• Lasnjalgsed (Scaphopoda) • Vagellimused (Aplacophora) • Torbiklimused (Monoplacophora Rannakarpide kasvatamine VETIKAKASVATUS Multitroofne vesiviljelus KALAKASVATUS Vee läbivoolul põhinev vesiviljelus Vee korduvkasutusel põhinev vesiviljelus KAAVIAR • Musta kalamarja saadakse peamiselt tuuralt, sterletilt, sevrjuugalt ja beluugalt. Hinnatuim on sterleti mari, mida nimetatakse ka kuldmarjaks; kõige suureteralisem on beluuga mari. • Maailma kalleimaks kaaviariks peetakse Iraanis turustatavat kaaviarisorti Almas. See saadakse beluugadelt, kes on üle 100 aasta vanad ja see on peaaegu valget(!) värvi. Almas’i hind on enam kui 20 000 dollarit kilo eest ja seda turustatakse kullast valtsitud toosides. • Kaaviari nautimiseks peab see olema õigel temperatuuril – parimaks peetakse 10° C. Lusikake, millega kaaviari maitstakse, peaks
Liikidel taistab ristumist ruumiline eraldatus. Näiteks Galapagose saarestiku vindi- ja kilpkonnaliigid on tekkinud Lõuna-Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimustega. 26.Kuidas tekib hübriid, too näiteid hübriididest? Kui on paaritunud kaks erinevat liiki. Tavaliselt nad hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Muul mära ja eesel, liiger lõvi ja tiiger, bestler beluuga ja sterlet, sebroid sebra ja hobuse või eesli ristand 27.Nimeta liigitekke peamised tegurid? mutatsioon, geenitriiv, looduslik valik 28.Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise? arvukuse tõus, leviala laienemine, ristumisbarjääri teke, gegraafiline eraldatus 29.Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele 30
Geograafiline isolatsioon – kui levilad on üksteisest ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketega (mäestik,veekogu,maismaa,kõrb), siis liigid ei satu kokku. 11. Kuidas tekib hübriid, too näiteid hübriididest? Hübriid on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane. muul (hobusemära ja eeslitäku ristand), bester (beluuga ja sterleti ristand), sebroid (sebra ja hobuse või eesli ristand) 12. Nimeta liigitekke peamised tegurid? Liigiteke on omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsimajäämine looduskeskkonnas. Liigitekke peamisteks teguriteks on mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik 13. Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise? o arvukuse tõus o levila laienemine o ristumisbarjääri teke o geograafiline eraldatus
193. Kõige liigirikkam selgroogsete klass on: luukalad 194. Luukalade skelett on täielikult luustunud: vale 195. Luukaladel puudub ujupõis vale 196. Luukalade südames on venoosne veri 197. Paljudel luukaladel esinevad poised. Need on maitsmis- ja kompimiselundid 198. Võrreldes kõhrkaladega on luukalade aju palju täiuslikum vale 199. Luukalade hulgas esineb mõnedel liikidel lõimetishoole (järglaste kaitsmine) õige 200. Kõige suurem tuurlane on Huso huso beluuga 201. Kõige pikema elueaga tuurlased on Huso huso 100a. beluuga 202. Kuidas nimetatakse tuurlaste inimtoiduna hinnatud marja? Kaaviar 203. Missuguse tuurlase marjaga maksis Narva linn 17. saj. kõik maksud Rootsi kuningale atlandi tuura 204. Räim on Läänemere endeem. Mida see tähendab? Levinud ainult Läänemeres Taani väinast ida pool endeem = ainult ühes piirkonnas levinud liik 205. Hariliku heeringa 3 alamliiki: SbSp. Clupea harengus harengus atlandi heeringas
t. üle pooleteise tonni raskusi beluugasid. Tugevate lõunatuulte ajal tõuseb Volga merelähedastes piirkondades vesi niivõrd tugevasti , et ujutab üle suuri deltaalasid. Nendele madalaveealadele tulevad kalad, sealhulgas ka beluugad. Veetasemekiire languse korral jäävad kohmakad beluugad mõnikord ärakuvavatesse nõgudesse. Kord juhtuti nägema pealt, kuidas õnnelik astrahanlane püüdis, nagu öeldakse , paljaste kätega peaaegu kuivalt maalt viiekümnepuudase beluuga, kelle sees oli palju kõrgema sordi marja. Rohkem kui tonn kaaluvad ,,amuuri beluugad" kaluugad. Niisuguseid hiiglasi nähes paneb imestama mitte niivõrd nende keha pikkus , kuivõrd nende kaal. Keha on nendel kaladel väga kõrge ja paks, pikkus aga polegi nii imestusväärne. 15 Pilt 14. Beluuga ( Huso huso).( http://www.husohuso.co.uk/wp-
nahakasvaja ehk lümfosarkoom. Üheks põhjuseks havi nahakasvaja tekkele arvatakse olevat havis sisalduvad kantserogeensed ained, eelkõige raskemetall elavhõbe. kõik elavhõbeda ühendid on suuresti toksilised vee-taimestikule, nende juuresolekul toimub kasvu aeglustumine. Kõrged Hg kontsentratsioonid mõjutavad ka makrovetikaid, vähendades nende idanemisvõimet. Viimase 25 aasta jooksul on Arktika vetes olevate hüljeste ning beluuga vaalade Hg kontsentratsioon tõusnud 2 kuni 4 korda. Ka soojemates vetes elavad mereimetajad on riski all, näiteks Hong Kongi lähedal elutsev delfiinide liik. Püsivad orgaanilised saasteained toidus Arvatakse, et Euroopas saavad inimesed püsivaid saasteaineid 41,6% kalast, 27,7% piimatoodetega, 11,3% rasvadega, 10,4% lihaga, 6.8% puu-ja juurviljadega jne. Tänapäeval ei saa ükski riik, mis on spetsialiseerunud puu-ja köögivilja suurtootmisele, läbi ilma taimkaitsevahenditeta
Näiteks Galapagose saarestiku vindi- ja kilpkonnaliigid on tekkinud Lõuna-Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimustega. 41) Kuidas tekib hübriid, too näiteid hübriididest? Kui on paaritunud kaks erinevat liiki. Tavaliselt nad hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Muul mära ja eesel, liiger lõvi ja tiiger, bestler beluuga ja sterlet, sebroid sebra ja hobuse või eesli ristand 42) Nimeta liigitekke peamised tegurid? mutatsioon, geenitriiv, looduslik valik 43) Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise? arvukuse tõus, leviala laienemine, ristumisbarjääri teke, gegraafiline eraldatus 5 44) Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust.
vähemsobivamatest Liigitekkes saame eristada 4 varianti: 1) Füleetiline esineb väga pika eksisteerimisajaga liikidel. Elukeskkonna järk- ärgulised muutused viivad sujuvalt liigi isendite kohastumuslikule teisenemisele 2) Sümbiontne liigiteke tekib kahe liigi kohustusliku kooseksistentsi tagajärjel (samblikud) 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib kahe eri liigi ristumisel lähtuvalt viljakast järglaskonnast (beluuga + sterlet = bester) 4) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest (geograafiliselt või bioloogiliselt) Divergentne liigiteke: 1) Geograafiline ehk allopatriline liigiteke. Selle eelduseks on levila liigendamine mitmeks eraldiseisvaks osaks. Geograafilist liigiteket tunnistavad kõik bioloogid 1. Georaafiline isolaat 2. Geneetilised muutused isolaadis(mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, homosügootsuse astme tõus)
· forelli steik erinevates marinaadides (apelsini, mandli, sidruni, sampanja, toscana ) · lõhe filee erinevates marinaadides (apelsini, mandli, sidruni, sampanja, toscana ) · lõhe steik erinevates marinaadides (apelsini, mandli, sidruni, sampanja, toscana ) · grillivardad kalast (erinevad variandid) Kalamari Kalamari on ükskõik millise kalaliigi söögiks kõlbulik mari. Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas. Kaaviar. Tuuraliste (beluuga, sevrjuuga, sterlet või tuur) peeneteraline, kergelt soolatud must mari, mida gurmaanid peavad üheks suurimaks delikatessiks. Parim kaaviar tuleb Kaspia mere äärsestest riikidest: Iraanist, Afganistanist, Kaukaasia riikidest ja Kasahstanist. Punane kalamari. Lõheliste suureteraline mari, mida eelistab enamik tavasööjaid, kuna selle maitse on kaaviari omast mahedam. Muu kalamari. Põhimõtteliselt on söödav ja enamasti maitsev ka teiste kalade mari, kaasa arvatud räim, ahven ja haug
Soomused kadunud või paiguti (gainoidsoomused). Enamikul piki keret 5 rida luunaaste. Seljakeelik hästi säilunud, selgroolülidel puuduvad kehad, esinevad ainult kaared. Toeses ka luukude. Alaseisune suu, nokis, heterotserkne saba, südamel arteriooskuhik. Üldiselt merekalad N. läänetuur, vene tuur, sterlet, beluuga 16.3.4.3. Alamklass täisluused Vahevorm kõhr- ja pärisluuste vahel. vahevormiks kõhr- ja täisluuste vahel, nokis taandarenenud, sabauim hakkab muutuma homotserkseks, hingats kadunud, toes tugevasti luustunud, seljakeelik redutseerunud või puudub N. vaaphaug, mudakala 16.3.4.4. Alamklass pärisluused
(ingl. sectorial). 20. Liikidevahelised hübriidid Muul – hobusemära ja isaeesel Hinni – täkk ja emaeesel n.o. retsiprooksed hübriidid Zeedonk – sebra ja eesli järglane Sebroid – sebra ja hobuse või eesli ristand Zorse – sebra ja hobuse järglane Dzo või yakow – lehma/pulli ja jaki järglane Beefalo – amerika piisoni ja lehma järeltulija (viljakas) Zubron – euroopa piisoni ja lehma järglane Bester– beluuga ja sterleti ristand Liger ja Tigon (ristuvad lõvi ja tiiger) Cama – ristand kaameli ja laama vahel, nn. intergeneetiline hübriid Wolphin – ristand mõrtsukvaala ja pudelnina delfiini vahel viljakas 11.PPT 1. Meeleolu ja temperament, käitumistüübid 2. Käitumispatoloogia, indiviidi valikuotsused Patoloogia •Stress •Õppimine ja mälu •Toitumishäired •Skisofreenia •Bipolaarsed muutused
konservide valmistamiseks. Tuurlastel on piklik keha, mis on kaetud viie kilbireaga üks seljal, kaks külgedel ja kõhul. Soomused puuduvad. Seljauim asub sabauime lähedal. Sabauim meenutab tüüri. Hammasteta suu asub pea alumisel poolel. Luustik on kõhreline. Liha rasvarikas, värvuselt valgest kahvaturoosani. Tuurlastelt saadakse hinnalist toodet tuuramarja (musta kalamarja). Tuurlased on atlandi tuur ja põhiliselt Venemaa vetesse jäävad tuur, siberi tuur, beluuga, sevrjuuga jt. Beluuga kaal võib küündida 1000 kg. Säga on suure peaga. Nahk soomusteta. Kaal kuni 300 kg. Liha on maitsev, magusavõitu, võrdlemisi rasvane. Elutseb magedas vees. Angerjas on ussitaoline. Pikkus kuni 2 m. Liha maitsev ja rasvarikas (22...32%). Silm on samuti ussitaoline. Pikkus kuni 50 cm. Liha sisaldab rasva 19...34%. Kasutatakse praetult ja marineeritult. Sinikala liha on õrn, maitsev, lahja, kuid valgurikas. Kaalub kuni 10 kg. Püütakse Atlandi ookeani keskosast
ühe miinuse printsiip, kui üks signaalsüsteem ei toimi, siis ei toimi ka teised. 4.) Sugurakkude häving- teise liigi sugurakud hävivad tänu immuunsüsteemile, pH ja temp. erinevused. Postsügootne- 1.) hübriidide hukkumine tavaliselt embrüonaalses eas (mink ja euroopa naarits). 2.) Hübriidide steriilsus- muul (eesel isa, ema hobune). 3.) Hübriidide viljakus, kuid alaviljakad (kaalikas- naeri ja kapsarohu hübriid), apelsiini puu on pomelipuu ja mandariinipuu ristand. Kaladest: beluuga x sterlet- bester; sebra x hobune sebroid. Liigiteke. Liigiteke geograagilise eraldatusega- allopatriline liigiteke. Ökoloogiline liigiteke- sümpatriline liigiteke. üldised liigitekke suundumused. Sümbiontne liigiteke: kahe liigi kooselus tekib uus liik (nt samblikud); Hübriidne liigiteke: uus liik tekib hübridisatsiooni tekkega- erinevad tsitrused (algseid tsitruseliike oli 3- a vaat kui palju tänapäeval on). Divergentne liigiteke- 1.) geograafiline eraldatus