02.10.2011 Biheiviorism Aigar Orav 11c Biheiviorismiks nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20 sajandil tekkinud psühholooga, etoloogia, sotsioloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele subjek...
lausete ülesanne ei ole aga käitumisega põhjuslikult seotud sisemiste, füüsiliste või mittefüüsiliste seisundite esinemisest raporteerimine. Taolised laused lubavad järeldada vaid seda, kuidas agent käitub juhul kui teatud tingimused on täidetud. Ryle jaoks on eeldus, et kogu mentaalse mõistestiku deklaratiivsel kasutusel on mingi fakte või nende esinemist kirjeldav ülesanne, kategooriavea tegemine. (Ryle 1949) Erinevalt loogiliste positivistide biheiviorismist ei nõua Ryle'i versioon mentaalse mõistestiku füsikalistlikku redutseerimist, piisab inimkäitumise tavakeelsest kirjeldusest. Tugevad biheivioristlikud sümpaatiad olid ka Wittgensteinil, kellel see seondus privaatkeele argumendiga. Oma "Filosoofilistes uurimustes" (Wittgenstein 1953) väidab ta, et mentaalset laadi terminite kasutamise episteemiline kriteerium ei saa olla privaatne. Introspektiivselt ligipääsetavad sisemised seisundid peavad olema seotud avalikult vaadeldava käitumisega
Näide. Näitena võivad olla naljade rääkimine, dramaatiliste lugude rääkimine, mingi uskumus näiteks heast üritusest jne. Sest inimesed väljendavad ennast füüsiliselt tänu nendele vaimusündmustele, mida saab tõlgendada mingi alternatiivse sõnavaraga ainult. Küsimused David Armstrongi teksti „Vaimu loomus“ ja Hilary Putnami teksti “Vaimuseisundite loomus” kohta (Tähtaeg 13.11.14) 1. Kuidas erineb Armstrongi materialism biheiviorismist? Materialism on see, kui usutakse, et mitte midagi muud peale füüsilise ei eksisteeri. Sensatsioonid ja muud vaimuseisundid on ajuprotsessid. Kui me teame oma vaimuseisunditest, siis see ei tähenda, et me teaksime oma ajuseisunditest. Samas kui biheiviorismon pühendunud, et ei saa öelda, et käitumine on põhjustatud vaimuseisundi poolt, sest käitumiskalduvust ei peeta põhjuseks. Armstrong vaidleb, et ajuseisund ja vaimuseisund saavad olla üks ja sama, aga ei pruugi olla.
Jäljendav käitumine ei ole nähtu täpne koopia, vaid pigem stiililt või olemuselt kokku langev. Sageli ei kasuta inimesed kogetud käitumist vahetult, vaid siis, kui tekib sobiv moment. Reaalse vägivalla kogemine põhjustab õpilastel enam vägivaldset käitumist kui selle nägemine televisioonis. 3) Sotsiaalkognitiivse õppimisteooria erinevus operantsest tingimisest (definitsiooni, eduootuse ja vastastikkuse mõjustuse tähenduses). Ta erineb biheiviorismist kolme momendi osas: defineerib õppimist erinevalt rõhutab ootuse rolli õppimise ajendina on seisukohal, et keskkond, isiklikud faktorid nagu ootused ja käitumine, on vastastikuses toimes. Õppimise definitsiooni tähenduses: (1) SKT näeb õppimist eelkõige muutusena vaimsetes protsessides, mis loob eeldused erineva käitumise avaldumiseks, sealhulgas peale vahetut õppimist, vastandina S–R seose
funktsioonid võib olla samad, ehkki ajud erinevad. Samuti võib teine ajuosa funktsiooni realiseerimise üle võtta. Ajuosad peaksid põhimõtteliselt olema asendatavad mõnest teisest materjalist osaga, mis täidab sama funktsiooni. Funktsionalismi liigid. Funktsionalistlikke vaimukäsitlusi on erinevaid: Turingi masina funktsionalism – toetus tollal uudsetele AI lähenemistele, komputatsioonilisele vaimukäsitlusele. Psühhofunktsionalism – kasvab välja psühholoogilisest biheiviorismist, seda ületades. Analüütiline funktsionalism – kasvab välja analüütilisest biheiviorismist, seda ületades. Vaim kui tarkvara. Vaimuseisundid on kui arvuti tarkvara. Nagu arvutiprogramm võib joosta erineva struktuuri ja koostisega riistvara peal, nii saab ka vaimuseisund olla funktsionaalse seisundina realiseeritud eri ainest süsteemides. 1.Turingi masina funktsionalism. Turingi masina funktsionalism: vaimset olendit võib vaadelda kui
Siit saab alguse tervikliku MINA kujunemine. Sooidentsuse teke. Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus jäävus, kui ka vaateväljast väljas. Tekib mina - konseptsioon ja individuaalsustunne. Hakkab tekkima superego. Albert Bandura 1925 Bandura on mitmekülgselt panustanud psühholoogia arengusse, tema tuntumad teooriad on sotsiaal-kognitiivne teooria, ja teooriad isiksusepsühholoogiast. Samuti on ta mõjutanud üleminekut biheiviorismist kognitiivsesse psühholoogiasse. Bandura on tuntud veel kui sotsiaalse õppimise teooria algataja ning Bobo-nuku eksperiment korraldajana. 2002. aasta küsitluse alusel on Bandura kõigi aegade tsiteerituimate psühholoogide hulgas 4. kohal (B.F. Skinneri, Sigmund Freudi ja Jean Piaget' järel). Bandura uskus, et ainult käitumuslikud muutujad karistuse ja preemia näol klassikalise operantse tingimise puhul on
Sealjuures on õpitud abituse kujunemisel olulisem keskkonnatingimuste kontroll, mitte ebameeldivuse määr. Õpitud abituse teooria kohaselt võib kliiniline depressioon tuleneda tajutud kontrolli puudumisest keskkonna üle. (Wikipedia) Sotsiaalne õppimine Mudelõpe A.Bandura- tema tuntumad teooriad on sotsiaal-kognitiivne teooria, teraapia ja teooriad isiksusepsühholoogiast. Samuti on ta mõjutanud üleminekut biheiviorismist kognitiivsesse psühholoogiasse. Bandura on tuntud veel kui sotsiaalse õppimise teooria algataja ja mõjuka Bobo-nuku eksperimendi korraldaja. (Wikipedia) Märkamine Meeldejätmine Reprodutseerimine Motivatsioon Bobo nuku eksperiment- Esimese Bobo-nuku eksperimendi viis Bandura koos kolleegidega läbi 1961. aastal. Eksperimendi eesmärgiks oli uurida kuivõrd lapsed imiteerivad varem vaadeldud agressiivset käitumist
Kui sedasama rolli suudab täita mingi mehhanism, mis koosneb näiteks plastmassist ja alumiiniumist, siis võiksime ka talle omistada vaimuseisundeid. Kui nii, siis ei saa olla vaimuseisundid tüüp-identsed ajuseisunditega. Funktsionalism seisukoht, et vaimuseisundid on funktsionaalsed seisundid. Funktsionaalne seisund määratletakse selle kaudu, millised põhjuslikud seosed on sel seisundil teiste vaimuseisundite, sisendi ja käitumusliku väljundiga. Siin on erinevus biheiviorismist, mis määratles vaimuseisundeid üksnes sisendi ja käitumusliku väljundi kaudu (stiimul-vastus). Funktsionalismi kriitika: liberalism - Funktsionalismi järgi on vaimuseisundid mistahes süsteemil, mis realiseerib sobivat funktsionaalset rolli. See aga on liiga liberaalne käsitlus, kuna sellest järeldub, et vaimuseisundid on ka süsteemidel, millele me muidu vaimuseisundeid ei omistaks.
mehhanism, mis koosneb näiteks plastmassist ja alumiiniumist, siis võiksime ka talle omistada vaimuseisundeid. Kui nii, siis ei saa olla vaimuseisundid tüüp-identsed ajuseisunditega. Funktsionalism Funktsionalism vaimufilosoofias on seisukoht, et vaimuseisundid on funktsionaalsed seisundid. Funktsionaalne seisund määratletakse selle kaudu, millised põhjuslikud seosed on sel seisundil teiste vaimuseisundite, sisendi ja käitumusliku väljundiga. Siin on erinevus biheiviorismist, mis määratles vaimuseisundeid üksnes sisendi ja käitumusliku väljundi kaudu (stiimul-vastus) Funktsionalismi kriitika: liberalism Liberalism. Funktsionalismi järgi on vaimuseisundid mistahes süsteemil, mis realiseerib sobivat funktsionaalset rolli. See aga on liiga liberaalne käsitlus, kuna sellest järeldub, et vaimuseisundid on ka süsteemidel, millele me muidu vaimuseisundeid ei omistaks. Ned Block: oletame, et
LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST VI. FENOMENOLOOGILISED: EKSISTENTSIALISTLIKUD JA HUMANISTLIKUD SUUNAD Fenomenoloogiline lähenemine isiksusele hõlmab palju teooriaid, mis paljuski erinevad, aga sarnanevad selle poolest, et keskenduvad subjektiivsele elamusele, fenomenidele. Tähtsaks ei peeta situatsiooni ega käitumise objektiivseid tunnuseid, vaid nende subjektiivset üleelamist. See on põhierinevus biheiviorismist. Ei tunta huvi inimese alateadliku motivatsiooni vastu ega niisiis ka seda kujundanud lapsepõlvekogemuse vastu, vaid keskendutakse siin-ja-praegu kogemusele. See on põhierinevus psühhoanalüüsist. Fenomenoloogilised teooriad tekkisidki reaktsioonina eelnimetet kahe puudustele. Nad nimetavad end ka humanistlikuks psühholoogiaks, kuna keskenduvad sellele, mis inimesel loomaga ühist ei ole - valikuvabadusele, elu mõttele. Tähtsad mõisted on eksistentsiaalne
plastmassist ja alumiiniumist, siis võiksime ka talle omistada vaimuseisundeid. Kui nii, siis ei saa olla vaimuseisundid tüüp-identsed ajuseisunditega 125. Funktsionalism Funktsionalism vaimufilosoofias on seisukoht, et vaimuseisundid on funktsionaalsed seisundid. Funktsionaalne seisund määratletakse selle kaudu, millised põhjuslikud seosed on sel seisundil teiste vaimuseisundite, sisendi ja käitumusliku väljundiga. Siin on erinevus biheiviorismist, mis määratles vaimuseisundeid üksnes sisendi ja käitumusliku väljundi kaudu (stiimul-vastus) Funktsionalismi kriitika: liberalism Liberalism. Funktsionalismi järgi on vaimuseisundid mistahes süsteemil, mis realiseerib sobivat funktsionaalset rolli. See aga on liiga liberaalne käsitlus, kuna sellest järeldub, et vaimuseisundid on ka süsteemidel, millele me muidu vaimuseisundeid ei omistaks.
arvavad. Tänu tunnetusprotsessidele tegeleme me eneseregulatsiooniga, oma käitumise hindamise ja kontrollimisega. Ajalooliselt on sotsiaalne õppimisteooria läbinud suuri muutusi. Algselt oli see sotsiaalne isiksuseteooria (Miller & Dollard, 1941), seejärel vaatlusõppimise teooria (Bandura, 1962) ja lõpuks sotsiaalse õppimise kognitiivne teooria (Mischel, 1987). Ühelt poolt nähakse sotsiaalse õppimise teooriat biheiviorismi edasiarendajana, teisalt aga vaadatakse sellele kui biheiviorismist välja kasvanud, ent uuele ja iseseisvale mõtteviisile. 2. Tunnetuslik õppimine ja õppimine koolis Tingituse põhimõtteil seletatav õppimine on küll üpriski detailsete teooriatega varustatud, ent väga kaugel sellest, kuidas inimlik õppimine tegelikult toimub. Tänapäevasemate käsitluste kohaselt on õppimine eelkõige tunnetamise eri vormidel põhinev protsesside kogum. Nende konkreetsete
annaabi.ee 
