Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? Tänapäeva meetodid võimaldavad hämmastava täpsusega kindlaks määrata, milline aju osa on aktiivne mingi konkreetse ülesande lahendamise puhul. 1. Elektroentsefalograafia EEG Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja suletud silmadega, valitsevad alfalained. Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul. 2. Kompuutertomograafia CAT Kitsas röntgenikiir suunatakse läbi uuritava isiku pea ning ajukihi taga paikneva detektori abil mõõdetakse kiiritusintensiivsust. Mõõtmisi korratakse eri nurkade all ning arvutatakse välja uuritud kihi ruumiline kujutis. Seda kujutatakse pildiliselt
aju toodetavaid elektrilaineid. Saadakse elektroentsefalogramm e EEG. Võnkesageduse järgi jagatakse aju elektrilained: · deltalained () - sagedus 0,5-3 Hz · teetalained () - sagedus 4-7 Hz · beetalained () - sagedus 14-30 Hz · alfalained () - sagedus 8-13 Hz Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja suletud silmadega, valitsevad alfalained. Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul. Aju bioelektriline aktiivsus kujuneb lõplikult välja puberteedieas ja on isikuti erinev. Kasutatakse langetõve, ajukasvajate, teadvushäirete uuringuteks. Saab teadmisi une-ärkveloleku kohta, inimese vaimse funktsioneerimise kohta. 2. Kompuutertomograafia - CAT Kitsas röntgenikiir suunatakse läbi uuritava isiku pea ning ajukihi taga paikneva detektori abil
Keelatud on kõik medikamedid, mis pikendavad QT- intervalli kestust või võivad põhjustada hüpokaleemiat. · Revaskularisatsiooniainõud MI korral jt. · Kaasasündinud QT-sündroomi korral profülaktika ravi beetablokaatoritega + magneesium p/o. Kui see on ebapiisav, siis IKD (Herold 1999). 11 4. ASÜSTOOLIA (AS) Asüstoolia e südameseiskumine on vereringeseiskuse vorm, mille korral kodade ja vatsakeste bioelektriline aktiivus puudub või esineb kodade rütm vatsakeste seiskumisega (vt joonis 7) (Taaselustamine kliinilisest surmast 2010). Joonis 7. Asüstoolia. Sümptomatoloogia: inimene kaotab ootamatult teadvuse ja jalapealt kukub, karotiidarteri pulss puudub ja hingamisseiskus pärast 30-60 sek. Asüstoolia põhjused: tahhüarütmiate ja vatsakeste fibrillatsiooni järgselt, hüpoksia, elektrolüütide tasakaaluhäired (hüper- ja hüpokaleemia), MI, atsidoos, toksiinide- või
(reanimatsioon) § Kestus 1-20 (3-5) minutit § Kõige tundlikumad hapniku puudusele ajukoore rakud, kui reanimatsioon hilineb, siis need surnud, muud ajuosad ja keharakud elus – kestev vegetatiivne seisund (juriidiliselt elus) o Bioloogiline surm § Kui kliinilisele surmale välist sekkumist ei tule § Meditsiiniliselt siis, kui ajus bioelektriline aktiivsus puudub § Keha temp langeb § Vere paigutus kehas hakkab muutuma (vajub alla, seepärast inimene pealt valge) o Surmajärgsed muutused § Limaskestade kuivamine (näärmed ei talitle, vedelik aurub) § Keha jahtumine (lihased tööd ei tee, sooja juurde ei tule ja soojusülekanne)
elustamise puhul kasutatakse 100% hapnikku,3) erakorralistes situatsioonides ka :uppumine, poomine ca 2 tundi võib anda puhast hapnikku),4) veenitee,5) ravimid. 1)massaaż 2) intubatsioon 3) mehaaniline ventilatsioon 100 % hapnikuga 4) veenitee 5) ravimid 6 III ASÜSTOOLIA = ASY (asystolia) – vereringeseiskuse vorm, mille korral kodade ja vatsakeste bioelektriline aktiivsus puudub või esineb kodade rütm vatsakeste seiskumisega. Esmaabi Asüstoolia ja PEA puhul 1) massaaż,2) intubatsioon, 3)mehaaniline ventilatsioon 100 % hapnikuga, 4)veenitee, 5)ravimid PREKARDIAALNE LÖÖK (lihtsalt teadmiseks) Antakse registreeritud südameseiskuse korral, kui defibrillaator pole koheselt käepärast. Selle meetodi kasutamine ei tohiks põhjustada viivitusi teiste, tõestatud efektiivsusega ravimeetodite
Mõõdetakse päevade, nädalate, kuude, Mõõdetakse sekundites Mõõdetakse tundides aastatega 7-päevane nädalatsükkel Südamerütm Ööpäevane rütm Menstruaaltsükkel Hingamisrütm Seedekulgla rütm Sesoonne tsükkel Ajukoore bioelektriline aktiivsus Inimelu etapid (3 etappi) Inimelu koosneb kolmest perioodist, toitumisprobleemid on igas perioodis erinevad. 20....60 aastane täiskasvanu on bioloogiliselt kõige tugevam ja kõige vähem tundlik rütmimuutustele. Iga 3....3,5 tunni tagant kontraheerub mao, peensoole, sapipõie, sapijuha ja pankreasejuhade muskulatuur millega kaasneb mao- ja seedenäärmete ja pankrease
inimestel lülisamba või selja alaosa. Iseenesest skeletti vertikaalasendis hoidva ja stabiliseeriva struktuurina ei oma lülisammas märgatavat tugevust. Mis siis hoiab inimest püsti? Seda teevad arvukad kerelihased, mille aktiivsus suureneb vastavalt keha asendile. Sellest ka nende lihaste mõju lülisamba seisundile. Vastavalt asendile on olulised kas selja-, rindkere- või kõhulihaste pingutused. Kui inimene nõjatub taha, siis suureneb oluliselt kõhulihaste bioelektriline aktiivsus. Raskuse tõstmisel maast on vastupidi intensiivne bioelektriline aktiivsus seljalihastes. Lülisamba biomehhaanikas etendavad tähtsat osa arvukad ligamendid ehk sidemed. Selgroolülide vaheliste kõhrketaste ainevahetuse normaalseks funktsioneerimiseks on vajalik, et mehhaanilised surved-tõmbed vahelduksid. Lülisamba allosa kannab eriti suuri staatilisi koormusi, mis on põhjustatud nii kõrgemal seisvate kehaosade raskusest kui ka tegevusega seotud jõumomentidest
Fundamentaalne: kuidas taastada info põhjal tegelik maailm) - Algoritmiline/representatsiooniline tasand – tuleks leida sisendid ja väljundid nt erutusmustrid - Rakenduse tase – kuidas see kõik töötab, millised funktsioonid ellu viivad nt neurobioloogiline alus Lahknevusnegatiivsus (MMN) Mis see on, mida näitab? - Infotöötluse spetsiifiline kortikaalne muster ja automaatne erinevuste tuvastamise mehhanism ajus. Tähelepanueelne muutusespetsiifiline aju bioelektriline signaal, mis annab märku mälujälgedest ja mida saab kasutada eristamisvõime objektiivseks hindamiseks. - Erinevus ise - Ei ole ainult vastus sensoorsele adaptsioonile vaid mälujälje võrdlus - Tekib väga erinevate tunnuste peale - Tekib ka stiimuli ärajäämise peale st töötab ennustuste peal - Mõõdetakse EEG ja MEG-ga - Võimas tööriist Mille poolest on MMN närviteadusele kasulik ja milles seisneb MMN-i rakendusväärtus
telefonikeskjaam, selle kahjustuste puhul on tegemist ka teadvuse kaotusega. Kärtsul on erkroosa aju Tähtsam elementeerne osa on neuron ehk närvirakk- oluline osa mälu kasutamises, funktsioonide liikumite mõtlemiste tegemises. Sau miljondeid. Seostatud ja mõjutavad üksteist. Seotse hulk teiste neuronitega on thandetes- informatsiooniline keerukus. Närvirakk. Membraan, tuum jne. Elektriliselt laetud biokeemilised osakesed, tekib bioelektriline potentsiaal. Seda potentsiaali tasakaalu hoitakse pidavalt. Depolarisatsioon- mõjutuste toimel sise- ja väliskeskkonna vaheline mõju väheneb. Jõuab tasemele, et erinevus nullistub. Tekib aktsioonipotentsiaal, rakk saadab välja signaali, levib närvikiusu pidi. Reegel- kui siis kõik, mitte mitte midagi. Vastuvõtva membraani seest kasvavad välja dendriidid. Raku keha väljaarendus- saab vastu võtta signaale, muuta bioelektrilist potentsiaali. Mõjud ka piduravad- hüperpolarisatsioon
ning võidab see mille puhul pole tarvis modaalsust vahetada - Ümberkodeerimise idee - Aeglustumine tekib kui ülesandes on vaja informatsiooni tõlkida erinevate süsteemide vahel nt kategoriseerida ja valida vastamise viis - Stroopi katse on õpitav, tekib harjutamise efekt Klassikaline näide automaatsest ajust – lahknevusnegatiivsus - Automaatne erinevuse tuvastamise mehhanism ajus - Tähelepanueelne muutusespetsiifiline aju bioelektriline signaal mis annab märku mälujälgedest ja mida saab kasutada eristamisvõime objektiivseks hindamiseks Lahknemisnegatiivsus (MMN) – infotöötluse spetsiifiline okrtikaalne muster – automaatne ernevuse avastamise mehhanism - MMN sõltub erinevuse suurusest - Mmn ei ole vastus sensoorsele adaptsioonile vaid mälujälje võrdlus (ennustus) - Tekib väga erinevate tunnuste erinevuse peale - Tekib ka stiimuli ärajäämisele, kuulmises 150ms aja sees
allsüsteemi, telefonikeskjaam, selle kahjustuste puhul on tegemist ka teadvuse kaotusega. Kärtsul on erkroosa aju Tähtsam elementeerne osa on neuron ehk närvirakk- oluline osa mälu kasutamises, funktsioonide liikumite mõtlemiste tegemises. Sau miljondeid. Seostatud ja mõjutavad üksteist. Seotse hulk teiste neuronitega on thandetes- informatsiooniline keerukus. Närvirakk. Membraan, tuum jne. Elektriliselt laetud biokeemilised osakesed, tekib bioelektriline potentsiaal. Seda potentsiaali tasakaalu hoitakse pidavalt. Depolarisatsioon- mõjutuste toimel sise- ja väliskeskkonna vaheline mõju väheneb. Jõuab tasemele, et erinevus nullistub. Tekib aktsioonipotentsiaal, rakk saadab välja signaali, levib närvikiusu pidi. Reegel- kui siis kõik, mitte mitte midagi. Vastuvõtva membraani seest kasvavad välja dendriidid. Raku keha väljaarendus- saab vastu võtta signaale, muuta bioelektrilist potentsiaali. Mõjud ka piduravad- hüperpolarisatsioon
ACLS või ALS – (Advanced (Cardiac) Life Support); spetsiaalsed taaselustamisvõtted, nagu endotrahheaalne intubatsioon, ravimite manustamine, manuaalne defibrillatsioon, kardiostimulatsioon CPR – Cardiopulmonary Resuscitation; kardiopulmonaalne taaselustamine laiemas mõttes CA – Cardiac või Cardiopulmonary Arrest; südameseiskus e vereringeseiskus ASY(AS) – asüstoolia. Vereringe seiskuse vorm, mille korral kodade ja vatsakeste bioelektriline aktiivsus puudub või esineb kodade rütm vatsakeste seiskumisega PEA – pulsita elektriline aktiivsus (= EMD). Vereringe seiskuse vorm, mille korral müokardi bioelektriline aktiivsus on säilinud, kuid efektiivne vereringe (palpeeritav pulss) puudub EMD – elektromehaaniline dissotsiatsioon vt. PEA VT – ventrikulaarne tahhükardia, vatsakeste tahhükardia. Võib kulgeda pulsiga (vereringe säilinud) või ilma pulsita (vereringe seiskus). VT erivormiks on vahelduva amplituudiga VT
annaabi.ee 
