1801. aastal võimule tulnud keiser Aleksander I alustas Baltimaal põhjalike muudatustega. 1802. a. võeti Eestimaa maapäeval vastu esimesed talurahvaseadused, mis algas sõnaga ,,Iggaüks..". See määras ära talude pärandamisõiguse, mis lubas talu peremehel oma talu oma poegadele üle pärandada; normeeriti teokoormisi ehk viidi teokoormised vastavusse talu kandevõimega. Talunikel lubati moodustada oma vallakohus, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Uus talurahvaseadus loodi Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal Aleksander I poolt.
Pärisori- Talupoeg, kellel olid mõisa ees kohustused, keda võis osta/müüa/vahetada, tappa ei tohtinud. Tartu Ülikool- gümnaasiumi muutumiseks ülikooliks kirjutas alla Skyttel; õppetöö ladina keeles, kuid kõik said sisseastuda; eestlased ei astunud, kuna ei osanud keelt ning polnud vahendeid. Aadlimatriklid – Kohalike aadlikest perekondade register, kuhu kanti sisse vaid perekonad, kes suutsid oma päritolu tõestada. Balti erikord – Baltimaal kuulus võim baltisaksa aadlikele ehk baltimaal oli autonoomne omavalistsusüsteem, mis ei olenenud Venemaast. Pakkus eestlastele kaitset venestamise eest, Eesti sai osa Euroopa ühiskultuurist. Nekrutivõtmine – Vene sõjaväkke võtmine, kus teenistus kestis 25 aasat. Ainult üksikud naasesid. Liivi sõda – 1558-1583; alustas Venemaa Tartu maksu ettekäändel , kuid jäi lõpuks tühjade kätega kaotades Taanile,Rootsile ja Poolale
Õpetas Lydiale saksa keelt ning ranget kombeõpetust Õde- Eugenie Vennad- Julius, Leopold, Harry, Eugen Nende peres oli koduseks keeleks sasksa keel , sest ema oli sakslane Kui Lydia oli seitsme aastane kolisid nad perega Pärnu ülejõele, kus isa sai koolijuhatajaks ja õpetajaks. Elasid ülejõõe koolimajas. ( hiljem avati seal muuseum). Neli aastat õppis Lydia kodus , isa juhatusel, 1854 astus Pärnu linna tütarlastekooli , mis oli tol ajal tütarlastele kõrgemaks õppeasutuseks Baltimaal. Õppetöö toimus saksa keeles. Seal kooli õppis ära Prantsuse ja Vene keele. Eesti keelt õpetasid talle vanavanemad ja isa. Saksa keel oli kodune keel ja seda oskas ta niigi. Kooli lõpetas kursuse parimate hinnetega. See võimaldas sooritada Tartu Ülikooli juures koduõppekutseeksami. Tundis huvi perenaise kohustuse vastu. Tütarlastekoolis laiendas teadmini välismaiste kirjanike teoseid lugedes ( Inglise kirjanikud: Cooper,Caderon, Vene kirjanik:Puskin, Saksa kirjanik:Goethe, Lessing)
Esmakordselt mainitakse Riisipere mõisa 1394 aastal. ning esimesed omanikud olid Weckenbroded. 19. sajandi algusaastateni oli mõisa keskus hilisemas Vana-Riisipere mõisas. Olemasolev peahoone valmis 1821. Aastal. Alates 1786. Aastast oli omanikukeks Stackelbergid, kellega algas pikem ning ehitus- ajalooliselt kõige huvitavam ajajärk mõisas, mis vältas kuni mõisate võõrandamiseni Eesti Vabariigi maareformiga. Stackelbergide endi näol oli tegemist ühe võimsaima aadlisuguvõsaga Baltimaal. /2, lk 5/ 1821. aastal valminud mõisa peahoone on Eesti kõrgklassitsismi tippteoseid nii sise- kui ka väliskujunduses. Hoone keskosas asub võimas ja rikkaliku dekooriga kuue sambaga astmikfrontoon. Eenduvaid ning ülejäänud hoonest kõrgemaid külgrisatliite kroonivad lamedad kolmnurkfrontoonid. Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal
W. Masing ,,Marahwa Näddala-Leht" 1857. aastal J.V.Jannsen ,,Perno Postimees" 1843. aastal Kuusalu kirikuõpetaja E. Ahrens koostas uue eesti keele grammatika võttes aluseks Põhja-Eesti kirjakeele nn uus kirjaviis Rahvuslik kirjandus: K.J.Peterson I rahvuslik poeet, F.R.Faehlmann kogumise algataja, F.Rkreutzwald eepose ,,Kalevipoeg" koostaja 1. Millised muutused toimusid luteri kiriku seisundis? Luteri usk ei olnud enam riigi usk Baltimaal, oli keskvalitsuse poolt lubayud usulahk. 2. Miks oli Maltsvesti liikumine osades maakondades populaarne? 3. Mis iseloomustab balti saksa kultuurielu? Keskuseks oli Tartu, tekitati joonistuskool 4. Millised tegurid soodustasid rahvusliku haritlaskonna kujunemist? Tekkis estofiilide liikumine, ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Loodi Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing
B. Notke-Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". B.Russow-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. B.G. Forselius-Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus Boriss Seremetjev-juhtis Põhjasja Narva lahingus (1700) ratsaväge (5000)ja oli Vene vägede juhataja Baltimaal. Christian Ackermann- Kõige kuulsam ja produktiivsem Tallinna puunikerdusmeistritest. Dietrich Damerow-oli Tartu piiskop aastatel 13791400. Damerow oli olnud varem keiser Karl IV erasekretär. Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark - Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius - u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem.
Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid 1700 Põhjasõda. Tema valitsemisajal minetas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi. August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev, kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. Frederik IV-Taani ja Norra kuningas 1699-1730 Boriss Seremetjev-juhtis Põhjasõja Narva lahingus (1700) ratsaväge (5000)ja oli Vene vägede juhataja Baltimaal. Stephan Raabest- juhtis Narva lahingus Rootslaste ratsanikud venelaste selja taha, mis tagas kiire võidu. Wolmar Anton von Schlippenbach-oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja, Eestimaa kindralkuberner 17041706, kindralleitnant (1708). Juhtis Põhjasõjas Rootsi vägesid 1701-1709 ning 1715. aastal läks üle Venemaa teenistusse, kus pälvis ka Vene kindralleitnandi auastme. Käsu Hans- Oli Puhjas köster ja õpetaja
a kevadel Otto-Wilhelm Masing Tarto Maa rahwa Näddali-Leht. · Eesti uuele kirjaviisile pandi alus aastal 1843. Eduard Ahrens, kes koostas uue Eesti keele grammatika. Kiriklikud olud ja usuliikumise: · Luteri kirik oli endiselt ühiskonna vaimuelu oluliseks kujundajaks. · 1832.a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas aga luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. · Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimaal. · Vennasteliikumine leidis talurahva hulgas laialdase toetuspinna, kuna ei teinud seisustel, rahvustel vahet. · 1850.a levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg. Baltisaksa kultuurielu: · Seltsiliikumised · Arhitektuuris valitses klassitsism · Suured saavutused kirjanduses Juliane von Kridener ,,Valerie" · Tartu Ülikool Rahvusliku haritlaskonna kujunemine:
Esialgu tähendas nimi ainult eesnime sagely koos isanimega aga hiljem 19.sajandil lisandusid perenimed . Rahvaloenduste eelkäijateks olid 18.sajandi lõpust peale regulaarselt korraldatavad hingerevisjonid . Hingerevisjonide käigus selgitati välja kõikide pereliikmete nimed ja vanused . Iga pereliikme (ka teenijate ) nime taha märgiti ka liikme suhe perepeasse . 1881.aasta rahvaloendus Vene tsaaririigi Balti kubermangudes Rahvaloenduse mõte Baltimaal Balti kubermangudes liikusid kõige kaasaegsemad mõtted kogu Vene tsaaririigis . 19.sajandi teisel poolel hakati valmistama ette rahvaloendust , mis annaks tervikpildi elanikkonnast ning annaks lisaks ka täiendavat infot ( sotsiaalne , rahvuslik ja religioosne kuuluvus ) ja seda kõike tehti kohaliku Balti rüütelkonna initsiatiivil . Rahvaloenduse korraldamisel arvestati ka rahvusvahelisi soovitusi . Prooviloendused 19.sajandi lõpus Alates 1860
a. Lõuna- eestis ja Lätis massilise usuvahetus liikumise, mille käigus eesti talupojad astusid õigeusku. Loodeti vabaneda töökohustusest ja saada maad. Kui veenduti et maad ei saa, taheti uuesti usku vahetada, kuid ei saadud. Eesri ja Läti kultuuripilti ilmestas baltisaksa kõrgkultuur, mille kõrval oli olemas talupoja kultuur. Kuid see talupoja kultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikumaks kirjakultuuriks. Üheks tähtsamaks vaimuelu keskuseks Baltimaal kujunes 1802.a. taasavatud Tartu Ülikool. Sajandi algul hakati linnadesse asutama kreiskoole ja gümnaasiumeid. Haridustee algas vallakoolist(kohustuslik;eesti keeles)-> kihelkonnakool(eesti keel)-> kreiskool(saksa,hiljem vene keel)-> sümnaasium(saksa,hiljem vene keel)-> ülikool(saksa,hiljem vene kkeel) 19.sajandi esimesel poolel hakati välja andma eest keelset kirjandust. 1806 ilmus esimene eesti ajaleht ,,Tarto maa rahwa nädali leht". Pilet nr. 13 ; (1)
saatmine, kindlustusvangla (kuni 6 kuud), arest, vangla ( kuni 2 a.), parandusmaja (kuni 8a), trahv. Vanas seadustikus oli ka ihunuhtlus. 1864 Rahukohtute Nuhtlusseadustik, see kehtis samuti EV-i ajal. 22. Kohtukorraldus Veneaegses Eestis. 1889 a. muutus Eesti kohtukorraldus täielikult, tsiviilasjade ja suuremate krim. asjade arutelu 3-e astmelises kohtus. I aste Rahukohtud (34 jaoskonda), arutas väiksemaid ja lihtsamaid asju. Venemaal valiti rahukohtunik, Baltimaal määras kohtuminister. Puudus juriidiline haridus. II aste 3-e liikmelised rahukohtunike kogud Rahukohtud. Moodustasid rahukogu ringkonnad, neid oli 4. III aste Vene Keisririigi valitsev senat, asukohaga Peterburis. Raskemate süütegude puhul: I aste Ringkonnakohus (Tallinnas, Riias); II aste Peterburi kohtupalat; III aste Senat. Talurahva jaoks eraldi kohtusüsteem: I aste Vallakohus ( võis olla
Valimised olid ka mitmeastmelised. Talupoegadel 4 astet. I ja II Riigiduuma, Kolme esimese Vene riigiduuma valimised Baltimaades toimusid sõjaseisukorra tingimustes. Sotsialistlikud parteid olid põranda all. I riiguduumasse pääsesid neli eestlast. (Jaan Tõnisson, Karl Hellat, August Lubi, Oskar Rütli) Valimise aktiivsus oli kõrge. Eestis pandi sellele üsna suuri lootusi. Seisti vähemusrahvaste olukorra eest, ainult tänu sellele esindusele oli võimailik Baltimaal midagi ära teha ka ülaltpoolt. moodustusid kohe erakondlikud fraktsioonid. 1. Kadettide partei 2. Trudovikud – vene haritlased, vene talurahva esindajad, kelle eesmärgiks oli jagada mõisamaad talupoegadele; nende selja taga mingit parteid otseslt ei olnud. 3. Autonomistid-föderalistid – vene vähemusrahvuste esindajad Eesti saadikud ühinesid algul a-f-dega, kuid viimaste fraktsioon läks lõhki.
rahvamees ja eesti elu edendaja nagu minu isa -- jah, uskuge, ka minu isa on kadakas --, siis seda mõistad ka kuidagi, sest haritud eestlasi meil veel ei ole, vaid on ainult kadakad -- ainuüksi kadakad. Eesti elu edendab ainult kadakas; nõnda oli, on ja vist jääbki viimse kohtupäevani. Ja kas teate, miks see nõnda on? Teie ei tea? Aga mina tean. Enne ei teadnud, aga nüüd on kõik selge. Siin sain selgeks. Asi on hoopis lihtne: kadakas ei sure, muidu sureks kogu inimsugu Baltimaal, sest pange tähele: meie sakslasedki on ainult kadakad, täisverd kadakad. Saksa kadakatel ja eesti kadakatel on ainult väike vahe: esimesed usuvad, et nad on sakslased, teised katsuvad ainult teisi seda uskuma panna. Muud vahet ei ole. Mõlemad on kuivad kui käsnad, aga kumbki ei võta tuld ega põle. Näete, kui tark ma olen. Teie pidasite mind alati palju rumalamaks, seda ärge katsuge mulle sugugi tagasi ajada, sest ma lugesin seda teie silmist
annaabi.ee 
