lihastoonuse langus tasakaaluhäired liigse ulatusega liigutused olukorras, kus on vaja küündida mingi objektini või seda puudutada lihaste treemor (värisemine) olukorras, kus on vaja sooritada kindel liigutus. Väikeaju ja basaalganglionid on mõlemad seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga, nende toime on aga tihti vastupidine, samuti on vastupidised nende kahjustuste sümptoomid. Nagu juba osutatud, põhjustab väikeaju kahjustus lihastoonuse languse, basaalganglionite kahjustus aga selle tõusu. Viimasel juhul ilmneb treemor eelkõige puhkeseisundis, väikeaju vigastuse korral aga peamiselt liigutuste sooritamisel.
lihastoonuse langus tasakaaluhäired liigse ulatusega liigutused olukorras, kus on vaja küündida mingi objektini või seda puudutada lihaste treemor (värisemine) olukorras, kus on vaja sooritada kindel liigutus. Väikeaju ja basaalganglionid on mõlemad seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga, nende toime on aga tihti vastupidine, samuti on vastupidised nende kahjustuste sümptoomid. Nagu juba osutatud, põhjustab väikeaju kahjustus lihastoonuse languse, basaalganglionite kahjustus aga selle tõusu. Viimasel juhul ilmneb treemor eelkõige puhkeseisundis, väikeaju vigastuse korral aga peamiselt liigutuste sooritamisel. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju on väikseim ajutüve osa ja asub ajusillast rostraalsemalt. Keskaju neuronid omavad olulist tähendust motoorse süsteemi komponentide seostamisel, iseäranis on see seotud väikeaju, basaalganglionite ja suuraju poolkerade ühendamisega. Näiteks
Sisemine granulooskiht, 5. 4 Sisemine püramiidrakkude kiht( keskmised ja suured püramiidrakud), 6. Käävitaoliste rakkude kiht. Püramiidrakud on need närvid, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramiidkulgla nimetust. See kulgla kulgeb seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuroniteni. Ekstrapüramidaalsüsteem saab alguse ajupõhimiku (basaalganglionite) tuumadelt. Nende kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju. Ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuste tiheduse järgi koostas Brodman ajukoore kaardi, kus ta jagas ajukoore umbes 50 erinevaks väljaks ja nendel väljadel on ehituslik ja funktsionaalne omapära. Neid väljasid nim. brodmani väljadeks. Teine, kes on
paiknevatelt neuronitelt algavad tahtlike liigutustega seotud püramiidsüsteemi teed. Assotsiatsiooniväljad saavad infot projektsiooniväljadelt või otse talamuselt. Assotsiatsiooniväljad mood inimesel kuni poole ajukoore pinnast. Ajupõhimiku tuumad e basaalganglioniteks nim aju valgeaines ajukoore ja talamuse vahelises alas paiknevaid närvirakkude kogumeid. Need on tähtsateks vahejaamadeks sensoorse info juhtimisel ajukoorde ja samas võtavad nad osa liigutuste koordineerimisest. Basaalganglionite hulka kuuluvad: 1) kahkjaskeha 2) juttkeha, mille sisekihn jaotab sabatuumaks ja koorikuks. Basaalganglionite kahjustus avaldub sündroomina, mida tuntakse parkinsonismina. Elektroentsefalograafia on meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potensiaalide registreerimiseks. Inimesel registreeritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust peanahale kinnitatud elektroodide abil, saadud kõverat nim elektroentsefalogrammiks (EEG). Ajutegevusega seotud biovoolusid
hüpotaalamuses. 6.loeng (prindi välja peaaju- ehk kraniaalnärvid) PEAAJU EHK KRANIAALNÄRVID Need on närvid, mille närvirakkude tuumad paiknevad peaajus, Piklikus sillas, keskajus. Need närvid funktsioneerivad nagu seljaaju närvid, aga erinevus on selles, et osade peaaju närvide koostises on ka parasümpaatilise närvi osad. Otsaju Otsaju osad on peaaju koor ja peaaju koore alused tuumad ehk basaalganglionid (jäävad peaaju koore alla). Nende(basaalganglionite) funktsioon on liigutuste koordinatsioon, nende ärritus kutsub esile stereotüüpseid liigutusi, nad osalevad ka liigutuste programmi mällu salvestamisel (nt. võimlemiskompleksi meeldejätmine). Nende kahjustusel on häiritud liigutuste koordinatsiooni sujuvus, selle tüüpilisem haiguse nimetus on barkinsionism. Basaakganglionite tuumade nimed: 1. Juttkeha ehk corpus striatum( tal on 2 osa: sabatuum ja läätstuum) 2. Kahvatu kera ehk globus pallidum
Mis on implitsiitne mälu ja millised on implitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse. Mitteteadlik ja tahtmatu mälu – õpitud oskused, tingitud reaktsioonid ja lühiajalised tegevused nt keel, motoorsed oskused (rattaga sõitmine) jms. Pigem alt-üles. - Hõlmab enda all ka praimimist. Stiimul mis muudab närvisüsteemi tundlikuks sama või sarnase stiimuli hilisemale testimisele. Ajupiirkonnad – kogu ajukoor ja basaalganglionite struktuurid. Väikeaju ja sellega seotud motoorsed piirkonnad (premotoorne koor, taalamus) - Motoorne koor – eksperimentaalsete uuringutega on leitud et Implitsiitse teadmise omandamine nõuab motoorse korteksi plastilist ümberorganiseerimist mis eksplitsiitse õppimise korral ei ilme. Väikeaju – motoorsel õppimisel oluline roll väikeajul mis saab sisendeid kortikaalsetest motoorsetest aladest läbi taalamuse projektsioonidesse. Hinnatakse nt
Vanasti arvati, et väikeaju on vaid motoorne struktuur, kuid kaasaegne piltdiagnostika viitab tema osalusele keele ja teiste kognitiivsete funktsiooni täitmisel. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju on väikseim ajutüve osa.Keskaju kooseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Keskaju neuronid omavad olulist tähendust motoorse süsteemi komponentide seostamisel, iseäranis on see seotud väikeaju, basaalganglionite ja suuraju poolkerade ühendamisega. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni
suhteid, aga ka mustrit. Vanasti arvati, et väikeaju on vaid motoorne struktuur, kuid kaasaegne piltdiagnostika viitab tema osalusele keele ja teiste kognitiivsete funktsiooni täitmisel. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju on väikseim ajutüve osa.Keskaju kooseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Keskaju neuronid omavad olulist tähendust motoorse süsteemi komponentide seostamisel, iseäranis on see seotud väikeaju, basaalganglionite ja suuraju poolkerade ühendamisega. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Talamus on vajalik lüli
somatotoopse ülesehitusega Kehast ja keskkonnast saabuvad signaalid integreeritakse ajus ning teadvustatakse jagamatu tervikuna, mida tõestab muuhulgas kummikäe illusioon Liigutuste korrigeerimine on korralduse väljastamisele suuresti järgnev, korduv, kiire ja autonoomne protsess Korrigeerimise käigus muudetakse sensoorse tagasiside põhjal liigutuste suunda (ennekõike väikeaju poolt) ning tugevust (ennekõike basaalganglionite poolt). Mentaalne mudel on representatsioon, mis seob liigutuse motoorse definitsiooni ennustustega liigutuse tajutavatest (kehalistest ja keskondlikest) tagajärgedest Just mentaalne mudel teeb võimalikuks tajulise tagasiside kasutamine liigutuse korrigeerimiseks Mentaalset mudelit kasutatakse ka tajumulje ennetavaks korrigeerimiseks, et säilitada tajulist stabiilsust Mentaalne mudel on sild taju ja tegevuse vahel, millest räägitakse sageli peegelneuroni idee vahendusel.
Näidatakse järjest selgemat pilti kuni ära arva. Mõni päev hiljem tunnevad inimesed tavaliselt selle pildi juba varem ära. Praimimise klassikaline näide - Antakse ette sõna algused või puuduolevate tähtedega sõnad ning uuritavad kalduvad puuduolevad tähed asendama vastavalt sellele millega nad hiljuti on kokku puutunud - …. Implitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad - Skeem mis hõlmab kogu ajukoort ja basaalganglionite struktuure Basaalganglionid - Saavad sisendi kõigist ajukoore piirkondadest aga ka dopamiini rakkudest mustaines - Saadavad projektsiooni läbi kahkjaskeha ja ventraalse taalamuse premotoorsesse koorde. Motoorne koor jagab omakorda ühendusi…. - Olulne ajustruktuur implitsiitse mälu puhul - Huntingtoni tõbi – rakkude degeneratsioon basaalganglionites – ilmnevad raskused implitsiitse mälu ülesannetes (nt peeglis joonistamise katses) samas ei ole probleeme
Põhjused: diski prolaps, motoneuroni haigus. Halvatused jagunevad vastavalt ulatusele: Osalist halvatust nimetatakse pareesiks, täielikku halvatust pleegiaks. Hemiparees (-pleegia) - ühe kehapoole halvatus Monoparees (-pleegia) - ühe jäseme halvatus Paraparees (-pleegia) - ala- või ülajäsemete halvatus Tetraparees (-pleegia) - kõigi nelja jäseme halvatus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid Eelinfo: basaalganglionite, mis asuvad peaaju poolkerade sees keskel hallaines ja on sellised valgeaine tombid, ülesanne on motoorika koordineerimine lihastoonuse reguleerimine. Eksatrapüramidaalsüsteem: närvirakke ja neid ühendavate juhtteede süsteem, mis liidab üheks basaalganglionid, suuraju koore, väikeaju, taalamuse, retikulaarformatsiooni ja seljaaju. Ekstrapüramidaalsüsteem moduleerib ajukoore motoorse piirkonna tegevust. Kontrollitavate tegevuste alla kuuluvad:
Kontrollib inimese kõne motoorikat. Suulihaseid ja nende tööd. Toodud palju võimeline kodeerima. LANDAU KLEFFNER - Unes epileptiline aktiivsus. Kustutab kõne mõistmise, vaa vb jääda. Selle haiguse korral, arenguline kõnehäire, ei suudeta artikuleerida sõnu, funktsionaalne, uuritud, mis ajus toimub, geenimutatsioonid. Frontaalne broca piirkond ja teatud 9. LOENG basaalganglionite osas on aktiivne. Funktsionaalselt ei aktiveeru nagu vaja ega anna KAHE Ajupolekrade vahelistest ühendustest ja mis juhutb, kui ühendus miskipräast kontrolli. Tähtis, et basaalganglionid seotud ka parkinsonismiga. Need kontrollivad kõnet, ja
eesmärkobjekti ja maskeeriva stiimuli vahel, et teadvustada eesmärkobjekti samasuguselt nagu ilma nimetatud ajupiirkonna kahjustumise korral. See tähendab ka seda, et kui kahjustub inimese prefrontaalne korteks, siis toimuvad muutused teadvustamises. Kuid sellest hoolimata ei saa prefrontaalne korteks olla teadvuse jaoks tarvilik, sest aju prefrontaalse korteksi töö on unenägude ajal üsna pidurtatud. Väikeaju ja basaalganglionite blokeerimise korral ei juhtu isiku teadvusega midagi. Järelikult pole need teadvuse jaoks vajalikud. Kiirusagaras esinevad protsessid toimuvad enamasti teadvusväliselt. Seevastu oimusagaras ( temporaalsagaras ) toimuvad protsessid on teadvusega palju rohkem seotud. Väga paljud uurimused on näidanud, et teadvus tekib talamokortikaalses süsteemis. See on süsteem ajus, mis hõlmab suuraju koort ehk korteksit ja vaheaju tuumasid ehk talamust
eesmärkobjekti ja maskeeriva stiimuli vahel, et teadvustada eesmärkobjekti samasuguselt nagu ilma nimetatud ajupiirkonna kahjustumise korral. See tähendab ka seda, et kui kahjustub inimese prefrontaalne korteks, siis toimuvad muutused teadvustamises. Kuid sellest hoolimata ei saa prefrontaalne korteks olla teadvuse jaoks tarvilik, sest aju prefrontaalse korteksi töö on unenägude ajal üsna pidurtatud. Väikeaju ja basaalganglionite blokeerimise korral ei juhtu isiku teadvusega midagi. Järelikult pole need teadvuse jaoks vajalikud. Kiirusagaras esinevad protsessid toimuvad enamasti teadvusväliselt. Seevastu oimusagaras ( temporaalsagaras ) toimuvad protsessid on teadvusega palju rohkem seotud. Väga paljud uurimused on näidanud, et teadvus tekib talamokortikaalses süsteemis. See on süsteem ajus, mis hõlmab suuraju koort ehk korteksit ja vaheaju tuumasid ehk talamust
annaabi.ee 
