Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia kt Linnud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nokk, viljastumine, terav, linnud, luustik, kopsud, pesahoidjad, pesahülgajad, seemnerakud, noka, roomajate, bioloogia, kael, luud, kaha, voolujooneline, hingamiselundid, sisepind, roomajatel, paljad, päevadel, emaslind, munast, koorudes, lahkuvad, otsima, hukkub, munevad, sõudelend, tõstma, langetama, pääsuke, purilend, rappelend, järjestaLinnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad
Stabiilne sisekeskkond - homöostaas - püsiv keemiline koostis, püsiv happesus, püsisoojastel püsiv temperatuur. Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel organismidel pole sisekeskkond nii stabiilne. 5. Paljunemisvõime - suguliselt või mittesuguliselt. • Alamad organismid mittesuguliselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). • Suguline paljunemine hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse järglastele kaasa geneetiline informatsioon. 6. Arenemine ja kasvamine - kvalitatiivsed muutused organismis. Algab viljastumisest või vanemorganismist eraldumisega mittesugulisel paljunemisel. Kujunevad uued sise- ja välistunnused, toimub kohanemine keskkonnaga. Areng, kas otsene või moondeline, alati lõpeb surmaga. Surm sõltub organismi geneetilisest infost ja keskkonnast. 7
Paljunemine: eoste või puhmastega. Eoseelniitemastaim, isastaim (arenevad sugurakud) emasteaime peal hakkab eos arenema. Liigid: turbasammal, karusammal Tähtusus: niiskuse hoidajad, huumuse (turba) tekitajad, väikestele loomadele elupaigaks. 17. SÕNAJALGTAIMEDE ISELOOMUSTUS Sõnajalgtaimed koosnevad lehtedest, varrest, juurest, risoomist (maa alune vars). Sõnajalg paljuneb eostega. Alguses tekib eelleht, see järel tekivad sugurakud, toimub viljastumine ja areneb uus taim. Paljunemine: eossüdamekujuline eelleht isassuguorganid emassuguorganid --> viljastumine uus taim Sõnajalgtaimed jagunevad sõnajalgadeks, osjadeks ja kolladeks. Enamus sõnajalad kasvavad metsas. Sõnajalal on kahelisulgjad lehed, mis asetsevad korrapärase lehtrina. Samuti on lehed pikad ja suured. Sõnajala lühivars asub aga mullas risoomina, veel on tal ka juur. Sõnajalg on näiteks laanesõnajalg, kilpjalg, Maarjasõnajalg. Osjad on kuusesarnased taimed
SELGROOGSED.................................................................................................................................................34 Kalad................................................................................................................................................................34 Kahepaiksed.....................................................................................................................................................36 Linnud.............................................................................................................................................................. 42 IMETAJAD..........................................................................................................................................................46 SELGROOTUD...................................................................................................................................................48
Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed
tõmbamiseks Merelised. Kalade välisparasiidid. Silmad mandunud, seljauim puudub, lõpusekorv redutseerunud, suulehtri ümber poised KLASS SILMUD Mageveelised ja merelised. Seljauim hästi arenenud, silmad ei ole mandunud, lõpusekorv hästi arenenud. Eestis 3 liiki: jõesilm, ojasilm, merisutt KLASS KÕHRKALAD Toes koosneb täielikult kõhrest, kiired ujujad, areneneud meeleelundid (küljejooneelund), nahahambad, puudub ujupõis. Pikk ja terav nokis. Lõpusepilud avanevad eraldi, varjatud nahakurdudega. Eesmine lõpusepilu taandunud hingatsiks. Üle keha nahahambad N: haid, raid 8 Haid – käävjas keha, heterotserkne sabauim, palju teravaid hambaid, enamasti röövkalad N: saaghai Raid – keha dorsoventraalselt lamendunud, saba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad.
Tembrock kasutab biokommunikatsiooni mõistet kui keskset terminit loomade kommunikatsiooni kirjeldamisel. Ka G. Witzany biokommunikatsiooni terminiga tegelenud (ei kasuta märgi mõistet, vaid räägib biokommunikatsioonist). Transmissiooniline ehk teadet ülekandev. Kommunikatsioon on loov protsess, alati on võimalus vääritimõistmiseks. Looduses võib väiksemgi vääritimõistmine viia mingite omaduste muutumise kaudu või liigitekkeni – nt sama liigi linnud eri paikades ei tunne enam ära üksteise laulu. „Kommunikatsioon on igasugune elusa mõju elusale, milles interpretatsiooni tagajärjel leiab aset muutus.“ - võimaldab eristada semiootilist dimensiooni füsioloogilisest. Kommunikatsiooni mitmekesisus loomadel Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon (põhineb vastavalt sotsiaalsetel suhetel ja ökoloogilistel suhetel) Eri kommunikatsioonikanalid (visuaalne, heliline, keemiline, taktiilne)
3.1. Respiratsioon Ehk hingamine- sissehingatud hapnikku kasutatakse rakkudes toitainete lagundamiseks ning tekkinud süsihappegaas eemaldatakse rakkudest ja kogu kehast. Eristatakse välishingamist, mis seisneb gaasivahetuses organismi ja väliskeskkonna vahel ning sisehingamist ehk koe- e. rakuhingamist, mis seisneb hapniku toimel toitainete lagundamises. Difusioon põhjustab komponentide kontsentratsioonide ühtlustumist, N. 02 liigub sinna, kus teda on vähem). Lõpused, trahheed, kopsud (lindudel õhukotid). 3.2. Vere transport Amööbidel - läbi raku pool-läbilaskva membraani. Alamatel loomadel N. limustel, putukatel jt. lülijalgsetel esineb lahtine vereringe, külm, värvitu verelaadne hemolümf voolab paiguti soontes, paiguti kudede vahel. Lühikesed veresooned juhivad hemolümfi südamesse ja südamest välja, kuid ülejäänud kehas vedelik liigub vabalt loomade kudede vahel. Süda on väga lihne, meenutades enam pulseerivat toru
isassugurakud valmivad isasloomas, emassugurakud aga emasloomas. Isasloomadel on isassuguelunditeks raiad, kus valmivad spermatosoidid; seemnejuha ja paiskejuha. Lisaks sellele on isasloomadel sugutuselund spiikula. Emassuguelundkond koosneb paarilistest munasarjadest, munajuhadest ning emakast. Emassuguava paikneb ussi kõhtmisel küljel. Sugutamisel juhib isasloom oma spiikula emaslooma suguavasse. Spermatosoidid liiguvad amööbisarnaselt. Emaslooma suguteedes moodustuvad munad, mille viljastumine toimub 6 seemnehoidlates. Munad kas väljutatakse emassuguava kaudu või jätkub nende areng emaslooma kehas. Kui need kehas arenevad, väljuvad emase kehast vastsed. Munad on kaetud tiheda kestaga. Vastsetel on mitu arengujärku, mille jooksul nad ei pruugi täiskasvanud loomadega sarnaneda. (http://uus.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-10-1.htm) Ingerjad
käitumise bioloogilist otstarvet - seda, kuidas antud käitumine tõstab isendi bioloogilist edukust. küsimused käitumise evolutsiooni kohta – puudutavad liikide erinevate käitumisviiside ja käitumiselementide tekkimist ja väljakujunemist evolutsiooni käigus ehk käitumise fülogeneesi. 20. sajandi I poole Euroopa etoloogide ja USA loomapsühholoogide (biheivioristide) vahel valitses käitumise väljakujunemise küsimuses terav lahkarvamus. Etoloogid olid hariduse poolest bioloogid/zooloogid, kes juhindusid evolutsiooniteooriast huvitusid paljudest erinevatest loomaliikidest ja mitmesugusest käitumisest ning selle varieeruvusest tegid vaatlusi peamiselt looduses. Biheivioristid ei olnud hariduselt loodusteadlased, ei juhindunud evolutsiooniteooriast kontsentreerusid vähestele katseliikidele (peamiselt rottidele ja tuvidele)
Hingamise etapid (1-3): 1. Gaasivahetus hingamiselundis läbi hingamispinna; 2. Hapniku liikumine rakkudesse, enamikul verega. 3. Rakkudes toimuv hingamine: toitainetest energia saamine hapniku toimel. Hingamise valem: Glükoos +Hapnik =Süsihappegaas +Vesi +Energia * Mis tingimustel pääseb hapnik keskkonnast organismi? * Miks liigub CO2 rakust välja? --- 49 Kuidas hingavad selgroogsed, kuidas selgrootud? Õhuhapnikku hingavatel selgroogsetel on kopsud ja vees hingavatel (kaladel) lõpused. Mida sopilisem on hingamispind, seda tõhusam on hingamine. Suur hingamispind on n-ö kokku pakitud, et see võtaks vähem ruumi. Selgroogsetel transpordib gaasi veri, sest suures loomas ei jõuaks hapnik muidu kõikide rakkudeni. Kuna selgrootute kehaehitus on palju mitmekesisem kui selgroogsetel, on ka nende hingamisviisid väga erinevad. Lihtsaim viis on hingata kehapinnaga. Kõik selgrootud
f. Kalade kehaosade proportsioonid ehk plastilised tunnused suhtelised mõõdud kala suuruse suhtes, mis muutuvad olenevalt kala vanusest, toitumisest, sugutsükli staadiumist jne. Näitkes paremini g. toitunud kala keha kõrgus ja paksus võib olla suurem kui nälginud kalal, viimasel on aga h. suhteliselt suur pea, suured silmad, madal keha ja peenike sada. 30. Kalade luustik, lihased ja katted. a. Selgroog ja roided: · Haidel kõhrest toes; · Tuurlastel osaliselt luustunud seljakeelik; · Luukaladel tõelised selgroolülid, mis moodustavad selgroo. b. Selgroog jaguneb keha- ja sabaosaks. Selgroolüli koosneb kehast, mille pinnad on c. nõgusad ja jätketest. Ülemised jätked on ühinenud ogajätkeks. Nende vahele jääb d
annaabi.ee 
