Retked avarilmas Mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Toimetaja Berk Vaher © autorid Hea ilus valu: Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused1 Epp Annus I Kujutlegem sellist lugu: sõjalaevastiku kaptenkomandör viibib kodus puhkusel ja valmistub tähistama oma 20. pulma-aastapäeva, ent saab käsu viivitamatult puhkus katkestada. Enne kodust lahkumist avastab ta juhuslikult, et ta abikaasa on medaljonis ta pildi asendanud tema sõbra ja ülemuse pildiga. Kaptenkomandör sõidab oma laevadega merele. Ta interpreteerib saadud ülesannet kui
Raamatu peategelane oli kaptenkomandör Nikolas Batrian. Ühel saatuslikul päeval sai Batrian kõrgemalt juhtkonnalt ülesande korraldada õppepommidega õppehäire. Tegelikult anti tema käsutusesse tuumapommid. Need hävitasid ookeanisügavuses oleva ookeaniinimeste tsivilisatsiooni. Välja merepinnale ilmusid miljonid surnud mehed, naised ja lapsed. Süüdlaseks toodi Batrian, kes arreteeriti koos oma mitmetuhandelise meeskonnaga. Teda süüdistati ookeaniinimeste vastu sooritatud tuumaholokaustis. Järgnes kohtuajaloo pikim kohtuprotsess, kuna ei leitud ühtegi elusat tõendit ookeaniinimesest. Ühel päeval põgenesid Batrian ja tema sõber kaptenleitnant Stajanovic vanglast ja läksid ise otsima ookeaniinimest, et pääseda ära sealt üksildasest ja hirmuäratavast Alligaatoriarkaadiast. Nende otsingud olid täis seiklusi, kuid ka läbipõrumist. Kuna nad andsid vanglast põgenedes vande, et kui nad ei leia mida otsivad, siis pöörduvad tagasi vanglasse ning sed...
SÕNAJALG KIVIS Nikolai Baturin Autorist Sündinud 1936.a. Viljandimaal. Teinud väga erinevaid töid, nagu lukksepp, kütt Siberis jne. Osalenud geoloogilistel ekspeditsioonidel. Avaldanud luulekogud : „Maaalused järved“, „Väljadelt ja väljakutelt“ jt. Luulutustele on omane hea loodusetaju ja elu vastuolude üle mõtisklemine. Osa luuletustest kirjutatud mulgi keeles. Proosateostes kujutab tihti inimesi ürgses looduses: taigas, kõrbes, ookeanil (romaanid „Leiud kajast“, „Karu süda“ jt.) Filmile „Karu süda“ on Nikolai Baturin kirjutanud stsenaariumi. Tema rikkalikus loomingus on ka näidendeid ja kriminaalromaane. Romaan „Sõnajalg kivis“ Romaan ilmus 2006.a. Võib pidada tema suurromaani „Kentaur“ jätkuks. Peategelane on kaptenkomander Nikolas Batrian, kelle mitu sugupõlve esivanemaid olid olnud meremehed. Batrian unistas juba noorelt teenimisest sõjalaeval ja 16-aastaselt õnnestus tal saada laevapoisiks allveelaevahävitajale, võltsides oma v...
Film„Karu süda“ analüüs Film „Karu süda“ põhineb Nikolai Baturini romaanil, mis valmis 1989. aastal. Hiljem valmis ka romaanist film, mis tehti Venemaal Siberis 2001. aastal. Filmi peategelane Nika tuleb külma Siberisse ennast proovile panema ehk nö ennast üles leidma. Oma teel kohtub ta erinevate naistega ning kohalike põlisrahvastega. Filmi üldmuljed on head kuna see konkreetne film erineb oluliselt teistest filmidest. Film „Karu süda“ pole mitte tavaline film, vaid film mis räägib inimese iseenda leidmisest ja avastamisest
" (lk 426) Niika ei vaja enam Saatusejuhti, see on märk sellest, et ta on iseendaks saanud. · Kütifilosoofia ,,Ära tapa, pea jahti." (lk 120) · Mees ja naine. Mees on naisest üle. Mehe ja naise mõtted, tunded ja kehad kõlavad heal juhul kokku, aga nende vaimu teed lahknevad" (lk75) Kasutatud kirjandus · Baturin, Nikolai 2001. Karu süda. Elmatar 2001. · http://www.baturin.eu/ (3.05.2011) · Klemete, Monica-Linde.2009. Eneseotsingud Nikolai Baturini loomingus.Tallinna Ülikool. [Bakalaureusetöö].Tallinn
Kõigest eelnevast hoolimata ei ole mulgi keelel ametlikku staatust. Kuigi aastal 2004 loodi lõunaeesti keelte staatusega tegelev valitsuskomisjon, pole see siiani mulgi keele õigusliku määratlemise küsimust lahendanud. Tabel 1. Mulgi murde erinevusi Kuna mulgi keel on tuntud eelkõige luulekeelena, tooksin siinkohal näitena mulgi keeles palju luuleridu kirjutanud Nikolai Baturini luuletuse ,,Talliuune külläkil kojan" Talliuune külläkil kojan, kohes usse alt tuisass lund, vana taossa, kos ellive kassipoja, valgest obesest näive und: sepp kabjarauda lei viimätse naala ... Tii tolmass, päiv läts laugele ...
Traagilise ja koomilise sulandumine. Mihkel Mutt („Fabiani õpilane“, „Hiired tuules“). Tekst on ülbe ja kindla käega kirja pandud. Nali teostes on terav, jõhker, absurdne, totaalne. „Hiired tuules“ on eeskujulik postmodernistlik romaan, teksti struktuur kisutakse paljaks. „Fabiani õpilane“ – lühiproosa kogu. Iseloomulikuks tunnuseks haritud inimeste maailma kujutamine absurdses võtmes. 21. Nikolai Baturini looming. „Karu süda“, „Kentaur“. Alustas luuletustega, neis teatav lõunaeestiline renessanss, traditsioonilähedus. Mulgi murdes luule paralleelselt või põimuvalt kirjakeelsega. Väga tugev keeleuuenduslik hoiak. Sümbolistlik põhi nii luules, proosas kui ka draamas. Proosa ajastub noore proosa lainesse, aga ei ole sellega samasugune (psühholoogiline, psühhoanalüütiline). Baturin kujundab iseenda jaoks filosoofilise maailma. Kirjutab läbi avarilmu –
60ndate alguses hakkas töölisnoorena karjääri tegema: lukksepp Tallinnas. Põhimõttelisem muutus 60ndate keskel. Kirjandus hakkab tähtsaks saama, aga muutus ka siis et hakkas 65. aastal lepinguliseks kütiks, st käis jahihooajal Venemaal ja vahepeal mujal ja Eestis. Selline elu, hooajaline elu kestis 80ndate alguseni. Võttis geoloogiaekspeditsioonist osa. Eestis on elanud vabakutselise kirjaniku elu, viimasel ajal on Viljandis Tarvastu vallas tagasi. Näidend "Kuldrannake". Kui Baturini kaugemale taustale mõelda, siis ta on äärealade autor. Teine taust vene vanausuliste taust Peipsi kandis. Laias laastus eestikeelne autor. Baturin tuleb kirjandusse luuletajana. Jõuab oma koguga Maa-alused järved 1968 viimasesse luulekassetti. Ei saa öelda, et ta silma paistaks, põhiliselt räägitakse kasseti puhul Ehinist. Võiks tähelepanu äratada see, et juba väike tsüklike mulgimurdelist murret kirjakeelse luule kõrval. See muutub hiljem tähtsamaks kui varem
Lasteraamat ,,Französisch!" (1981). Tõsisemad asjad on ,,Keerukuju" (1985) ja ,,Kallid generatsioonid" (1986). Paroodilised: lühiproosa raamatud ,,Vana Fabiani nutulaul" (1988) ja ,,Kerge meel" (1988). Järgmine periood 1990ndad: kõige tuntum romaan ,,Rahvusvaheline mees" (1994). Novellikogu ,,Üleminekuaeg" (1995). Uuel sajandil on uuem Mihkel Mutt, 00ndatel ebamäärasust ja kõikuv tase. Tähtsamad teksti on loomingu alguses. 22. Nikolai Baturini looming. Baturiniga lõpeb kasseti autoritest rääkimine. 1960datel ei jõudnud tähelepanu ärata kirjunduses, luuledebüüt jääb teiste autorite varju. Kirjutab Eesti kirjakeeles ja mulgikeeles. Hiljem on mulgikeelset luulet eraldi avaldatud ,,Sinivald" (1990) Esimene luuleraamat ,,Maa-alused järved" (1968) 1970-80nda luule paistab silma teadlikult/progammiliselt kujundab luulekogudega. Luulekogu eraldi kujundavast kunstist. Baturini maailm on avar ja avatud.
filosoofilistagapõhjaga probleem – suur looduse ümberkujundamise projekt. Selline inimese jõuline sekkumine loodusesse tekitab probleemi. Võiksime öelda, et 60ndate lõpp, 70ndad ja 80ndate algus on mingit moodi ettevalmistamisaeg, kus hakkavad kujunema tema püsiteemad, siis võib julgelt öelda, et aastast 1989 hakkab suurteoste ajajärk. Selleks ajaks on jahipidamine lõppenud ja tal on rohkem aega. Selles sarjas esimeseks saab „Karu süda“, mis on tänini kõige tuntum Baturini romaan. Sellest romaanist on tehtud ka film. Suurteoste ajajärk hakkab suhteliselt teadlikult. Ta kirjutab neid erinevaid avarilmu programmiliselt järjest läbi ning neis ilmades liigub väga sarnaste nimedega tegelased. Ei saa öelda, et kõigi puhul on tegemist autobiograafiliste teostega. Mis puudutab „Karu südant“, siis selle puhul on isiklik kogemus kindlasti taustaks. X loeng Madis Kõiv (s. 1929) 1978 Küüni täitmine (Hando Runneliga) 1984 Faehlmann
Narratiiv kui tekstitüüp, mis sisaldab tegevuse arengut (erinevalt kirjeldusest, milles ei ole tegevuse arengut, ja argumendist, kus järgnevus on loogiline, mitte ajaline). Pinge tekib sellest, et areng ja järgnevus ei ole üheselt ennustatavad. . Narratiivitüübid Seisundinarratiiv (õieti narratiivi imitatsioon; Sauteri ,,Indigo") Igavese teekonna narratiiv (Tammsaare ,,Tõde ja õigus") Päralejõudmise narratiiv (Baturini ,,Karu süda") Nurilejõudmise narratiiv (Hirami ,,Mõru maik") Ühe narratiivi sees võib esineda erinevaid narratiivitüüpe. Kõik ülejäänud on tegelikult taandatavad ideaalsele ehk päralejõudmise narratiivile, olles selle variatsioonid. Lugu teiseneb igas uues esituses. Narratiivi tähendus tekib loo esitamisel tekstina jutustamise kaudu. Vaatepunkt kelle seisukohalt lugu esitatakse. Fokuseerimine jutustaja ja tegelas(t)e vaheline suhe
Narratiiv kui tekstitüüp, mis sisaldab tegevuse arengut (erinevalt kirjeldusest, milles ei ole tegevuse arengut, ja argumendist, kus järgnevus on loogiline, mitte ajaline). Pinge tekib sellest, et areng ja järgnevus ei ole üheselt ennustatavad. . Narratiivitüübid Seisundinarratiiv (õieti narratiivi imitatsioon; Sauteri „Indigo“) Igavese teekonna narratiiv (Tammsaare „Tõde ja õigus“) Päralejõudmise narratiiv (Baturini „Karu süda“) Nurilejõudmise narratiiv (Hirami „Mõru maik“) Ühe narratiivi sees võib esineda erinevaid narratiivitüüpe. Kõik ülejäänud on tegelikult taandatavad ideaalsele ehk päralejõudmise narratiivile, olles selle variatsioonid. Lugu teiseneb igas uues esituses. Narratiivi tähendus tekib loo esitamisel tekstina jutustamise kaudu. Vaatepunkt – kelle seisukohalt lugu esitatakse. Fokuseerimine – jutustaja ja tegelas(t)e vaheline suhe
Analepsis tagasipöördumine minevikku või edasiminek tulevikku. 4) kõne dramaatikas on tegevuslik. Performatiivsed kõneaktid: käsud, keelud, kehtestused, veenmised. 5)dramaatika on orienteeritud teatrile. Näitekirjanduse moodustavad need tekstid, mis peavad silmas teatri spetsiifikat. On ka lugemisdraamad (keeruline probleemistik, suur maht). Nt Goethe Faust. N. 48 Baturini Teemandirada, poeetilised remargid. Monodraamades võib dialoog olla esindatud sisekõnena. Põhimõtteliselt aga saab teatris esitada kõiki teatri spetsiifikale kohandatud tekste, sest näitekirjandusest on alati puudus, eriti Eestis. Näitekirjanduse ja proosa seosed. Dramatiseering on eepilise teose töötlus näidendiks. Aluseks võib olla novell, aga tavaliselt on romaan. Autoritruu või on alusmaterjali vabalt tõlgendatud. Muutus populaarseks 19. sajandil, kui kirjutati palju romaane
Nt Mati Undi romaan "Doonori meelespea" räägib sellest, kuidas Dracula, kehastatuna Lydia Koidula abikaasa poolt, loobub oma katsest eesti rahvast hävitada, sest rahva vabaduspüüded äratavad temas poolehoidu ning ta hakkab toetama isemajandavat Eestit. Michelsonile on tehtud ülekohut Koidula säilmed viidi minema ja ta jäi üksi hauda, muutudes vampiiriks. Paljudes vormides esitatakse vere äraandmise teemat. Nikolai Baturini teostest väärivad märkimist "Karu süda" (1989) ja "Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija" (1993). "Karu süda" lähtub taigaelanike traditsioonilistest uskumustest: inimene pärineb karust, karu on inimene karu süda on kõige oleva kese. Müütiline maailmapilt on ühendatud tegelikkusega. 1990. a ilmus teoseid, mis eitavad traditsioonilist romaani, lugu, loogilised sündmused jne pole enam peamised (Peeter Sauteri "Indigo", Mati Undi "Öös on asju", Jaan Unduski "Kuum"). 1990
annaabi.ee 
