III ja IV grupp riiklik kartograafia V, VI ja VII sisse osta. Selles tabelis on riiklikust seisukorrast olulisemad III ja IV grupi kaardid. Ülejäänud on ettenähtud tellimustöödena; riik võib neid tellimustöid toetada, kuid üldiselt maksab nende kaartide tegemise kinni tellija. Paljudele asulatele on koostatud ortofotokaardid, kas siis mõõtkavas 1:2000 või 1:5000 ja tootmiskulud on kinnimaksnud nende välismaised sõpruslinnad. 3.Eesti Baaskaardi projektsioon ja selle valiku põhjendus See kaart kujutab endast Mercatori põikprojektsiooni Baltimaade varianti (TM-Balti). Projektsiooni arvutused põhinevad ellipsoidi GRS-80 parameetritel. Nimetatud projektsiooni telgmeridiaan on 24 oIP (Paldiski meridiaan). See meridiaan vastab rahvusvahelises vööndisüsteemis UTM ja NL-42 34. ja 35. tsooni eraldusmeridiaanile. Y-teljeks on võetud ekvaator. Negatiivsete koordinaatide vätimiseks on X telg nihutatud 500 km lääne suunas
............................................26 LISAD.............................................................................................................................27 2 1 Lähteülesanne Töö koosneb kahest osast: 1. Geodeetiliste tugipunktide võrgu projekteermine 2. Aeropildistamine põhikaardi koostamiseks 1. Geodeetilise tihendusvõrgu projekteerimine Projekteerida geodeetiliste tugipunktide võrk baaskaardi ühe lehe ulatuses aerofotode sidumiseks põhikaardi koostamise eesmärgil. Geodeetiliste tugipunktide võrk tuleb rajada GPS mõõtmistega riikliku geodeetilise võrgu tihendamise teel aerofotode sidumiseks riikliku koordinaatide süsteemiga L-Est97. I Projekteerimise üldised nõuded: 1. Projekteeritavate tugipunktide tihedus – üks punkt 3-4 pildistamise baasi kohta ehk punktide vahekaugus võib olla ca 8 km; 2
normide järgi valmistatav kogu Eesti maismaad hõlmav kaart. Riikliku põhikaardi valmistamise esmane ülesanne on koguda normeeritud täpsusastmega topograafiline informatsioon, tagada selle säilumine ja kättesaadavus. Digitaaltehnoloogia annab head võimalused nende ülesannete täitmiseks. Olulisemad Eesti põhikaarti käsitlevad dokumendid on: põhikaardi digitaalse andmebaasi moodustamine ja andmevahetus (1994), Eesti põhi ja baaskaardi projektsioon ja tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem, Eesti põhikaardi programm aastateks 1991-2005, Eesti kartograafia arengukava, projektettepanek Eesti Vabariigi põhikaardistamiseks, riikliku põhikaardi põhinõuded, Eesti põhikaardi kohanimede andmebaas, Põhikaardi spetsifikatsioon, Eesti põhikaardi juhend, Mõõtkavas 1 : 10 000 ja 1 : 5000 välikaardistamise leppemärkide kataloog ja märkide kasutamisjuhised ja juhend Eesti põhikaardi digitaalkaardistuseks mõõtkavas 1:10
1m = kõrrelised, poollooduslik rohumaa, viljapõld, kultuurrohumaa 5 m = õueala 10 m = hooned, soomets 15 m = võsa (lehtmets) 20 m = okas- ja segamets ma kasutasin selliseid kõrguse väärtusi, sest enamasti on veekogud ja sood madalamad (nõgu) ning rohumaa on madalam, sest seal kasvavad kõrgemad taimed (sageli). Samuti on looduses on täiskasvanud mets kõrgem kui võsa. 16. Kirjeldage, milline (% uue maakasutusega kaetud alast) oli vaateväljade erinevus baaskaardi ja täpsema maakasutuse puhul( Vaade 2-Vaade3). Milliste tegurite (koos)mõju sellise erinevuse tingib (sellest ei piisa, kui te vastate, et reljeefi ja maakasutuse; uurige täpselt erinevate kihtide väärtusi neil aladel). Erinevuse tingib reljeef ja maakasutus ning see, et baaskaardi maakasutuse klassifitseerisin objektide keskmiste kõrguste alusel. Uue maakasutuse puhul on kõrgused täpsemad. Vaateväljade erinevus baaskaarti ja uue maakasutuse puhul on 35%.
Põhikaardi tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem on L-EST97, mille parameetrid on: 1. x-telg on kollineaarne LAMBERT-EST keskmeridiaaniga 2. lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31’03.19415’’ ja L0=24°00’ 3. lähtepunkti ristkoordinaadid: x0= +6375 000 m ja y0=+500 000m Kaardilehtede nomenklatuur Kaardilehtede nomenklatuuriks nimetatakse numbrite(tähtede) kombinatsiooni, mis kujutab kaardilehe aadressi maakeral. Eesti Baaskaardi nomenklatuur Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus. Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x-koordinaat suureneb põhja- ja y-koordinaat ida suunas. 1:200 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:100 000 lehe numbri, mis on kolmekohaline (näiteks 641). 1:100 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:50 000 kaardilehe numbri, mis on neljakohaline (näiteks 6411), mis on Eesti Baaskaardi leheks. Eesti Põhikaardi nomenklatuur
Põhikaardi 1:20 000 number on neljakohaline ning koosneb kahest osast: 1. 1:200 000 lehe number 2. 1:20 000 lehe number (00-99) Kahte numbrit omavahel eraldatakse punktiga, näiteks 64.10 1:20 00 kaardilehe jagades neljaks (numeratsioon algab jällegi alt vasakult nurgast) saame 1:10 000 kaardilehe, mille number on viiekohaline (näiteks 64.103) ja koosneb järgmistest osadest: 1. 1:200 000 lehe number 2. 1:20 000 lehe number (00-99) 3. 1:10 000 lehe number (1-4) Eesti Baaskaardi lehtede nomenklatuur Eesti Baaskaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:50 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 25x25 km. Eesti Baaskaardi nomenklatuur tuletatakse Eesti kaardilehtede süsteemis järgnevalt. 1:200 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:100 000 lehe numbri, mis on kolmekohaline (näiteks 641). 1:100 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:50 000 kaardilehe numbri, mis on neljakohaline (näiteks 6411). Erinevalt 1:20 000 kaardilehe nomenklatuurist siin
1. Tähista oma Eesti baaskaardi lehel geodeetiline võrk Ühendan punased ristikesed. 2. Määra oma kahele punktile geodeetilised koordinaadid PL 5’=18,55 cm=185,5 mm; 185,5*50=9275 m IP 5’=9,55 cm=95,5 mm; 95,5*50=4775 m 9275 PL: 300“ – 9275 m x= ≈ 31 m 300 1“ –x 4775 IP: 300“ – 4775 x== ≈ 16 m 300 1“ –x PL 1“=31m IP 1“=16 m Looduses 1:50 000 sek “ A Δx 16 mm 800 m 26“ (ΔPL) A Δy 30 mm 1500 m 94“ (ΔIP) B Δx 98 mm 4900 m 158“ (ΔPL) B Δy -31 mm -1550 m -97“...
................................................................................................10 Mollweide projektsioon ..................................................................................................................11 Sinusoidaalne projektsioon .............................................................................................................11 10. EESTIS KASUTATAVAD SILINDRILISED PROJEKTSIOONID .................................................12 Eesti Baaskaardi projektsioon TM-B........................................................................................................12 Pulkovo-42......................................................................................................................................12 Pulkovo-63......................................................................................................................................12 UTM............................................................
Põhikaardi 1:20 000 number on neljakohaline ning koosneb kahest osast: 1. 1:200 000 lehe number 2. 1:20 000 lehe number (00-99) Kahte numbrit omavahel eraldatakse punktiga, näiteks 64.10 1:20 00 kaardilehe jagades neljaks (numeratsioon algab jällegi alt vasakult nurgast) saame 1:10 000 kaardilehe, mille number on viiekohaline (näiteks 64.103) ja koosneb järgmistest osadest: 1. 1:200 000 lehe number 2. 1:20 000 lehe number (00-99) 3. 1:10 000 lehe number (1-4) Eesti Baaskaardi lehtede nomenklatuur Eesti Baaskaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:50 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 25x25 km. 6 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad
päritolu, struktuuri jms. 12. Millised on Eesti olulisemad (digitaal) kaardid? Mis projektsioonis on Eesti kaks olulisemat digitaalkaarti (nimetage kaart ja vastav projektsioon)? Eesti kõige olulisemad digitaalkaardid on riiklikud teemakaardid ja topograafilised kaardid. Eesti Baaskaart: topograafiline kaart mõõtkavaga 1:50 000 kasutatakse geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks 1998 ei ole baaskaardi infot uuendatud. Eesti Põhikaart: topograafiline kaart Eesti kaardisüsteemi alus mõõtkava 1:20 000 Põhikaardistuse projekt töötati välja ja kinnitati 1991. aastal. Põhikaardi digitaalset tootmist alustati 1996. aastal. Alates 1997. aastast on kogu põhikaardi tootmise protsess digitaalne. 13. Võrrelge omavahel geograafilisi ja tasapinnalisi ristkoordinaate.
Kaardistatud nähtused: i. Riigiteed + olulisemad kohalikud teed ii. Vetevõrk iii. Raudteed iv. Kõrgpingeliinid v. Gaasitorud vi. Kõlvikud (5 klassi) vii. Piirid viii. Reljeef (5m lõikevahega vanadelt vene topodelt) j. Tootmist korraldab: Maaamet k. Tootjaks on: i. Eesti Kaardkeskus 130. Kirjeldage Eesti baaskaardi olemust ja vajalikkust. a. Analoogilised projektid ka Lätis ja Leedus b. Koostöö partneriteks: i. Rootsi kosmosekorporatsioon (Sateliitpildid) ii. Kartograafiaettevõte (LM KARTOR) c. 1. ühtlustatud digitaalne kaardiandmebaas, mis kattis kogu Eesti territooriumi. d. Madala täpsuseastmega (aluseks on kosmosepildid, sellest tingitud kaardi täpsus on 50 m). e. Kaasajastamist ei toimu
mõõtkava on igas punktis asimuudist sõltumatu. · O-süsteemi kaardid 6 kraadi laiused tsoonid Gauss-Krügeri projektsioon. o Vastab topokaardi reeglitele · C-süsteemi kaardid - 3 kraadi laiuste ,,nihutatud" tsoonidega. Vormistuses puuduvad asukohamäärangud. · Eestis kasutatavad koordinaatsüsteemid o L-EST`92 (L-EST) Eesti põhiline riiklik ristkoordinaatsüsteem (Eesti põhikaardi oma). Koordinaatide lähtepunkt on võetud nii, et baaskaardi ja põhikaardi koordinaadid langeksid võimalikult kokku. o TM Baltic`93 (TM-B) Eesti baaskaardi koordinaatsüsteem. Sellele tugineb ühtne Balti kaardisüsteem. o Nimetus: Lambertikonformne kooniline projektsioon Referentsellipsoid:GRS80 Projektsiooni parameetrid: koonuse lõikeparalleelid: BL=58°00'ja BP=59°20'; keskmeridiaan: LK=24°00'00''
60ʺ=1,9cm ΔLʺ=3,7cm ΔLʺ=117ʺ=1'57ʺ BA=27º21'57ʺ Joonis 2.3. Kaardileht 1:50 000 3 Koostanud: Ene Ilves Joonisel 2.3 on kujutatud kaardileht 1: 50 000 mõõtkavas (baaskaart), mille aadress ehk nomenklatuur on 5442. Punkti B ristkoordinaadid (TM Baltic'93, TM-B, so Eesti baaskaardi koordinaatsüsteem) on X ja Y. Sellele koordinaatsüsteemile tugineb ühtne Balti kaardisüsteem. Kaardile on kantud see 10×10 cm võrk musta värviga. Et saada teada punkti B X-koordinaati, tuleb kaardilehelt leida sellele punktile lähima lõunapoolse ristkoordinaatide võrgu joone väärtus ja sellele liita juurdekasv (∆x). Juurdekasv näitab, kui palju on punkt kõrgemal lähimast lõunapoolsest võrgu joonest. Punkti B X-koordinaat (1 cm vastab 500 m):
Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg. Selle saab määrata kas riiklikkus koordinaatide süsteemis või suvaliselt. 6. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994- 96 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Baltimaade baaskaart on TM projektsioonis: abipind silinder, mis lõikub ellipsoidiga üks tsoon telgmeridiaaniga 24o mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996
Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg. Selle saab määrata kas riiklikkus koordinaatide süsteemis või suvaliselt. 6. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994- 96 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Baltimaade baaskaart on TM projektsioonis: · abipind silinder, mis lõikub ellipsoidiga · üks tsoon telgmeridiaaniga 24o · mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 · ordinaadi väärtus telgmeridiaanil 500 000 m
väiksemad moonutused esinevad telgmeridiaani läheduses ja suurenevad selllest eemaldudes. Lamberti konformne (õigenurkne) kooniline kaardiprojektsioon Mercatori põiksilindrilise projektsiooni järel ongi enamlevinud kooniline projektsioon, mida kasutatakse topograafiliste kaartide valmistamiseks. Sobib eelkõige idaläänesuunalise konfiguratsiooniga alade jaoks, nagu seda on ka Eesti. 9. Eesti baaskaardi TM (Transversal Mercator) projektsioon Geodeesias on x-teljeks telgmeridiaan ja y-teljeks ekvaatori kujutis projektsioonitasandil. Kuna maakera on ellipsoidi kujuline, siis teda kaardil moondevabalt on võimatu kujutada. Selleks, et ikkagi kaarte valmistada, kasutatakse erinevaid maakera tasandile projekteerimise meetodeid. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994-96 Eesti- Rootsi ühisprojekti raames
85. Mis on Eesti baaskaart? M: digitaalversioonil 1:50 000, trükiversioonil 1:50 000. Projektsioon: TM-BALTI. Formaadid: vektorkujul (ARC/INFO, MapInfo TAB, MicroStation DGN), paberil. Rasterkujul ei levitada, trükikaardil ka sateliitpildi kujutis. Kaardilehtede jaotus - kokku 112 lehte. Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. 86. Milles seisneb põhi- ja baaskaardi erinevused? M (1:10000 vs 1:50000), trükikaart (baaskaardil on juurde ka SAT-pilt), lähtematerjalid (ortofoto ja välitööd vs. Sat-pilt), tehnoloogiline skeem (on/ei ole välitöid), asukohatäpsus ja nähtuste valik, kaasajastamine (põhikaart uendab, praegu II uuendamine), reljeef (on/ei ole). 87. Mis on Eesti mullakaart? Mõõtkava: 1 : 10 000. Projektsioon: Lambert-EST. Formaat: DGN+ACCESS. Kaardilehtede jaotus - kokku 2045 lehte
eemal, seda kokku surutum kujutis. Poolus langeks kokku maakera keskpunktiga, meridiaanid kujutatud tsentrist väljuvate sirgetena ja paralleelid kontsentriliste ringidena, mille raadius r=R*cos 2)Tsentraalprojektsioon- kujutava ala keskosa on väikeste moonutustega, mida väljapoole seda väljavenitatum on kujutis 3)Stereograafiline projektsioon- kujutise mõõtkava muutub kahekordseks liikudes tsentrist ekvaatorini 9. Eesti baaskaardi TM projektsioon Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50000 Parameetrid: o Projektsiooni abipind on silinder, mis lõikub ellipsoidiga o Kasutatakse ühe tsooni telgmeeridiaani 24° o Mõõtkavategur telgmeridiaanil on 0,9996 o Ordinaadi väärtus telgmeridiaanil on 500 000m o Ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator o Ellipsoid on GRS80 10. Eesti põhikaardi Lambert-EST projektsioon ja selle omadused
· joonpikkuste moonutust · pindalade moonutust · nurkade moonutust · kuju moonutust Üldreeglina moonutuste suurus kaardipinna eri osades muutub. Moonutuste suuruse määrab ara valdavalt konkreetne projektsioon, kuid osaliselt ka valitud projektsiooniparameetrid. Viimastest sõltuvad projektsiooni vabadusastmed, samuti see, milline geograafiline piirkond esitatakse vähimate moonetega, mis valitakse moondevabadeks joonteks või punktideks. 9. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Klass: Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Referentellipsoid: GRS-80 Projektsioonide parameetrid: Telgmeridiaan L=24°00' Mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 ( e. moonutused suurimad). Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00°00' L0=24°00' Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0m y0 = +500 000m 10. Eesti põhikaardi Lambert-EST projektsioon ja selle omadused.
koostatud vene topodelt). Kaart on vektorkujul ja tükikaardil on ka satelliitpildi kujutis. Tootmist korraldas Maa-amet, tootjaks Eesti Kaardikeskus. Digitaalkaart 1: 50 000, trükikaart 1: 50 000!!!! Ajakava: i. 1993. a. käivitus ii. 1996. a. lõppes digitaalse andmebaasi loomine iii. 1998. a. terve Eesti kaeti trükikaardiga 85. Milles seisneb põhi- ja baaskaardi erinevused? Mõõtkavas(põhi 1:10000, baas 1:50000), Trükikaardis (baasil juures ka sateliitpilt), Lähtematerjalides(põhikaardil ortofoto ja välitööd, baaskaardil sateliitpilt),Tehnoloogilises skeemis (baaskaardil välitöid pole, põhikaardil on), Asukohatäpsuses ja nähtuste valikus, Kaasajastamises (põhikaart uueneb), Reljeefis (baaskaardil puudub reljeef) 86. Mis on Eesti mullakaart?
joonpikkuste moonutust 2. pindalade moonutust 3. nurkade moonutust 4. kuju moonutust. Üldreeglina moonutuste suurus kaardipinna eri osades muutub. Moonutuste suuruse määrab ara valdavalt konkreetne projektsioon, kuid osaliselt ka valitud projektsiooniparameetrid. Viimastest sõltuvad projektsiooni vabadusastmed, samuti see, milline geograafiline piirkond esitatakse vähimate moonetega, mis valitakse moondevabadeks joonteks või punktideks. 9. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Klass: Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Referentellipsoid: GRS-80 Projektsioonide parameetrid: Telgmeridiaan L=24˚00’ Mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 ( e. moonutused suurimad). Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00˚00’ L0=24˚00’ Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0m y0 = +500 000m 10. Eesti põhikaardi Lambert-EST projektsioon ja selle omadused.
ning kaardiaanalüüsi meetod sobib nende seoste väljaselgitamiseks (Pärtel jt., 1999; Meier, 2001). Eesti maakasutuse ja maastiku muutuste uurimisel on kasutatud lisaks kaardimaterjalidele (Palang, Mander jt. 1998) maakatastri andmeid (Kasepalu, 1991; Mander jt. 1994). Halliste puisniidu keelualal hinnati sealseid taimkatte pindalalisi muutusi. Selleks kasutati järgmisi kaarte: 1) Eesti Baaskaart Vastavalt Eesti Baaskaardi lehtede nomenklatuurile kasutatakse digitaalkaardilehti nr 5341 ja 5343, M 1:50 00; 2) "Vene 1-verstane" kaart, M 1:42 000, koost. 1893-1913 Uurimisala paikneb digitaalkaardilehtedel nr 5375 ja 5385; Togogaafilised kaardid: 3) M 1:50 000 (1905); 4) M 1:25 000 (1947); 5) Botaanilise keeluala "Halliste puisniit" piiridega kaart, M 1:25 000 (1959); 6) Riikliku kaitseala "Halliste puisniit" kaart planeeritavate piiridega, M 1:10 000 (1978);
http://meteo.physic.ut.ee , mille väärtuseks on pikaajaline arhiiv ja suur andmete kogumise sagedus. Keskkonna ja ruumilise paiknemise või planeerimise alal tehtavate uurimuste puhul on suureks abiks Maa-ameti kaardirakendused http://geoportaal.maaamet.ee/. Sealt leiab andmeid Eesti asustusjaotuse, kohanimede, geodeesia ja maardlate kohta; samuti Eesti muldade kaardi, geoloogilise baaskaardi ja teemakaardid. Sotsiaalainete valdkonnas pakub oma koolis, kogukonnas kui laiemas ühiskonnas toimuv ammendamatuid võimalusi uurimisteemade leidmiseks. Andmete kogumise meetodina kasutatakse sageli ankeetküsitlust või intervjuud. Meetod tundub esmapilgul kergesti rakendatav, kuid sisaldab mitmeid karisid. Peab jälgima, et valim oleks esinduslik ja piisavalt suur, nii et tehtud järeldused omaksid üldistusvõimet ja ei kehtiks ainult selle pisikese valimi kohta. Samuti peab
annaabi.ee 
