„Bajadeer“ Minu üheks hiljutisimaks ja ühtlasi meeldejäävaimaks muusikaliseks elamuseks oli Ludwig Minkuse ballett „Bajadeer“. Etendus toimus 6. aprillil 2014. aastal Rahvusooper Estonias. Esinejateks olid baleriinid ja priimabaleriinid nii Eesti Rahvusballettist, Tallinna Balletikoolist kui ka rahvusvahelistest truppidest. Peategelasi oli neli: Solor – noor sõdalane, kes armastab Nikiat, kuid keda sunnitakse abielluma radža tütre Gamzattiga (Michal Kremar); Nikia – bajadeer ehk templitantsijatar, kes armastab Solorit (Alena Shkatula); Gamzatti –
Ballett ,,Bajadeer". Teatris Vanemuine andis 11. oktoobril 2015 aastal Rahvusooper Estonia külalisetenduse, milleks oli ballett ,,Bajadeer". Etenduse eesmärgiks oli tutvuda helilooja L.Minkuse ballettiga ,,Bajadeer". Balleti ,,Bajadeer" autor Ludwig Minkus on sündinud Viinis. Ta töötas palju aastaid Venemaal Moskva Suure Teatri dirigendina. Venemaal algas Minkusel viljakas koostöö koreograaf Marius Petipaga. Balleti muusika on pärit 19. sajandi romantismiajastust. Ka balleti ,,Bajadeer" koreograafiks ja esmalavastajaks oli Marius Petipa. Balleti libreto autoriks on samuti koreograaf Marius Petipa. ,,Bajadeeri" maailmaesietendus oli 1877 aastal ja Marius Petipa balleti koreograafiat on mitmeid kordi muudetud. Rahvusooperi Estonia koreograaf- lavastja Toomas Edur on teinud samuti balletist oma versiooni. Ta on lühendanud ja kaasajastanud balletti. See on Petipa loomingus ainus, milles on tunda nostalgiat romantilise balleti ja tema noorusaja Pariisi järele. Toomas
Alena Shkatula Alena Shkatula lõpetas 2003. aastal Minski Balletikooli klassikalise balleti erialal. Aastail 20032008 oli ta Valgevene Ooperi- ja Balletiteatri solist. Alates 2008. aastast on ta Eesti Rahvusballeti esisolist. Tema repertuaari kuuluvad nimiroll Schiavoni ,,Medeas" Stravinski, Schnittke ja Dead Can Dance muusikale, Tatjana (Cranko ,,Onegin"), Tuhkatriinu (Prokofjevi ,,Tuhkatriinu"), Jeanne Hébuterne (Eduri/Aintsi ,,Modigliani neetud kunstnik"), Nikia (Minkuse ,,Bajadeer"), Rosalinde (Hyndi ,,Rosalinde"), Manon (MacMillani ,,Manon"), Tsaikovski Odette/Ottilie (,,Luikede järv"), Drazeehaldjas (,,Pähklipureja") ja Printsess Aurora (,,Uinuv kaunitar"), Kuninganna Anna (Nixoni ,,Kolm musketäri"), solistipartiid Raveli ,,Boléros" ja Scholzi ,,Teises sümfoonias". Ta on Helsingi rahvusvahelise balletivõistluse finalist 2009 ning on võitnud Eesti teatri aastaauhinna 2012 ja ERGO tantsuauhinna 2012. Denis Klimuk
20.sajandil kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. TUNTUD OPERETTE. Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" KASUTATUD KIRJANDUS. *Muusikaõpik VII-VIII *Google otsing *EE köide 7 EVELIN VIKS OOOPS1
Mehed kannavad frakke või uhkeid hussaarirõivaid , primadonna kannab etenduse jooksul vähemalt 4-5 õhtukleiti. Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Maailmakuulsaid operette: Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Muusikal. Muusikal on selline lavateos, mis sisaldab endas opereti, vodevilli ja revüü elemente. Liikumisstseenid on muusikalis märksa keerukamad kui operetis, nii mõnigi muusikalinäitleja on olnud silmapaistvalt võimekas tantsija. Muusikal ei pruugi sugugi olla pelgalt meelelahutuslik zanr, üsna tihti on süzee aluseks mõni tõsine ühiskondlik või psühholoogiline sõlmküsimus. Muusikal kui zanr tekkis 20.sajandi esimesel poolel
muus sellega seotust. Spordihoone dekoratsioon oli väga tore ning fantastiline. Klaaslühter laes mida valgustasid kaks erivärvilist brožektorit. Seinte ääres paiknesid plastikust torud mille alumisel osal paiknesid värvilised lambid (ei näinud sinna sisse). Kohal oli ka televisioon. Ruum aga kaeti enamasti musta kangaga mis vähendas ruumi kaja. Leitud andmete põhjal oli kasutatud kuusteist meetrit kangast.Enne laste gaalat mängidi samas saalis samal laval operet“Bajadeer“ Ning Operet“Silvia“. Lastegaalal osalesid lauljatena ka Robert Pihl ja Oliver Leppik. Nemad väitsid et neil ei ole mingit hirmu laval ning mängisid seal väikesi rohelisi“Papageenosid“. Samuti oli ka laval meest kehastav noor neiu Hanna Mari Villsaar. Nende juhendaja Triin Ella -Rahvusooper Estonia metsosopran. Tema väitis et etendus teostus 101%. Seega super hästi! Saaremaale tuli kokku üle kolmesaja estoonlase ning ürituselt sai üle 5500 tuhande saarlase.
Kes esitavad? Operetti esitavad professionaalsed lauljad ja tantsijad. Operettis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. + Koor, ansambel, orkester, dirigent. Muusikalised numbrid 1) Aaria 2) Retsitatiiv 3) Koor Tuntud heliloojad ja teosed J. Offenbach „Orpheus põrgus″, „Ilus Helena″ J. Strauss noorem „Nahkhiir″, „Mustlasparun″, „Viini veri″ I. Kalman „Silva″, „Bajadeer″, „Krahvinna Mariza″, „Montmarte ´i kannike″ F. Lehar „Lõbus lesk″, „Krahv Luxemburg″ F. Hervé „M. Nitouche″ Ajalugu Operett sündis 19. sajandil Prantsusmaal. Operetti eeskäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Oma olemuselt on see meelelahutuslik źanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurem tähtsus sõnal. 3. Muusikal (õp. lk. 68) Kes loovad?
20.sajandil kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Tuntud operetid : Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" Kasutatud kirjandus : - 8. klassi Muusika õpik - http://miksike.ee/ooper - http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/ooper.html - www.miksike.ee/referaadid/operett_oops1.doc+operett&cd=2&hl=et&ct=clnk&
,,Giocconda"/ ning seejärel laulja üks värvikamaid õnnestumisi - Colas Breugnon Kabalevski samanimelises ooperis. [4; 2008, 03.02] Laiemale üldsusele oli Georg Ots eelkõige tuntud paljude operetirollide kaudu. Juba oma lavatee alguses muutus ta tõelise operetiprintsina publiku lemmikuks kui d'Artagnan /Benatzky ,,Kolm musketäri"/, Pierre-Punavari /Romberg ,,Kõrbelaul"/ ja Jim Kenyon /Friml "Rose Marie"/. Lisagem Barinkay /J.Strauss "Mustlasparun"/, Andrei /Miljutin "Rahutu õnn"/, "Bajadeer" ja ,,Mariza"/, Petery /Kémény "Kusagil lõunas"/ ning omamoodi rollide roll oli Danilo Lehari operetis "Lõbus lesk". Lavaline elegantsus, sõna ja laulu nüansirikas sulam ning võrratu partnerlus Hanna osas esinenud Meta Kodaniporgiga hoidsid seda Paul Mägi lavastust värskena hooajast hooaega. [4; 2008, 03.02] Hingeline soojus ja sügav intellekt valgustasid Georg Otsa Cervantest - Don Quijotet M.Leigh' muusikalis ,,Mees La Manchast". Esituse tõetruudus, inimlikkus ja
terves Euroopas. Ta kirjutas peaaegu sada operetti, millest mõned olid tema eluajal ülipopulaarsed ja mõningaid mängitakse tänapäevani. Tema teostes on segunenud poliitiline satiir ja tuntud ooperite paroodia. Kuulsaimad neist on ,,Orpheus allmaailmas" (1858) ja ,,Ilus Helena" (1864). Tuntumaid operette Jacques Offenbach. ,,Orpheus põrgus", ,,Ilus Helena" Johann Strauss noorem. ,,Nahkhiir", ,,Mustlasparun", ,,Viini veri" Imre Kalman. ,,Silva", ,,Bajadeer", ,,Krahvinna Mariza", ,,Montmartre´i kannike" Ferenc Lehar. ,,Lõbus lesk", ,,Krahv Luxemburg" Florimond Herve. ,,Mamzelle Nitouche" PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 4 of 9 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal 1. MUUSIKAL
Olulisel kohal Johann Wolfgang von Goethe loomingus olid aforismid. Goethe on mõjutanud maailmakirjanduse mõiste kujunemist. Teosed, mis on tõlgitud eesti keelde Romaanid: 1774: "Noore Wertheri kannatused" Draamad: 1808: "Faust" (1. osa) 1832: "Faust" (2. osa) Luuletused: 1782: "Metsavaim" ("Der Erlkönig") 1790: "Rooma eleegiad" ("Römische Elegien") 1794: "Reinuvader Rebane" ("Reineke Fuchs") 1797: "Nõia õpipoiss" ("Der Zauberlehrling) 1797: "Jumal ja bajadeer" ("Der Gott und die Bajadere") 1798: "Hermann ja Dorothea" ("Hermann und Dorothea") Reisikirjeldused ja loodusteaduslikud tööd: 1790: "Katse selgitada taimede metamorfoosi" ("Versuch die Metamorphose der Pflanzen zu erklären") 18171829: "Itaalia reis" ("Italienische Reise") "Faust"-i kujunemine "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust"
20.sajandil kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Tuntud operette : Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Ooper - Operett Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist
l1821: "Wilhelm Meisteri rännuaastad" l18111833: Autobiograafia "Luule ja tõde" lDraamad l1773: "Götz von Berlichingen, raudkäega rüütel" l1787: "Iphigeneia Taurises" l1788: "Egmont" l1790: "Torquato Tasso" l1808: "Faust" (1. osa) l1832: "Faust" (2. osa) lLuuletused l1773: "Prometheus" l1782: "Metsavaim" l1790: "Rooma eleegiad" l1794: "Reinuvader Rebane" l1797: "Nõia õpipoiss" l1797: "Jumal ja bajadeer" l1798: "Hermann ja Dorothea" l1819: luuletsükkel "Lääne-Ida diivan" kirja pannud koos Marianne von Willemeriga) l Reisikirjeldused ja loodusteaduslikud tööd l1790: "Katse selgitada taimede metamorfoosi" l1810: "Värviõpetusest" l18171829: "Itaalia reis" l l Muud tööd l1786: "Novella"
annaabi.ee 
