Nende armuavaldusi näeb aga pealt ülembrahmaan, kes, olles samuti salaja Nikiasse armunud, lubab preestriseisusest loobuda kui neiu on nõus temaga põgenema. Tantsijatar põlgab mehe tunded ära, ning too tõotab armukadedusest Solori tappa. Samaaegselt toimuvad palees ettevalmistused pulmadeks. Radža andis Solorile oma tütre naiseks, tänutäheks ülesnäidatud vapruse eest. Õnnelikke pulmi varjutab aga armukolmnurk, ning seega otsustavad Gamzatti ja radža nende tee peal ees oleva Nikia tappa. Nikiat sunnitakse peol tantsides külalisi lõbustama. Talle kingitakse lilled, mis väidetakse olevat Solorilt. Neisse on aga peidetud mürkmadu, kes noorikut salvab. Ülembrahmaan pakub Nikiale vastumürki, kuid nähes, et tal ei ole võimalik saatust muuta, otsustab neiu surra. II vaatus on tegevustikult tunduvalt sündmustevaesem. Nimelt suitsetab Solor meeleheite leevendamiseks oopiumi ning satub Varjuderiiki, kus ta kohtub Nikia vaimuga. Nad
koreograafiat on mitmeid kordi muudetud. Rahvusooperi Estonia koreograaf- lavastja Toomas Edur on teinud samuti balletist oma versiooni. Ta on lühendanud ja kaasajastanud balletti. See on Petipa loomingus ainus, milles on tunda nostalgiat romantilise balleti ja tema noorusaja Pariisi järele. Toomas Eduri ja Jevgeni Neffi uusredaktsioon, milles on kõrvale jäetud mitmed kõrvalliinid ja koreograafilised kaunistused, keskendub peamisele templitantsijanna Nikia ja sõdur Solori traagiliselt lõppenud armastusele. Muusikat esitas Rahvusooper Estonia teatri orkester, mille solistideks olid viiul , flööt , tsello ja harf ning kus dirigendiks oli sellel õhtul Lauri Sirp. Esinejateks olid baleriinid ja priimabaleriinid nii Eesti Rahvusballettist, Tallinna Balletikoolist kui ka rahvusvahelistest truppidest. Silma jäid eksootiline lavakujundus ning detailsed õhulised värvilised ja idamaised kostüümid
PEATEGELASED Alena Shkatula Alena Shkatula lõpetas 2003. aastal Minski Balletikooli klassikalise balleti erialal. Aastail 20032008 oli ta Valgevene Ooperi- ja Balletiteatri solist. Alates 2008. aastast on ta Eesti Rahvusballeti esisolist. Tema repertuaari kuuluvad nimiroll Schiavoni ,,Medeas" Stravinski, Schnittke ja Dead Can Dance muusikale, Tatjana (Cranko ,,Onegin"), Tuhkatriinu (Prokofjevi ,,Tuhkatriinu"), Jeanne Hébuterne (Eduri/Aintsi ,,Modigliani neetud kunstnik"), Nikia (Minkuse ,,Bajadeer"), Rosalinde (Hyndi ,,Rosalinde"), Manon (MacMillani ,,Manon"), Tsaikovski Odette/Ottilie (,,Luikede järv"), Drazeehaldjas (,,Pähklipureja") ja Printsess Aurora (,,Uinuv kaunitar"), Kuninganna Anna (Nixoni ,,Kolm musketäri"), solistipartiid Raveli ,,Boléros" ja Scholzi ,,Teises sümfoonias". Ta on Helsingi rahvusvahelise balletivõistluse finalist 2009 ning on võitnud Eesti teatri aastaauhinna 2012 ja ERGO tantsuauhinna 2012. Denis Klimuk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
