Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"bioloogiline degratsioon" - 15 õppematerjali

bioloogiline degratsioon - kui mineraalne aine ületab orgaanilist ainet.
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

- Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete...

Geograafia - Keskkool
1137 allalaadimist
4
doc

Pedosföör

Pedosfäär Otsest vajadust mulda ja nende omadust hakati uurima kui inimesed jäid paikseks ja algas agraarajastu 7-8 tuhat aastat tagasi. Teadusharu 18.saj. kuulsaim vene teadlane Dokutsajev. Mullaga puutuvad kokku kõik elusloodusele hädavajalikud ainevood (veeringe, süsinikuringe jne.). Muld on just kui filter sademete ja põhjavee vahel. Kui on muld rikutud siis on ka põhjavesi rikutud. Mullaga seotud globaalsed probleemid: 1) Kõrbestumine (erosioon, lageraie, ülekarjatamine, maa ära kurnamine) 2) Eutrofeerumine ehk üleväetamine (vetikate vohamine ja veekogude kinnikasvamine 3) Nälg (toidu tootmine ja selle ebaõige jagamine) 1994 ­ Kõrbestumis tõrje konventsioon. Eesmärk ­ kaitsta vett ja mulda. Rio de Janeiro. Mulla teke Selleks, et muld hakkaks arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See võimaldab kinni...

Geograafia - Keskkool
30 allalaadimist
23
doc

Geo konspekt

1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mis on veereziim 30. mis o...

Geograafia - Keskkool
143 allalaadimist
1
docx

Pedosfäär

Murenemine ­ kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim ­ nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik ­ nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine ­ vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine ­ käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon ­ nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine ­ nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine ­ kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad pinnavormid. Biolo...

Geograafia - Keskkool
16 allalaadimist
4
docx

Sfäärid

Murenemine ­ kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim ­ nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik ­ nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine ­ vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine ­ käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon ­ nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine ­ nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine ­ kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad pinnavormid. Biol...

Geograafia - Keskkool
18 allalaadimist
5
doc

Pedosfäär

klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (tempera...

Geograafia - Keskkool
83 allalaadimist
2
docx

Geograafia - muld

Porsumine toimub kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumi organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisal muutumine keemilise murene mise käigus Murenemiskoorik on maismaa duse, soojenemis kiiruse ja toitaine terikkuse 2)Kliima sõltub murenemise pinnakiht, kus toimub murene mine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine....

Geograafia - Keskkool
14 allalaadimist
10
docx

Pedosfäär

PEDOSFÄÄR Otsene vajadus muldi ja nende omadusi tundma õppida tekkis inimestel umbes 7-8 aastatuhande eest, kui nad jäid paikseks ja tegid algust maaviljelusega. See aitas tõsta muldade viljakust. Mullateadus eraldus geoloogiast 18. sajandil. Mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullateguritest ning näitas, et muld on kujunenud mitmete loodustegurite vastastikuse toime tulemusena. Tänapäeval uurib mullateadus enamat, kui ainult maakasutuslikult hädavajalike mulla omaduste tundmaõppimine, mullaviljakuse küsimused ning muldade kaardistamine. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. Inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastatud mulla puhul kasvab ka põhjavee saastumise oht. Paljud inimkonda puudutavad globaalprobleemid on seotud mulla ja selle säästlikult kasutamisega (toidutootmine, kõrbestumine, vihmametsade hävimine). Murenemine on kivimite purunemine ja mi...

Geograafia - Keskkool
18 allalaadimist
4
docx

Pedosfäärist lühidalt

Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu, ja elusorganismide mõjul. Lähtekivim- peenemad pindmised murenenud kivimid ,milles hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine e. rabenemine- toimub kivimiosakeste e. mineraalide soojuspaisumise ja kokkutõmbumise tagajärjel. Füüsikalise murenemise käigus murdub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraalide struktuur ei muutu. Keemiline murenemine e. porsumine- muutub kivimite keemiline koostis ning osa lahustunud aineid eraldub, kuid kivimite väliskuju muutud vähesel määral. ­ korrusioon- kivimi pindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. ­ leostumine- lahustunud soolade ärakandumine ,lahustunud kohast. ­ karstumine ­ Eestis toimuv protsess kus..... Bioloogiline murenemin...

Geograafia - Keskkool
8 allalaadimist
4
odt

Muld kui ressurss, muldade kaitse

Muld ja taimestik aitavad süsinikku maismaal mittegaasilisse ja energiarikkasse vormi siduda peale seda kui inimene on tootnud fossiilsete kütuste põletamisega õhu CO2 järjest juurde. Muldade degradatsioon ja hävitamine Inimese kõige parem viis muldi kaitsta on arvestamine nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega. Muldade erosioon Kõige rohkem kahjustavad muldi erosioonid. Erosioon on tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Selle käigus kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudusse või maetakse uute erosioonisetete alla. Erosiooniprotsesse eristatakse geoloogilise erosiooni ja kiirendatud erosioonina. Kiirendatud erosioon on põhjustatud inimtegevuse tagajärjel. Mulla vee- erosioon on mullaosakeste (m...

Geograafia - Keskkool
3 allalaadimist
26
pdf

Mullastik

90-100 2) kl. 80-89 jne. Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ. 48. Eesti haritava maa boniteet Keskmiselt 39 – 40hindepunkti, kuid varieerub 8-95 hp-ni. 49. !Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused.! Teguriks on bioloogiline faktor. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murend materjalile lasuvad esimesed organismid Tingimusi mõjutavad: • Kliima • Lähtekivim • Reljeef • Aeg, maakoha vanus Mullatekkeprotsessi raames saab rääkida kahest aspektist: 1) toimub elusorganismide poolt maakoore pindmiste kihtide kasutamine 2) maakoore pindmiseid kihtide ümberkujutamine 50. !Leetumine! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaadi vaesel lähtekivimil. Läbiuhtumistüüpi veerežiimi tingimustes, kus agressiivselt (fulvo hapete mõjul) leiab aset mulla peenemate mineraalosakeste hüdrolüüs e. lagundamine. Kusjuures laguproduktid kantakse mullast minema. Leetumine toimub happelise reaktsiooni tingimustes ja põhjustab edasist hapestumist. Muld vaesub biokeemsetest ühenditest. (Lõuna-Eesti, Vahe-Eesti, Peipsi ümbrus) 51. !Lessiveerumine ! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivi...

Geograafia - Keskkool
14 allalaadimist
20
docx

Eksamikusimused-vastused mullateaduses

Nende keemiline ja mineorooligiline koostis ei muutu  peamiseks põhjuseks on temperatuuri kõikumine  toimub mineraalide paisumine Keemiline murenemine e. Porsumine * keemiline muundumine looduslike reaktiivide mõjul, moodustavad uued mineraalid * PROTSESSID a) oksüdeerumine hapnikurikkas keskkonnas b) redutseerumine ( hapniku vähe) c) hüdratsioon( vee püsiv liitumine mineraalidega) d) hüdrolüüs( soola lagunemine happeks ja aluseks) e) lahustumine( alluvad kõik mineraalid. Lahustuvus paraneb vee temp tõusuga) f) uute mineraalide süntees ja kristallisatsioon Näited vihikus!!! Bioloogiline murenemine- toimub taime ja loomorganismide ning nende laguprotsessis Vee geoloogiline tegevus-  deluviaalsed veed- kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist  alluviaalsed vooluveed- lähenedes suubumiskohale jõe voolukiirus alaneb ja toimub kaasakantud murendmaterjali sadenemine alluviaalsetted- tekivad jõe orgu või suurvee ajal jõe üleujutatud naaberaladel Mere geoloogiline tegevus  suurem osa settekivimeid  tegevus- seal kus on kergesti lahustuvad kivimid( lubjakivi, kips, kivisool)  lubjakivide puhul tekivad n.ö. karstinähtused Tuule geoloogiline tegevus  avalduvad nõrkade kivimite levikualal, taimkate kidur v puudub  kõige suurem liivakõrbetes deflatsioon...

Mullateadus - Eesti Maaülikool
71 allalaadimist
31
docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elu...

Eesti mullastik - Eesti Maaülikool
65 allalaadimist
42
docx

Maa kui süsteem

Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad, mikroorganismid aktiivselt kasutavad Murenemine Murenemiseks nimetatakse kivimite purunemist ja mineraalide muutumist LIIGID: 1. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud erineva soojuspaisumise toimel. Kõige intensiivsemalt toimub kuivas kliimas, kus temperatuuride ööpäevane kõikumine on suur. Kõrb. Jahedamas, kuid niiskemas kliimas soodustab murenemist kivimite pragudes oleva vee jäätumine 2. Keemiline murenemine ehk porsumine Muutub kivimite keemiline koostis. Mineraalid lahustuvad vees. Hästilahustuvad Na ja Ca soolad. Esineb soojemas ja niiskemas kliimas. Eestis nim seda karst. 3. Bioloogiline murenemine Algab lihtsamate organismide (samblikud, samblad) kinnitumisega kivimipinnale. Mõjuv biogeeniline ainevahetuse jääkained, juure eritised. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed Mullatekketegurid 1. Lähtekivim. On kivim, millel muld kujuneb. Määrab ära mulla põhiomadused nt. Toitainete rikkuse, niiskuse- ja õhusisalduse. Nt. Savi- toitaneterikkad, liigniisked Liiv- kuiv 2. Reljeef Mõjutab mullaosakeste, vee- ja soojuse jaotumist Nt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini. Raskusjõu mõjul toimub mullaosakeste ümberjaotumine kõrgemalt madalamale. Künkliku reljeefiga aladel on muldade mitmekesisus suurem 3. Kliima Eelkõige sademete hulk ja temperatuurid (a) Mõjutab murenemisprotsesse (b) Mõjutab vee liikumi...

Geograafia - Keskkool
12 allalaadimist
78
pdf

Ökoloogia kursuse konspekt.

Austraalia 1788 oli Austraalias 7 lehma. 1960 oli 30 000 000 lehma. 1 lehm = 10 kooki päevad. Kokku 300 000 000 kooki päevas. See katab 3 000 000 hektarit. Kohalikud lagundajad olid harjunud känguru sitaga – ei lagundanud. Inimesed kaotasid karjamaid. 1963: inprodutseeriti sinna Aafrikast 21 liiki sõnnikumardikaid, 2 neist jäid ellu – inimesed said karjamaa tagasi. Interaktsioonide lõpp. 57 SÜNÖKOLOOGIA – looduse koosluste uurimine, mis on tervikuna pea võimatu. Koosluste struktuur: • Vertikaalne (taimed koosnevad rinnetest ehk taimkatte kihtidest, preerias pole aga metsas pea alati on) • Horisontaalne (koosluste muutumine keskkonna gradiendil. Igal gradiendil oma liigikomplekt. • Bioloogiline mitmekesisus – elurikkus, diversiteet. Antarktikas kasvab 2 liiki taimi, Amazonases samal pindalal kasvab tohutult rohkem. • Taksonoomiline strukruur – Suktsessioon – koosluste muutumine ajas (suunatud, vahel korduv). Koosluste ajaline arend nii iseeneslikult kui väliste jõudude põhjustatult. Sünökoloogia algas eelmisel sajandil. Koosluste energertsed vs kollektiivsed omadused – suur vaidlus Kas kooslused on diskreetsed (mitte pidevad) koevolutsioneerunud üksused, süsteemid, kus liigid on üksteisega pikka aega kohastunud (kaitsekoostöö) või on tegemist konglomeraadiga, mille omadused määravad liigid, kes sinna kokku on sattunud? CLEMENTS: Sünergeetilist efekti väljendav omadus. Komponendid koos tekitavad uusi omadusi, mida komponentidel endal pole (pannkook). Liigid diskreetsed. Ei saa ainult isiklikult komponentide kaudu kirjeldada kooslust, vaid nad on koevolutsioneerunud süsteemi...

Keskkonnaökoloogia -
15 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun