............................................................................................ 5 ,,Pärandkoosluste harimise käsiraamat"..................................................................................7 Abiootilised tegurid.................................................................................................................. 8 ,,Bioloogia XI klassile" Külli Kalamees....................................................................................10 http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/Puisniidud.pdf.....................................................10 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 11 http://www.lzuu.lt/tracoecobalt/files/outgrowth/books/est_est/Chapter_4/chapter_4.3.htm....11 http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt.............................................................................................11 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted ..
Randaleid arvatakse olevat 400 000-500 000. Mõned randalite alamliigid on ohustatud liikide seas. Randali küttimine, mis varemalt oli tavaline, on nüüd enamikus riikides keelatud. On kindlaks tehtud, et emasrandalid elavad isastest kauem (vastavalt 3035 ja 2025 aastat). Randalid lesivad sageli gruppidena kaljustel rannikupiirkondadel, kuhu maismaakiskjad ei pääse kergesti ligi. Allikad http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/hallhyljes2.htm http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/viigerhyljes.pdf http://marinebio.org/species.asp?id=185 http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=136 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm http://kodu.neti.ee/~ur226a/huljes/ http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BClglased http://et.wikipedia.org/wiki/Randal http://et.wikipedia.org/wiki/Hallh%C3%BCljes http://et.wikipedia.org/wiki/Viigerh%C3%BCljes
http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0%B5%D1%84%D1%82%D1%8C http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html http://files.school-collection.edu.ru/dlrstore/8aa3662c-76bb-4c1e-9140-36e4df037ff0/244.html http://bidrealty.ru/contaminants-environment/174-consequences-of-oil-spill.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm Birgot Paavel. Naftareostuse mõju veekogudele. http://www.ut.ee/BGZH/aineprogrammid/Rakendushb/2004/Birgot_Paavel.doc Kes-Kus. Elu Läänemere solgiaugu ääres. http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=1493 ELF. Naftareostusest. http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/naftareostus Koolielu. Naftareostus veekogus. http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03260501?txtid=8099 Miksike. Naftareostus ja selle tagajärjed. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm Eesti Loodus
Santti Risto jt "Muutuv keskkond ja tervis". Tallinna Tehnikaülikool, 1996. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1123476/PCB+voldik.pdf http://www.envir.ee/1123473 http://www.envir.ee/470014 http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=IM- PRESS&reference=20071019STO11857&language=ET http://www.pikk.ee/taimekasvatus/Teraviljakasvatus/uldinfo/taimekaitse http://www.tervisekaitse.ee/documents/toit/Keemilised_riskitegurid_toidus.pdf http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/pestitsiidid.pdf http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=477 http://www.vk.edu.ee/uliopilastele/Materials/Other/.../4AB2005.ppthttp://files.bef.ee/reachvol dikEST.pdf
haavapuu. Praegu planeeritakse minu kodukohta, Maidla valda, Uus-Kiviõli kaevanduse rajamist. Kohalikud elanikud tunned muret, et lisaks nende elukvaliteedi muutustele, saab kahjustatud ka Sirtsi soo ökoloogiline keskkond. Teatavasti on aga Sirtsi soo üks lendoravate levikualasid. Kasutatud kirjandus: Loomade elu, 7.kd. lk. 151-152 EE, 5.kd. lk. 484 http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php?option=loadarticle&task=view&contid=- 551892899 http://www.epl.ee/artikkel/385409 http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/Lendorav.pdf http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13133801
looduslikud põhjused ja intensiivsus, peetakse eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel täheldatud korallrahude "valgenemist" globaalse soojenemise tagajärjeks. Kuni inimkonnal ei õnnestu kasvuhooneefekti piirata või vähemalt kontrolli alla saada, jätkub korallrahude edasine häving. Kui suur korallrahude hävimise ulatus olla võib, ei oska keegi isegi mitte hinnata. Kastutatud kirjandus: http://www.loodus.envir.ee/3page.html http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/korallriffide_kaitse.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korallrahude_kaitse_evelin.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Korallid Tea laste ja noorte entsüklopeedia 1. slaid: tiitelleht 2. slaid: · Korallid toituvad planktonist. · Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. · Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. · Korallidel ei ole magu ega sooli
saasteallikaid. Eestis pärinevad Cd, Hg ja Pb 97100% ulatuses tahkete kütuste põletamisest. Kasutatud kirjandus "DK Animal" London, 2001 http://www.hot.ee/teekaaslane/keskkond.html http://www.slideshare.net/liishendrikson/mrgid-2771108 http://www.rescue.ee/26068 http://prayer.planet.ee/kool/keemia/esmaabi/M%FCrgid.doc. http://www.oesel.ee/maidu/teadus/globe/UurimistooRaik.pdf. http://www.ut.ee/BGZH/aineprogrammid/Rakendushb/2004/Evelin_Linde.doc. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1809_1806.html http://www.rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1501/1/Trapido2005.pdf. http://wapedia.mobi/et/Pol%C3%BCklooritud_difen%C3%BC%C3%BClid www.envir.ee/orb.aw/class%3Dfile/action%3Dpreview/id%3D1104713/pos_eesti.pdf
Kõige tähtsam on looduses vesi, mis on inimestele eluliselt vajalik. Kui pole vett, pole ka elu (Sõstra). 8 KASUTATUD KIRJANDUS: Helgi Karik, ''Looduslik vesi ja hämmastavad imed'', Koolibri 2006, lk 6,7,13 Jane Wertheim, ''Keemia leksikon'', 1997, lk 53 http://www.hot.ee/peainsener/L8.doc (lehe koostas dotsent Ülo Sõstra) http://www.veeriku.tartu.ee/opetajad/POINT_Vkl_Veeringe.ppt# http://www.ut.ee/BGZH/aineprogrammid/Rakendushb/2003/Vee_energia.rtf http://miksike.ee/ Helen Sõsar, ,,Eluks vajalik aluseline vesi" (16.01.2008) Eesti Ekspress 9
Kehapinnal ulatuvad välja arvukad silindrilised kanalite väljakasvud (ambulakraaljalakesed), mida loom saab liikumisel ja toitumisel kas välja sirutada või sisse tõmmata.(3) Kasutatud kirjandus 1. "Loomade elu" selgrootud 2. Tallinn "Valgus" 1982 lk. 182-190 2. "Ei või olla" Peeter Ernist, Kersti Linnamägi. Talinn "Valgus 1994 lk.5 3. "Elus loodus" Tallinn "Valgus" 1983 lk.80 4. http://66.102.9.104/search? q=cache:COfw71_31ZkJ:www.ut.ee/BGZH/Loomariik2000.rtf+merit %C3%A4ht&hl=et&lr=lang_et 5. http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/okasnahksed_gerda.htm 6. http://images.google.com/images?q=seastar&hl=et&lr=&sa=N&tab=wi Välisehitus Vaatamata üldiselt üsna ühetüübilisele ehitusplaanile on meritähed väga mitmekesised niihästi väliskuju, mõõtmete, värvuse ja lubjast toese- ehk skeletimoodustuste (plaatide, ogade, ning
ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimise võimalustest. Tartu 2. Truve, E., Koppel, M., Eek, L., Levandi, T., (2009) Kuidas hinnata GMOde mõju inimestele. GMOde praktiline riskianalüüs. [http://www.bioneer.eu/eluviis/tarbimine/newwin-print/article_id-4200] (vaadatud: 16.03.2011) 3. Kaasik, A. (2003) Looduskaitse ja Loodusseire. Pestitsiidide ökoloogia. Referaat, [www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/pestitsiidid.pdf] (vaadatud: 16.03.2011) 4. Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond) 5. Ritso, K. (2004) Põllumajanduses kasutatavatest geneetiliselt muundatud organismidest tulenev ökoloogiline risk. Diplomitöö, [http://loodus.keskkonnainfo
118-119 · ENE 1 lk.208 · ENE 4 lk.213, 257 · ENE 6 lk.570 · ENE 7 lk.226 · ENE 8 lk.420 · Õpilase Entsüklopeedia lk.126, 128, 163 · Nikolaus Lenz ,,1000 loomariigi palet" lk.179-183 · www.miksike.ee/docs/referaadid2005/seepia_evelin.htm · www.miksike.ee/documents/main/referaadid/seepia.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Fossiil · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/10kusimust_molluskid_evelin.htm · http://www.ut.ee/BGZH/Loomariik.html#Hõimkond:%20Limused · www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php? artikkel=732geoeducation.info/saare_pangad.php · www.miksike.ee/docs/referaadid2005/laevuke_liina.htm Pildid peamiselt: · http://www.koolielu.ee/pages.php/03100302?txtid=2902&get=0
d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) Kasutatud kirjandus 1. Järvekülg, Arvi 1958. Jõevähk Eestis. Bioloogia ja töönduslik tähtsus 2. Laanetu, Nikolai 2004. Jõevähk elab vees ja meie südames, aga sureb meie tegudest www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel790_787.html 3. Ari Mannonen ja Tiit Paaver vähk ja vähikasvatus www.agri.ee/link.php? id=8403&filename=vahk_ja_vahikasvatus__6ppematerjal.pdf 4. Mati Martin, http://www.ut.ee/BGZH/Loomariik.html 5. Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokasaar 2002. Bioloogia põhikoolile II 11
annaabi.ee 
