsessid (erosioon, deflatsioon, karstumine jne.) Devoni ajastu lõpust Kvaternaarini, Kvaternaarsed mandrijäätumised, 3. Postglatsiaalne periood. Läänemere nõos asuvate veekogude arenguga. Inimtegevus, maakerke kiirus, 14. Kuidas maastikud arenevad. Abiootiline ja biootiline arengustaadium. Abiootilises staadiumis määravad geoloogilised protsessid abrasioon, akumulatsioon, erosioon , deflatsioon jm. Biootilises staadiumis on oluline osa elusloodusel taimkate, loomastik, mikroorganismid. Oluline osa maastike arengus inimtegevusel. Degratatsiooni 15. Mineviku maastike ja maastike muutuste uurimismeetodid. 16. Sesoonsete muutuste mõju erinevatele maastiku komponentidele (Eesti näitel). jõgedel toitumise erinevus järvedel sügavuse ja vee hulga erinevustes. Tuulte (tormidega) ning lainetuse mõju maastikele: lainetus, jäälüke, deflatsioon, üleujutused 17
Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel. • Selgita ja too näiteid, ökoloogilise nišši kohta Ökoloogiline nišš on: 1) Populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonna tegurite olemasolu. 2) Liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilisse potentsiaali. Eristatakse: a) Fundamentaalset põhinišši- tarvilik abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks. b) Realiseerunud e. tegelik nišš- reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitidega jne. Nt. Meres osad kalad puhastavad haikala hambaid kinni jäänud toidust. Sisalik sööb lõvisi tüütamas kärbseid. • Arutle, miks on olemas erinevad liigid. Elukeskkonna muutumuisel ähvardaks täiesti ühte tüüpi organisme suur välajsuremine. Ühte tüüpi organismid (õistaim) saaksid levida vaid teatud tingimustega piiratud aladel. Erisuguste omadustega ja vajadustega organismiliigid võivad asustada eri elupaiku, tagades
Teadus-tehniline revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide avastamine ja kasutamine, uute materjalide loomine jne. raadio, televiisor, arvutid, laser, aatomienergia. Need avastused tehti kõik 20. sajandi alguses või esimesel poolel. Hiljem on asju ainult täiustatud. Viimastel aastakümnetel (50) ei ole avastatud midagi sellist, mis oluliselt muudaks inimeste elujärge. Tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne. olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Tehnokraatia (Kr. techne kunst) tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha
niss ühes möötmes" Kui me paneme temperatuurile veel juurde väärutse: niiskuse, saame kahemöötlemise nissi. Seda võime vaadelda juba kui pinda, soolsus ja temperatuur. Rohkem, kui 3D nissi on inimesel on raske ette kujutada. Fundamentaalne niss mis kajastab kõiki abiootlisi tegureid, üldised potentsiaalseid võimalusi. See on siis kõik abiootilised tarvilikud tingimused. Realiseerinud niss on seotud imiteeritud tegurite spekriga, kõigi reaalses, biootilises keskkonnas konkurentide, herbivooride ja parasiitide olemasolu korral kujunevad tingimuste kompleksi. RessurssidLämmastik, fosfor, valgus taimede jaoksNektar e õiemahlPähklid on oravate jaoks resurssPäikesekiirgus - energia resurssLoomad ise on resurss kiskjate jaoksMeie keha on resurss parasiitidele, peale surma lagundajatele C3 taimed fotosünteesi esmased produktid on 3 süsiniku aatomiga orgaanilised happed
arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). · Ökoloogiline niss- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse 1)fundamentaalset põhinissi- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. · Fundamentaalne põhiniss- · Tegelik niss- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse 1)fundamentaalset põhinissi- tarvilike
ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Ökoloogiline nišš- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse – 1)fundamentaalset põhinišši- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik nišš – reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Tegelik nišš- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse – 1)fundamentaalset põhinišši- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e
keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad. 124. Ökoloogiline niss 1) populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2) liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituudide vahemik), mis on määratud tema biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt. 125. Fundamentaalne põhiniss tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks 126. Tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne. olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. 127. Mutatsioon kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimel tekkinud. 128. Mutageenid mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad
12. Kuidas maastikud arenevad. Abiootiline ja biootiline arengustaadium. Areng toimub maastiku sisemise arengu ja välisjõudude toimel. Maastiku areng väljendub maastike struktuuri muutustes: maastik rikastub uute tunnustega, s.t. muutub iga etapiga keerukamaks oma komponentide ja maastikulise struktuuri poolest. Abiootilises staadiumis määravad geoloogilised protsessid - abrasioon, akumulatsioon, erosioon, deflatsioon jm. biootilises staadiumis on oluline osa elusloodusel - taimkate, loomastik, mikroorganismid. 13. Mineviku maastike ja maastike muutuste uurimise meetodid. Lihtsamaks ja täpsemaks maastike muutuste uurimise meetodiks on inimese poolt aegade jooksul ühel või teisel kujul talletatud andmete analüüs. nt maadeavastajate reisiraamatuted 2. toimunud protsesside ja toonaste nähtuste kohta annavad vanad kaardid. Maastike arengu uurimise meetodid: Geoloogilised meetodid (pikim ajaskaala)
nõudlused (limiteerivate tegurite suhtes) on erinevad. (LIMITEERIV TEGUR (e piirav ökoloogiline tegur )- ökoloogiline tegur, mille intensiivsus ei võimalda organismi eksistentsi (kasv ,sigimine), samal ajal, kui teised organismile mõjuvad ökoloogilised tegurid seda võimaldaksid.) 27. Selgitage ökonissi liigitamise põhimõtteid Ökoniss: liigi funktsionaalne roll koosluses. liigi koht biootilises keskkonnas osa kasvukohast, mida liik asustab. funktsionaalne (e biootiline) ja fundamentaalne (e koha) ökoniss. Funktsionaalne ja fundamentaalne = ealiseerunud. Ökoloogilise amplituudi mõte on sama nagu ökonissil, kuid vahe on dimensioonide arvus. Niss on osa keskkonnast, mida organism tarvitab või millele ta on kohastunud. Moodsam tõlgendus: organismi kohastumine antud keskkonnatingimustele. 28. Kuidas on ökonisside kattumine seotud konkurentsiga?
taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul Keskkonnamahutavus on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad Ökoloogiline nišš on populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurtite olemasolu Fundamentaalne põhinišš tavilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks Tegelik nišš on reaalses biootilises keskkonnas konkurentide olemasolul kujunev tingimuste kompleks Mutatsioon on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kunstlik valik valiku teeb inimene kas teadlikult või teadmata Looduslik valik tugevam jääb ellu, iseeneslik valik. Areaal e levila on mingi taksoni esinemisala Maal
Liigi esinemist võib takistada teiste liikide tegevus. On olemas teatud tegurite kombinatsioonid, mis võimaldavad liigil säilitada elujõulist populatsiooni. Seda ainult juhul kui seal ei esine vaenlaste vastasuunalist mõju. Huchinson jaotas nisid fundamentaalseteks ja realiseerunud. Fundamentaalne niss kajastab liigi üleüldiseid potensiaalseid võimalusi kõikide tarvilike abiootiliste tingimuste kompleksi. Realiseerunud niss on seotud limiteeritud tegurite spektriga. Reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, herbivooride ja parasiitide olemasolul kujunenud kompleksi. Ökoloogiline niss on liigi iseloomulik tunnus. Habitaadid on paigad kus organismid elavad ja habitaadid sisaldavad arvukalt nisse. RESSURSID Ressursid ehk varud on organismi eluks vajalikud ained. Tillmani järgi on kõik asjad, mida organism tarbib tema jaoks ressursid. Nektar, õietolm ja auk puutüves on ressursid mesilase jaoks.
Ökonišš ei ole koht ,vaid konsept, teoreetiline üldistus. Nt siili elupaik võib olla aed, valge vesiroosi elupaik tiik. Samas on aias ja tiigis palju erinevaid ökonišše, mida saavad eluks kasutada erinevad bakterite, seente, taimede ja loomade populatsioonid. Ökonišš pigem iseloomustab see, kuidas elusolend elab, mitte seda , mis kohas ta elab. Fundamentaalne ehk põhinišš – tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks. Realiseerunud ehk tegelik nišš – reaalne biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, herbivooride ja parasiitide olemasolu korral kujunenud tingimuste kompleks. Realiseerunud nišši võime käsitleda ka kui liigi funktsionaalset rolli koosluses. 20.Mis on ökotüüp? Sarnaselt kohastunud organismide ühe liigi piires. Nt lillakas turbasammal. 21.Kuidas on ökoniššide kattumine seotud konkurentsiga? On proportsioonis konkurentsiga - mida sarasemad on eri populatsioonidel keskkonna kasutamise tavad, seda kergemini tekib konkurents
Kasvukohta iseloomustavad keskkonnategurid. 2. taimekoosluse kasvukoht, sama, mis ökotoop. Ökoloogiline niss on- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse 1)fundamentaalset põhinissi- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Kohanemine- isendiline adaptsioon, toim ontogeneesi jooksul. Fenotüüp tähendab isendi ehituslike ja talituslike omaduste kogumit. F
Reaalse populatsiooni arvukus kõigub tavaliselt k-e ümber. Ökoloogiline niss 1) populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2) liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituudide vahemik), mis on määratud tema biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt. Fundamentaalne põhiniss tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks. Tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Mutatsioon kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel b) mutageenide toimel tekkinud. Mutageen mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad
Ökoloogiline niss Ökoloogiline niss on: 1) populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2) liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituudide vahemik), mis on määratud tema biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt. Eristatakse: a) fundamentaalset põhinissi tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e. tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne. olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Mände on ainult osal neist aladest, kus ta veetagavara poolest kasvada saaks. Veetagavara on oluline aspekt männi nisis, ent kuuskede ja teiste puude konkurents jätab talle võimaluse kasutada ainult osa oma põhinisist. Oma nisis leiab populatsioon kõik püsimiseks tarvilikud keskkonnavarud. Kõrvuti saavad elada
poolt avaldatavaid mõjusid, aga ka liigi isendite elutegevuse mõju teistele ökosüsteemi osadele. Liigi kadumisel ökosüsteemist hõivatakse tema ökonišš teiste liikide poolt. Eristatakse: a) fundamentaalset põhinišši- terviklike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e tegelik nišš- reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne. olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. 116. Kohanemine ja kohastumine, organismide vastused keskkonna muutustele (käitumuslikud, morfoloogilised, füsioloogilised) Nende all mõistetakse organismi ehituses ja elutegevuses aset leidvaid muutusi, mis annavad paremad võimalused keskkonnas ellujäämiseks ja järglaste saamiseks.
annaabi.ee 
