Gustave Flaubert. (1821-1880) Üks suuremaid prantsuse romaanikirjanikke on läinud ajalukku suure stiilimeistrina. Tema looming polnud nii mahukas kui Balzacil, kuid töötas väsimatult, lihvis oma stiili peensusteni ha veetis üheainsa lk kallal sageli nädalaid. Idee sai tema arvates eksisteerida vaid tänu vormile. Flaubert oli pärit Roueni arstiperekonnast. Ta õppis Pariisis õigusteadust kuid elas läbi närvivapusutse ja jättis õpingud pooleli.50. eluaastani elas ta koos oma emaga. Ta ei abiellunud kordagi, kuigi tal oli suhe kirjanik Louise Colet'ga. Tagasitõmbunud elu elav
sisemaailmaga, innustuvad uutest ideedest, kuid nad pole valmis püsivat, igapäevast tööd tegema. · Näidend "Kirsiaed". "Naer läbi pisarate" inimesed Tsehhovi teostes tegelikult kannatavad. Balzac Honoré de Balzac, 1799-1850, Prantsusmaa. Pärit Kesk-Prantsusmaalt, talupoegkonnast. Sai hea koolihariduse. Tahtis kirjanikuks saada. Alguses proovis kätt ajalooliste romaanidega, kuid siis jäi kaasaegsete romaanide juurde. Balzacil kujunes plaan grandioosse suurteose kirjutamiseks: "Inimlik komöödia" (pealkiri inspireeritud Dante teosest "Inimlik komöödia"). See on jõgiromaan ulatuslik, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühtsed tegelased. Oli erakordselt töökas ja porduktiivne kirjutamisel, ühtelt poolt võlgade pärast, teiselt poolt suurteose plaani tõttu. IKsse plaanitud 140 romaanist jõudis ta enne surma valmis vaid 90. IK jaguneb kolme ossa: *
See on vaimukalt kirjutatud teos, mis tõstatab 19. sajandi prantsuse kirjandusele iseloomuliku küsimuse noormees provintsist, kes üritab karjääri teha, nn ,,tõusik". Stendhal hakkas kirjutama suhteliselt hilises eas, ta oli romaani ilmumise ajal 40ndates. Oli Napoleoni sõjaväes teenistuses, mistõttu oli restauratsioon talle väga vastuoluline. Ka Balzac hakkas 30ndatel välja arendama oma romaanisarja ,,Inimlik komöödia". Ei Dantel ega Balzacil tähendanud see midagi koomilist, see tähendas pigem surelike lihtinimeste elu käsitlemist. Balzacil on Soreliga sarnane tegelane Rastignac selline tegelane läbib paljusid prantsuse romaane. Selle abil on võimalik kujutada ühiskonda läbilõikeliselt. Selle eelkäija oli kelmiromaan, picaresque, enamasti minajutustused, kus kangelaseks on mingi suli, kes puutub mitmesuguste ühiskonnakihtide esindajatega kokku. Kui kelmiromaan on satiirilises
Keel oli rikkalik ja paindlik, sisaldas ohtralt rahvakeelseid väljendeid, kõnekäände ja dialektisme. Mõningad tegelased Dickensi loomingust on saanud üldnimedeks (tuntuim Uriah Heep). Võrdluseks: Balzac oli ratsionalist, Dickens tundeinimene. Balzac Honoré de Balzac, 1799-1850, Prantsusmaa. Pärit Kesk-Prantsusmaalt, talupoegkonnast. Sai hea koolihariduse. Tahtis kirjanikuks saada. Alguses proovis kätt ajalooliste romaanidega, kuid siis jäi kaasaegsete romaanide juurde. Balzacil kujunes plaan grandioosse suurteose kirjutamiseks: "Inimlik komöödia" (pealkiri inspireeritud Dante teosest "Inimlik komöödia"). See on jõgiromaan ulatuslik, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühtsed tegelased. Oli erakordselt töökas ja porduktiivne kirjutamisel, ühtelt poolt võlgade pärast, teiselt poolt suurteose plaani tõttu. IKsse plaanitud 140 romaanist jõudis ta enne surma valmis vaid 90
otstarbele. Irooniat leiab peaaegu kõigis interjööri pisiasjades: söögitoa seinte muster tuleb esile neid katva mustuse tõttu, baromeeter kaminal ennustab vihma alles pärast seda, kui vihm on lõppenud. Asjade iroonia juhib tähelepanu elu moondunud mõttele, väärtuste odavnemisele, ideaalide kadumisele, elu pahupoolele. Idee, et inimene sõltub keskkonnast, avaldub Balzacil eelkõige analoogias loomariigiga. Kuid esimene mulje pansionist on petlik. Tegelaste eemaletõukuvuse, neid ümbritseva tavalise ja kehva sisustuse taga on midagi rohkemat kui lihtsalt kitsidus ja viletsus. Pansionis on peidus mingi saladus ja see on seotud ajaloo endaga. Kõikidel saladustel, mis on varjul pansioni inetu fassaadi taga, on ühine nimetaja raha. 19.
Asjad, mis ümbritsevad pansioni perenaist ja elanikke, on vastuolus iseendaga, st ei vasta oma otstarbele. Irooniat leiab peaaegu kõigis interjööri pisiasjades: söögitoa seinte muster tuleb esile neid katva mustuse tõttu, baromeeter kaminal ennustab vihma alles pärast seda, kui vihm on lõppenud. Asjade iroonia juhib tähelepanu elu moondunud mõttele, väärtuste odavnemisele, ideaalide kadumisele, elu pahupoolele. Idee, et inimene sõltub keskkonnast, avaldub Balzacil eelkõige analoogias loomariigiga. Kuid esimene mulje pansionist on petlik. Tegelaste eemaletõukuvuse, neid ümbritseva tavalise ja kehva sisustuse taga on midagi rohkemat kui lihtsalt kitsidus ja viletsus. Pansionis on peidus mingi saladus ja see on seotud ajaloo endaga. Kõikidel saladustel, mis on varjul pansioni inetu fassaadi taga, on ühine nimetaja raha. 19. sajandi alguses toimus Balzaci sõnutsi võimas ajalooline murrang: raha võim muutus absoluutseks ja universaalseks
Asjad, mis ümbritsevad pansioni perenaist ja elanikke, on vastuolus iseendaga, st ei vasta oma otstarbele. Irooniat leiab peaaegu kõigis interjööri pisiasjades: söögitoa seinte muster tuleb esile neid katva mustuse tõttu, baromeeter kaminal ennustab vihma alles pärast seda, kui vihm on lõppenud. Asjade iroonia juhib tähelepanu elu moondunud mõttele, väärtuste odavnemisele, ideaalide kadumisele, elu pahupoolele. Idee, et inimene sõltub keskkonnast, avaldub Balzacil eelkõige analoogias loomariigiga. Kuid esimene mulje pansionist on petlik. Tegelaste eemaletõukuvuse, neid ümbritseva tavalise ja kehva sisustuse taga on midagi rohkemat kui lihtsalt kitsidus ja viletsus. Pansionis on peidus mingi saladus ja see on seotud ajaloo endaga. Kõikidel saladustel, mis on varjul pansioni inetu fassaadi taga, on ühine nimetaja – raha. 19. sajandi alguses toimus Balzaci sõnutsi võimas ajalooline murrang: raha võim muutus absoluutseks ja universaalseks
Vahe on ka mõlema helilooja loomingu lähteallikais. Kui Beethoveni loomingus tunneme prantsuse 1789.a. revolutsiooni otsest hingust, siis Wagner on seotud kodanluse 1848-49.a. revolutsiooni ideedega ja pärast tutvumist Schopenhaueri pessimistliku filosoofiaga, suundub ta oma ühiskondlik-poliitilises tegevuses isegi reaktsioonilise ideoloogia poole, mis mürgitas teda pessimismiga, tõi esile subjektiivseid, isegi rahvuslik-sovinistlikke ja usulis-müstilisi ideesid. Wagneri suurus (nagu Balzacil`gi) seisneb aga selles, et vaatamata ideoloogilisele viisakusele, suutis ta peegeldada tegelikkuse olulisi külgi, kaasaja vasturääkivusi, vale ja pettuse maailma, purustatud lootuste ja asjatu õnnelepüüu ja teostamata jäänud kangelastegude tragöödiat. Wagneri peamiseks loomingualaks oli ooper, kusjuures ta põhitendentsiks oli muusikalise draama sümfoniseerimine.
kaudu. Ta oskab siduda peenekoelist paatost vaoshoitud iroonia ja kaine kaalutlusega. Tema jaoks ei saanud kunagi stiil olla selge ja lihtne. Ta püüdis kirjutada nii, et lugejale jääks meelde mõte, mitte sõnastus. Balzac Honoré de Balzac, 1799-1850, Prantsusmaa. Pärit Kesk-Prantsusmaalt, talupoegkonnast. Sai hea koolihariduse. Tahtis kirjanikuks saada. Alguses proovis kätt ajalooliste romaanidega, kuid siis jäi kaasaegsete romaanide juurde. Balzacil kujunes plaan grandioosse suurteose kirjutamiseks: "Inimlik komöödia" (pealkiri inspireeritud Dante teosest "Inimlik komöödia"). See on jõgiromaan ulatuslik, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühtsed tegelased. Oli erakordselt töökas ja porduktiivne kirjutamisel, ühtelt poolt võlgade pärast, teiselt poolt suurteose plaani tõttu. IKsse plaanitud 140 romaanist jõudis ta enne surma valmis vaid 90. IK
Historistlik ajastu on ajanud. ,,Et see oleks meie ajastu ajalugu, aastatel 1789-1830". Kirjandus justkui täidab teaduse funktsiooni. Ta tahab oma aega vaadelda, nii nagu see on(realistlik eesmärk) ehk paigutada sinna oma ajastu tüübid ehk liigid. Põhjendab seda botaanika ja zooloogia arenguga. Neid liike ja tüüpe on väga palju ja neid tahab asetada ajaloolisele taustale, mis tagab selle liikide paljususe. Iseloomulik on ka teose ülesehitus. Balzacil oli kava. Nimetas ise eraldi oma teoseid stseenideks. Jagas teosed kolme liini: elulised etüüdid, filosoofilised etüüdid, eraelulised etüüdid. Eraelulistesse kuulub kõige suurem osa Balzaci romaani, seal ka ,,Isa Goriot". Juurde kuuluvad ka stseenid sõjaväe elust, talupoegade elust. Filosoofilisi pole palju, 3-4. Sinna kuulub ,,Sagrään nahk" (?). Kokku moodustub tohutu panoraam prantsuse ja euroopa elust. Selles seisneb ka tema teose teaduslikkus.
1828 on tal esimene teos dateeritud, mis tal sinna "Inimlikku komöödiasse" on sisse läinud - tundub, et ta võttis seda kui koolikirjandit - meil on mõte, teeme kava, alapunktid, teema arendused jne. Sisukord jagatud 3 suureks sfääriks: kommete etüüdid, see jaguneb omakorda 6 alapunktiks, filosoofilised etüüdid (jäänused Balzaci varasemast gootiharrastusest), nt Sagräännahk - lood, kus on midagi võlulist, kus on rohkem nn filosoofiat ja ...etüüdid. Balzacil jäi see suur projekt lõpetamata. Teaduslikkus, planeeritus, siin hulgas see, et romantiline õhustik, mis ümberringi oli - tihti peale on sunnitud põimima sinna teostesse armastuslugusid - romantismi tunnuseid me aga sellisel määra ei leia ja üks suur asi on keskkond (romantikute jaoks on keskkond teisejärguline asi, Balzaci jaoks on see aga tähtis, järelikult pole tegemist romantismiga, ta soovib kujutada oma kaasaega, ajaloolisus jne). Siin
Dickensi romaanid on küll realistlikud ja tegelased viiakse läbi erinevate ühiskonnakihtide, kuid lõpp on ikkagi õnnelik: nn ajalehepoisist miljonäriks. Otsitakse uusi süzeeliine. Stendhalil, keda peetakse hiljem väga heaks kirjanikuks oli ka süzeedega raskusi. Ta võttis oma süzeesid kroonikatest või ajalehtedest. Nt leidis ajaleheartikli kus noormees tulistas armastatut ja läks selle eest kohtu alla. Kuid Dickensil, Balzacil ega Thackerayl ei olnud probleemi fantaseerimisega. Ränd on tavaliselt mitte kujunemisromaani rändamine vaid rändamine läbi erinevate ühiskonnakihtide. 50Ndate lõpul tuleb mängu kriitiline hoiak ja realismist hakatakse rääkima kriitika tasemel. Prantsusmaal on lausa ajakiri ja almanahh mis mõlemad kannavad nime ,,Realism". Leiti, et tuleb kirjutada täpselt elust maha (fotorealism), mida ka mõned autorid ka üritasid teha ja jäid kuulsusetusse minevikku
Ka romantikutel oli palju olukirjeldusi, aga need olid teistsugused. Realismis oli teema suunatud romantismi vastu. Püüti kirjeldada alamkihte, taheti kirjeldada kõiki kihte. Keldrikorrusel ja ärklikorrusel elasid kõige vaesemad, kuid vahepeal elas jõukam rahvas. Enne seda hakati tegelikkust niiviisi kirjeldama Pr-l. Physiologie 1816. ilmus esimene raamat füsioloogiast, mis koosnes olukirjeldustest. Selle autoriks oli pr literaat Savarin. Balzacil oli romaan ,,Abielufüsioloogia". Leiti, et ilukirjandus peaks järgima loodusteadusi, ta peaks olema sama täpne. Kirjanikud peaksid inimesi klassifitseerima, nagu loodusteadlased loomi, taimi. Füsioloogia kujutaski endast klassifikatsiooni ilukirjandusteksti raames. Pr püüdlesid täpsuse poole. 1840ndatel hakkab see mõju ka ilmnema vene kirjanduses. Ilmub raamat ,,Peterburi füsioloogia", mille ideeliseks juhiks on Belinski. Raamatu eesmärk on kirjeldada Peterburi kui
annaabi.ee 
