palju subjektiivseid momente. 10. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta ning muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod. Ajutisteks nimetatakse neid seetõttu, et neil puudub algsaldo ning ka lõppsaldo. 11. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning nende sulgemise kohta Algsaldo kijrnedatakse kontode sellele poolele, kus ta asub bilansis ehk aktivakontode algsaldo deebetisse ja passiva konto algsalgo kreeditisse.
4) Muudatus on bilansi passiva poole sisene – bilansi üldsumma ei muutu 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2). Kasumiaruanne – tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit)...VT. Tööleht 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Kontoplaan – ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu Bilansikontod – kajastatud raamatupidamiskohustuslase varad, kohustised ja omakapital Kasumiaruande kontod – tulu ja kulu kontod, suletakse perioodi lõpul (pole alg- ja lõppsaldot) Aktiva- ja passivakontod – püsivad, neil on alg- ja lõppsaldo (näitab varade, kohustiste ja omakapitali jääki teatud kindla kuupäeva seisuga) 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Kontod
Kontol on kaks poolt, vasak pool on deebet (D) ja parem pool on kreedit (K). Konto käibena käsitletakse kontosse kirjendatud majandustehingute summade kokkuvõtet ilma saldota. Kontod avatakse bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod. Ajutisteks nimetatakse neid seetõttu, et neil puudub algsaldo ning ka lõppsaldo. Sünteetiline konto on peakonto, mille all võib olla mitu analüütilist kontot. Sünteetilised kontod avatakse pearaamatus, nendel peetakse arvestust ainult rahalises väärtuses ning nende alusel koostatakse raamatupidamise aruanded. Analüütilised kontod on sünteetiliste kontode allkontod
Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Vara kohustise liigi kohta arvestuse pidamiseks tehtud tabel. Konto lihtsustatud mudel Konto nimetus Deebet Usaldab Kreedit volgneb Konto debiteerimine rahasumma kandmine konto deebetisse Konto krediteerimine rahasumma kandmine konto kreeditisse KONTODE LIIGITUS BILANSIKONTOD KASUMIARUANDEKONTOD Aktivakontod Passivakontod Tulukontod Kulukontod Kontraaktiva- Kontrapassiva- Kontratulu- Kontrakulu- Kontod kontod kontod kontod Täiend- Täiend- Täiend- Täiend-
varad = kohustused + omakapital 20.Kasumi leidmise põhivalem(majandustulemus) Kasum = tulu kulu 21.Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamis aastaaruannest ja tegevuaruannest. Lisanduvad vandeaudiitori aruanne ja kasumijaotuse ettepanek. 22.Kui pikk on majandusaasta? 12 kuud. Erandiks mitte üle 18 kuud. 23.Millest koosneb raamatupidamisaasta aruanne? Põhiaruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad. 24.Kontode liigid · Bilansikontod : aktiva ja passiva · Kasumiaruande kontod: tulude ja kulude · tulemuskontod · sünteetiline konto · analüütiline konto 25.Deebet ja kreedet lausendid(kirjendamine) Kontod jagunevab omavahel deebet(vasak) pooleks ja kreedit(parem) pooleks. Kahekordse kirjendamise puhul jaotatakse maj. Tehinguid deebetisse ja kreeditisse korraga. 26.Kreeditor ja deebitor ¤ Deebitor(võlgnik) isik, kes on meile võlgu. Debitoorne võlgnevus on võlgnevus meile.
...................................... 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3.1 Majandustehingutest tingitud muutused bilansis............................................................ 15 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine......................................................... 17 3.3 Arvestusregistrid (süstemaatiline ja kronoloogiline kirjendamine)................................ 21 3.4 Käibeandmik ................................................................................................................... 28 3.5 Raamatupidamiskontode liigitus ja kontoplaan .............................................................. 31 3
31. detsembril kajastati seadme soetusmaksumusest osa kuluna, seadme kasulikuks elueaks on määratud 5 aastat. 1000 eurot / 5 a = 200 eurot/a 40. 41. 42.Passiva 43.Kontrapassivakonto on seotud konkreetse passivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis. 44. Näide: 45. 1. jaanuaril on ettevõttel aktsiakapitali nimiväärtuses 100 000 eurot. Samal aastal osteti ajutiselt tagasi varem emiteeritud aktsiad 2 000 euro eest. 46. 47. 48. Bilansikontod Aktivakontode ja kontrapassivakontode lõppsaldode arvutamine: S 1 = S0 + DK – KK Passivakontode ja kontraaktikakontode lõppsaldode arvutamine: S 1 = S0 + KK – DK 49. 50.Kontrakontod toimivad vastupidiselt põhikontodele. Täiendkontod toimivad sarnaselt põhikontodele. 51. 52. Kontode liigitus detailiseerituse astmest lähtuvalt: 1. Sünteetiline konto on info kogumina. TTÜ nõuded üliõpilaste vastu. 2. Analüütilised kontod – detailne info
järgmine. Näide on toodud konto “Kassa” kohta: Deebet “KASSA” Kreedit Kontod avatakse aruandeperioodi (majandusaasta) algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. 2.2. Kontode liigid Kontode liigitus on lühidalt esitatud järgmises tabelis: Aktivakontod 1. Bilansikontod Passivakontod Kontraaktivakontod 2. Reguleerimiskontod Kontrapassivakontod Tulude kontod 3. Ajutised ehk kasumiaruandekontod Kulude kontod 1. Bilansikontod ehk alalised kontod ehk reaalsed kontod
Kõige näitlikum ja lihtsam vorm konto kujutamiseks on kontorist ehk T-konto Sõltumata konto esitamise kujust esitatakse teda alati kahepoolse tabelina 2/9/2015 Mai Takkis 58 Kontode liigitamine, 1 Aktivakontod Passivakontod Kontraaktivakontod Kontrapassivakontod Tulemuskontod 2/9/2015 Mai Takkis 59 Kontode liigitamine,2 Bilansikontod (aktiva-, passiva- ja omakapitalikontod) Kontod, mis avatakse bilansikirjetele. Üks või mitu eraldi kontot sõltuvalt bilansikirje iseloomust. Kasumiaruandekontod (tulu- ja kulukontod) Kontod, mis avatakse ettevõtte tulude ja kulude arvestamiseks. Muud kontod (vahe- ja kontrollkontod) 2/9/2015 Mai Takkis 60 20 T- konto (kontorist)
Näide: Inventuur viiakse läbi seisuga 31.10.2012 Vara grupp Põhivara/bilan Vara Soetusmaksu Korrigeerimise Korrigeerimise Korrektuuride sivälise vara soetusmaksu mus seisuga d inventuuri d inventuuri järgne tegelik klass SAP-s muse kontod 31.10.2012 läbiviimise läbiviimise seis (bilansikontod (inventuuri- seisuga seisuga soetusmaksu nimekirja (sissetulek (väljaminek muses andmed) soetus- soetus- inventuuri maksumuses) maksumuses) läbiviimise
b) mõjutab bilansi mõlemat poolt c) kajastatakse raamatupidamiskandega ja konteerimisega 13. Proovibilansis tuuakse ära a) ainult bilansikontode saldod b) ainult kasumiaruandekontode saldod c) bilansikontod ja tulukontod d) kõik bilansi- ja kasumiaruandekontod 14. Vigu ei saa parandada a) täienduskirjendiga b) punase storno meetodi kasutades c) musta storno meetodi kasutades d) uue raamatupidamislausendiga 15. Kui raamatupidamislausendis on a) korrigeerimislausendist
kasum) väljatoomist. Antud kontol puudub alg- ja lõppsaldo, sest tulemus kasum või kahjum, suletakse arvestusperioodi lõpus kasumi (kahjumi) kontole (vt lisa 1). Näide TULEMUSKONTO Deebet Kreedit 1. Müüdud toodang, kaup või teenus 2. Toodangu, kaupade või teenuste tootmise (omahinnas), soetamise või müügihind osutamise hinnas Müügikasum (2 - 1) Müügikahjum (1 - 2) KONTODE LIIGITUS BILANSIKONTOD KASUMIARUANDE KONTOD Aktivakontod Tulukontod Passivakontod Kulukontod Kontraaktiva kontod Kontratulu kontod Kontrapassiva kontod Kontrakulu kontod Aktiva analüütilised Analüütilised (täiend)- (täiendkontod) tulukontod Passiva analüütilised Analüütilised (täiend)-
annaabi.ee 
