Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
organell, tsütoplasma, organellid, membraanse, kromosoom, poolvedel, sisus, lüsosoom, ribosoom, tsütoloogia, bioloogia, eukarüoot, protistid, kompleks, sekreedi, karüoplasma, põieke, otstarbe, mikrotuubul, toruke, mitokonder, varustab, polüsoom, molekuliga, prokarüoot, bakterid, tsentriool, tsentrosoom, liidab, sileda, karedaBaktertoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmisel Biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil Eukarüoot- organism, millel on rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoon- kromosoom, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma- rakutuuma poolvedel sisu Kloroplast- membraanist koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid.
Eukarüoot organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid.
Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. Eukarüoot organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid.
Ka see on passiivne transport. Transpordi valgud membraani ehituses osalevad aktiivses transpordis. Nad juhivad rakku ainult kindlaid aineid. Veel tuntakse fogotsütoosi (ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel) ja pinotsütoosi (ümbritsevast keskkonnast vedelike aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel). 7. Raku tsütoplasma. Raku sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga. Peamiseks koostisaineks on vesi (60-90%). Selles on lahustunud paljud anorgaanilised (osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. ja orgaanilised ained. Enamis anorgaanilistest ainetest on katioonide ja anioonide kujul dissotseerunud olekus. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed, ...
tootmiseks. Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. Eukarüoot – organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke,
Kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskesklonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Ained liiguvad läbi difusiooni või osmoosi teel, molekulide liikumine. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. Sidepinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhriidide sünteesist. Rakkude kuju püsimises või muutumises, nede liikumises ja organellide ümberpaiknemises, osaleb tüstoplasma paikneb tsütoskelett. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb teisi kudesid keskkonamojutuste eest
Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid erinev ka teistes organismides. Initsaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon Kapsiid viiruse genoomi ümbritseb valguline kate Kontraktsioonivalk Liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Kantserogeen mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustav vähkkasvaja teket Karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus. Lüsosoom Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. Makroergiline ühend- madalmolekulaarne org. ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekändjana. Nt ATP UTP jne Metabolism- org kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. (assi ja dissi jaguneb) Mutageen mutatsioone tekitav tegur
Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8
peptiitside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Polüsahhariid- Renaturatsioon-valgu kõrgematjärku ruumiliste striktuuride taastumine Riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid rRNA- sahhariid-orgaaniliste ühendite rühm steroid- tRNA- 3.Peatükk Eukarüoot-organism, mida iseloomustabrakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid, seened, taimed, loomad) Golgi komleks-membraanidest koosnev päristuumse raku organell Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma-rakutuuma poolevedel sisu Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees, sisaldab plastiide Leukoplast------///-------------------------------------------------,milles pingmendid puuduvad Lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugused makromolekule Mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisse
lk 50 1.Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. 2. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võõib tsütoloogia sünniks lugeda aega, mil leiutati valgusmikroskoop. 3. 4. 5. Loomaorganismide ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side-, ja närvikude. 6. Elektronmikroskoop on oluline seetõttu, et tema lahutusvõime on võimsam kui valgusmikroskoobis ja tänu sellele näeb rakkude siseehitust ja stuffi hulga paremini. 7. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 8
biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisu. kloroplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajaliku
Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime- ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Eukarüoot organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad
selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks Antikoodon - tRNA molekuli kolmnukleotiine järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga Assimilitatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine
organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks Antikoodon - tRNA molekuli kolmnukleotiine järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga Assimilitatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine
bakterid. 5. Rakud on erinevad, sest nad peavad täitma erinevaid ülesandeid. 6. Rakumembraan kooseb pühiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjuike mõjude eest ja ühendab rakke omavahel. Rakutuumas painevad poorid, mille kaudu toimub liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.Oluliseim osa kromosoomid. Tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks on erinevate ainete rakusisene transport. Ribosoom-Koosneb rRNA ja valgu molekulidest.Ribosoomides toimub valgu süntees. Golgi komleks- Membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine ekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Lüsosüüm- Ühekorde membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule ja rakustruktuure.
Ehitus Ülesanne Poolvedel, peamiseks koostisaineks Seob kõik rakuorganellid ühtseks terviku vesi. Selles on lahustunud paljud kindlustab nende koostöö. anorgaanilised ja orgaanilised ained: Tagab toitainete laialikandmise rakus, on polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt
seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja omastamist väliskeskkonnast ja sinna energiavahetuses energia universaalse talletaja ja jääkproduktide väljumist, aga ka otsest energia ülekandjana. (soojus- või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende Aktiivne transport ainete liikumine läbi soost. rakumembraani, milleks vajatakse täiendavat energiat. Valdavalt seotud transpordivalkudega, Autotroof organis m, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast kasutatakse ATP energiat.
http://www.abiks.pri.ee Bakteritoksiinmürkained, mida makter eritab Biotehnoloogiabioloogia haru, miskasutaba organisme inimesele vajalike ainete tootmiseks Biotõrjeüht liiki isendite arvukuse piiram. teist liiki organismide abil Eukarütootorganism, millel on rakutuum ja membraan organellid Golgi kompleksorganell, milles jõuab lõpule valkuda töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoomkromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid gene Karüoplasmarakutuuma poolvedel sisu Kloroplastorganell, milles toimub fotosüntees Kromoplastorganell,mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente Leukoplastorganell, milles puudu pigmendid, võib sisalda varuainei
Leukoplast-pigmenti ei ole,sisaldab tärklist, mis on taimele varuaine.Paikneb maaalustes osades(juured,risoomid),ül.varuainete kogumine ja säilitamine.Lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed,milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid.Mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke,mis kuulub mõnede organellide(tsentriooli,kääviniitide ja viburi)koostisse.Mitokonder-membraanidest koosn. Päristuumse raku organell,milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine.Varustab rakku ATP molekulidega.Mükotoksiin-(seenetoksiin)mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine.Mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum.Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõgnasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukk.-na eripäraga seotud ensüümide sünteesiks.Plastiid-membraanidest koosn. Taimerakule omane organell.Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro,kromo ja
Peatähelepanu pööratakse raku kompartmentide, organellide ja teiste tähtsate koostisosade, nagu plasmamembraani, taimerakukesta ja tsütosooli uurimisele. Teised huvivaldkonnad on raku jagunemine, apoptoos, diferentseerumine, rakkudevaheline "kommunikatsioon", raku motiilsus ning rakukontaktid eukarüootidel. Tsütoloogia on tihedas kontaktis biokeemia, molekulaarbioloogia, füsioloogia, arengubioloogia, botaanika, zooloogia ja immunoloogiaga. Peale selle on tsütoloogia seotud praegu aktuaalse kloonimise teemaga. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi Epiteelkude epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Limaskestade epiteelkude eritab lima (näiteks ninaõõnes) · Kattekude ehk epiderm ehk epidermis on taimede teatud koeliik - Epidermi peamine ülesanne on taime
ainurakne keha koosneb ühest rakust hulkrakne keha koosneb paljudest rakkudest mükoplasma bakter, üks pisemaid üherakulisi organisme prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. eukarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka nkuuluvad protistid, taimed, seened ja loomad. karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus homoloogilised kromosoomid kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost histoonid peamised kromosoomivalgud, need kaitsevad DNA'd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida nukleosoomne fibrill lahtikeerdunud kromosoom, mis koosneb DNA ja valgu (histooni) molekulidest (nukleoproteiin), esineb päristuumse raku interfaasis
Membraan (T, L) 2 kihti fosfolipiide. Eraldab väliskeskkonnast sisekeskkonda. Kaitseb välismõjutuste eest, ühendab rakke omavahel. Aine-, info- ja energiavahetus. Tsütoplasmat ümbritseb Tsütoplasma (T, L) rakumembraan, tsütoplasma Tsütoplasma liidab kõik koosneb rakuvedelikust, organellid ühtseks tervikuks. valkudest, miktrotuubulitest, rakuorganellidest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Tuumaümbris koosneb kahest Tuum (T, L) membraanist. Nendes Juhib raku elutegevust ja paiknevad poorid, mille kaudu kannab edasi pärilikku infot.
Tänapäeval kasutakse tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijail vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasutada stereomikroskoopi. Sellisel töövahendil on kaks okulaaride ja objektiividega varustatud tuubulit ning seda kasutatakse harilikult suuremate objektide uurimiseks. Võimaldab enamasti 5-kuni 60 kordset suurendust. Valgusmikroskoobiga ei õnnestu vaadelda väga väikeseid rakustruktuure. Elektronmikroskoobi leiutamine 1931 aastal avas uue etapi tsütoloogia arengus. Elektonmikroskoobis asendab valkuskiirt elektronvoog, mida juhtiakse elektronmagnetiga. Seejuures saavutatakse maksimaalne lahutusvõime 0,2nm. Just elektronmikroskoopias on eriti oluline üliõhukese preparaadi saamine mikrotoomiha ja järgneva preparaadi tsütokeemiline töötlemine. 6.) Mis piirab ainuraksete organismide suurust? Üherakulistel organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel.
1. Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? V: Uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust. Raku organellid, rakukest, tsütosooli jms. uurimine. 2. Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele. V: Sest siis oli võimalik hakata rakke uurima ning vaatlema. 3. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. V: Epiteelkude – rakud tihedalt üksteise kõrval, moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid – kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Sidekude – rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab
Bioloogia kt 3.1-3.6 raku ehitus ja talitlus I , I rida 1. selgita mõisteid: eukarüoot- organism, mida iseloomustab rakutuuma ja memraansete organellide esinemine. nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem, (kareda-siledapinnalised) tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mmitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. polüsoom-ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. 2.kas esitatud laused on tõesed või väärad
tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. · Iga eukarüootne rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. · Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevaid organelle. · Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. · Kuna viirused ei ole rakulise ehitusega, siis ei kuulu nad ei eel- ega päristuumsete hulka. · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku sisemust: o peamine koostisaine on vesi (60% kuni 90%); o selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained; o enamik anorgaanilistest ainetest on katioonide ja anioonide kujul dissotsieerunud olekus; o anorgaanilised ained osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH;
Bioloogia KT Prokarüoot Organism millel puudub rakutuum ja membraansed organellid. (bakterid) Eukarüoot Organism millel on olemas rakutuum ja membraansed organellid. (protistid, seened, taimed, loomad) Pinotsütoos Vedelike aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Fagotsütoos Tahkete ainete aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Osmoos Lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas.
3. Päristuumse raku ehitus. Päristuumsete organismide rakud saab ehituse ja talituse alusel jaotada kolme suurde rühma: looma-, taime- ja seenerakud. Kõiki neid ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure. Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi koosseisus üksteise otsa lükitud. Rakkude ühenduskohtades on avad, mille kaudu rakutuumad saavad seeneniidi piires liikuda. 4. Rakutuum, selle ehitus ja ülsanded. Rakutuum on eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell. Selle ülesanneteks on juhtida raku elutegevust ja kanda edasi pärilikku infotkromosoomides asuva DNA abil. Rakutuumas toimub DNA replikatsioon.Imetajate rakutuuma suurus on umbes 5 kuni 16 µm ja see on üks kergemini mikroskoobi all tuvastatav organell. 5. Kromosoomid, koostis, ehitus, ülesanded. Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks.
Bioloogia kordamine Loom- ja taimeraku ehitus Rakuteooria kujunemine · Valdav osa rakkudest on mikroskoopilised · Rakuteadus e. Tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitust) · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel · Raku uurimiseks kasutatakse mikroskoopi Rakkude mitmekesisus · Elusloodus jaotub eelkõige kaheks suuremaks rühmaks: üherakulised ja hulkraksed organismid · Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel
Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimesel on näiteks 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks (sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene). Igas muna ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Enamikul organismidel ongi sugurakkdues kaks korda vähem kromosoome, kui keharakkudes, st igast paarist üks kromosoom. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (histoonid). Need kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome jagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomse fibrilli moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste. 3.4 Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel
täpseustatud nende siseehitust 2. Tsütohistokeemia 3. Diferentseeriv tsentrifuugimine Rakustruktuuride eraldamine tsentrifuugimise teel, preparaatide valmistamiseks 4. Värvumine Rakkude mitmekesisus Rakuorganellid Rakkude jaotus tuuma ehituse alusel: Sarnased struktuurid looma-, taime- ja seenerakul: 1. Päristuumsed rakud e. eukarüoodid 1. Tsütoplasma Taime-, looma- ja seeneriik Poolvedel aine, põhiliseks koostisosaks on vesi (60-90%), kus on Protistid lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained Poolvedelas tsütoplasmas leidub arvukaltmitmesuguseid organelle Osalevad reaktsioonides, tagavad püsiva pH taseme 2. Eeltuumsed rakud e
kingloomal kaks tuuma, vöötlihasrakk on hulktuumne Ülesandeks reguleerida kõiki rakus toimuvaid protsesse Kromosoomid Inimese iga keharaku tuumas on 46 kromosoomi, jagatakse mikroskoopilise sarnasuse alusel Paarilised kromosoomid on homoloogilised(sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene). Erandi moodustuvad mehe sugukromosoomid(X ja Y) Raku jagunemise eel toimub replikatsioon (kromosoomide kahekordistamine) pärast seda on üks kromosoom kahe kromatiidine Muna -ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Peamised kromosoomivalgud on histoonid kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomne fibrill DNA mis on keerdunud über histoonide molekulidest koosnevate kerakeste Karüokam reastatud kromosoomistik 1 kromosoom = histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga Keskmine paksus 0.1 mikromeetrit
annaabi.ee 
