Väline Töötamise stiimuliks on materiaalsete või sotsiaalsete hüvede saamine Sisemine motivatsioon Sisemine motivatsioon aktiivsusest: tuleneb inimesesisemisest huvi lõbu, rahulduse saavutamine võimete realiseerimine keskkonna kontrollimine Sisemise motivatsiooni tugevus sõltub sellest, mil määral inimesed näevad oma tegevuse tulemusi nende poolt mõjutatavatena ja kontrollitavatena. Väline motivatsioon Väline motivatsioon käivitub baastarvete rahuldamisel ja välistele mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt olulisem tasu kui tegevus ise. Eduelamus Inimese eesmärgipärast käitumist mõjutavad kaks põhilist motivatsiooniallikat: võime prognoosida oma käitumise tagajärgi inimene kasutab oma varasemaid kogemusi ja teadmisi tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine eesmärkidest kujunevad tegevuse kriteeriumid Enesetõhusus Valmisolek jõupingutusteks sõltub enesetõhususeootusest
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e
Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õpilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks. Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi selles tegevuses ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. 17. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Baastarvete rahuldamatuse mõju tarvete arengule Laps sünnib esmaste bioloogiliste tarvetega nagu janu ja nälg. Mõni aeg hiljem ilmnevad kuus primaarset emotsiooni: rõõm, hirm, viha, kurbus, vastikustunne, üllatus. Nii tarbed kui neid saatvad emotsioonid motiveerivad käitumist. Paljud käitumismallid omandavad tingituse vahendusel sekundaarse tarbe funktsiooni. Eduelamuse rolli ja mehhanismikäitumist motiveeriva faktorina on uurinud BANDURA
4. Mitme etapilisena kujutab Erikson inimese psühhosotsiaalset arengut? E. H. Eriksoni (1902-1994) psühhoanalüütilise isiksuse arenguteooria kohaselt läbib inimene oma eluea jooksul kaheksa psühhosotsiaalset kriisi. 1) Väikelaps – usaldus vastandatult usaldamatusele. Üldise turvatunde, optimismi ja teiste suhtes usalduse arenemine. Kujunemise aluseks on praktilised kogemused, mis seostuvad baastarvete järjekindla rahuldamisega. 2) Kõndima hakkamine – autonoomia vastandatult häbile ja kahtlusele. Autonoomiatunde ja eneseusalduse arenemine; tegevuspiirangute kogemine. Kujunemise aluseks on pidevad praktilised kogemused, mis seostuvad tegevuse julgustamise ja piirangute seadmisega, ilma et last tõrjutakse või hukka mõistetakse. 3) Varane lapsepõlv – initsiatiiv vastandatult süütundele. Keskkonna tundmaõppimise ja sellega manipuleerimise suundumuse
tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks. Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi selles tegevuses ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. 13. A. Maslow baastarvete kontseptsioon.. Tarvete hierarhia (nimetada ja selgitada lühidalt olemust; nimetada kahene tarvete jaotus Maslow järgi) Tarvete rahuldamise motiveeriv mõju (selgitada, mille puhul motiveeriv toime suureneb ja mille puhul väheneb) 14. Õpimotivatsiooni mõiste Õpimotivatsiooni mõiste ja olemus T. Good & J. Brophy motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena.
lõbu, võimete realiseerimine, keskkonna kontrollimine. Kahte tüüpi : · Meelelahutuse otsimine ( tunnetusliku aktiivsuse tõstmine) · Soov vähendada tekkinud ebakõlasid (väljakutseid esitavas olukorras v info mittekokkulangemisel). SM tugevus sõltub kontrolli lookusest e kuivõrd inimene tajub oma tegevuse tulemusi enda poolt mõjutatavatema ja kontrollivatena. Väline motivatsioon käivitub baastarvete rahuldamisel ja välistele mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt olulisem tasu kui tegevus ise. Muutuse transteoreetiline mudel (Prochaska & Norcross, 2004) Eelkaalutlemine - Inimene ei teadvusta probleemi ega soovi muutuda. Eitatakse probleemi. Teised on häiritud. Kaalutlemine - Teadvustatakse probleemi olulisus ja hakatakse mõtlema muutuse vajalikkusest. Ettevalmistus - Otsustatakse midagi muutma hakata.
Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkidesaavutamise v mittesaavutamise kogemuste mõjul. 4. Sisemine ja välimine motivatsioon, nende konflikt. Motivatsiooni kujunemine nii väliste kui ka sisemiste stiimulite mõjul ja nende üheaegse toime vastuolulisus põhjustas palju vaidlusi ja jaotamise toimiva liikumapaneva stiimuli asukoha järgi väliseks ja sisemiseks motivatsiooniks. Sisemise motivatsiooni teooriad väidavad, et kõrvuti baastarvete rahuldamise ja välisele mõjustusele reageerimisega ilmutavad inimesed huvi, uurivad keskkonda, lõbustavad end ja püüavad realiseerida om võimeid. Esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Üks ilmneb siis, kui isik tunneb end mugavalt aga tüdinenult ja otsib võimalusi tunnetuslikuks aktiivsuseks, sh meelelahutuseks. Teine käivitub püüdest toime tulla väljakutset pakkuvate olukordadega v soovist vähendada ebakõla, st tasakaalustust oma arusaama ja välise info vahel
realiseerimine, keskkonna kontrollimine. Kahte tüüpi: Meelelahutuse otsimine tunnetusliku aktiivsuse tõstmine Soov vähendada tekkinud ebakõlasid väljakutseid esitavas olukorras või informatsiooni mittekokkulangemisel. Sisemise motivatsiooni tugevus sõltub kontrolli lookusest ehk kuivõrd inimene tajub oma tegevuse tulemusi enda poolt mõjutatavatena ja kontrollitavatena. Mida ma tahan? Väline motivatsioon - käivitub baastarvete rahuldamisel ja välistele mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt olulisem tasu kui tegevus ise. Mida ma pean? Muutuse transteoreetiline mudel (Prochaska & Norcross, 2004) Eelkaalutlemine -Inimene ei teadvusta probleemi ega soovi muutuda. Eitatakse probleemi. Teised on häiritud. 15 Kaalutlemine -Teadvustatakse probleemi olulisus ja hakatakse mõtlema muutuse vajalikkusest.
Kui kompetentsusele ja enesemääratlusele seatakse piire, väheneb sisemine motivatsioon. esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist: Meelelahutuse otsimine ttunnetusliku aktiivsuse tõstmine. Soov vähendada tekkinud ebakõlasid väljakutseid esitavas olukorras või informatsiooni mittekokkulangemise korral. o Välimine motivatsioon Keskendub tegevuse tagajärgedele. Väline motivatsioon käivitub baastarvete rahuldamisel ja välistele mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt olulisim tasu, kui tegevus ise. (palk, hinne, avalik tähelepanu) Inimesel on neli vajaduste kategooriat : Domineeriv vajadus mõjutab ja aktiveerib teatud käitumist. o Saavutusvajadus: tugevus sõltub ebaõnnestumise hirmu tugevusest; usust oma võimetesse; eduootuse tugevusest; väärtusest mis omistatakse tegevusele ja tulemusele.
See on usk oma võimetesse. Uks oma võimetesse suureneb kui 1) eesmärgid on konkreetsed, 2) mõõduka raskusega, 3) saavutatavad lähitulevikus, 4) sooritus on edukas. 10. Millised kaks põhitegurit mõjutavad õpimotivatsiooni A. Bandura eduootuse kontseptsioonist lähtudes eesmärgipärasel käitumisel? Võime prognoosida oma käitumise tagajärgi ja tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine. 11. Milliste baastarvete rahuldamiseta Maslow tarvete hierarhia järgi pole teiste tarvete rahuldamine pikemaajaliselt võimalik? Defitsiittarbed ehk füsioloogilised tarbed, turvalisuse tarbed, kuuluvus- ja armastustarbed ja eneseaustustarbed. 12. Milliseid kahte suurt rühma tarbeid eristatakse A. Maslow tarvete hierarhias? Defitsiitsed- ja kasvutarbed. 13. Milline motivatsiooniteooria seletab inimeste käitumist tulenevana nende püüdest säilitada oma positiivset enesekontseptsiooni
Sageli on raske selgusele jõuda, mil määral tekib motivatsioon mõneks tegevuseks, sh õppimiseks, sisemiste ja mil määral väliste tegurite toimel. Nii mõnigi kord põhjustab tegevust ühel tasemel vaadatult väline tasustus, mis omakorda kutsub esile sisemise huvi sama tegevuse vastu. On ka vastupidiseid juhte, kus algne sisemine huvi õppimise vastu saab toetust välise tasustusena. Sisemise motivatsiooni teooriad toetudes inimloomuse sisemise aktiivsuse kontseptsioonile, kõrvuti baastarvete rahuldamise ja välisele mõjustusele reageerimisega ilmutavad inimesed huvi, uurivad oma keskkonda, lõbustavad end ja püüavad realiseerida oma võimeid. Sisemiselt ajendatud käitumise korral on tegemist motivatsiooniga, mida põhjustavad otseselt isiklik huvi, rahuldus- või rõõmutunne -- kõik tegevused, millesse me lülitume, et tunda end pädevana ja olukorda kontrollivana. Sisemise
Eneseteostusel e kasvutarvete täitmisel motivatsioon nende rahuldamiseks aga kasvab. Et õpilased saaksid normaalselt õppida, tuleb koolis esmajoones rahuldada nende olulisemad defitsiitsed tarbed. Motivatsiooni kujunemine nii väliste kui ka sisemiste stiimulite mõjul ja nende üheaegse toime vastuolulisus põhjustas palju vaidlusi ja jaotamise toimiva liikumapaneva stiimuli asukoha järgi väliseks ja sisemiseks motivatsiooniks. Sisemise motivatsiooni teooriad väidavad, et kõrvuti baastarvete rahuldamise ja välisele mõjustusele reageerimisega ilmutavad inimesed huvi, uurivad keskkonda, lõbustavad end ja püüavad realiseerida om võimeid. Esineb kahte tüüpi sisemiselt motiveeritud käitumist. Üks ilmneb siis, kui isik tunneb end mugavalt aga tüdinenult ja otsib võimalusi tunnetuslikuks aktiivsuseks, sh meelelahutuseks. Teine käivitub püüdest toime tulla väljakutset pakkuvate olukordadega v soovist vähendada ebakõla, st tasakaalustust oma arusaama ja välise info vahel
annaabi.ee 
