Tuumaelektrijaam Plussid Miinused · Võimalik toota elektrienergiat · Suurim probleem on avariioht ja suures koguses(Tänapäeval radioaktiivsed jäätmed, mis on annavad tuumaelektrijaamad kõigile elusorganismidele väga 17% kogu elektrienergiast, ohtlikud( lagunemiseks kulub peaaegu sama palju kui tuhandeid aastaid) hüdroelektrijaamad) · Tõsine probleem on · Ökonoomne ja õhusaastevaba tuumajäätmete kahjutustamine
kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki – USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad 2/3 maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tšernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse.
vabaneb soojusena. Tuumaenergia Plussid Miinused • Elektrienergia tootmine suures koguses • Kallis • Ökonoomne • Pikaajaline protsess • Õhusaastevaba • Ohtlik (avariioht) • Energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energiatootmisviis. • Tuumajäätmeid raske hävitada • Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. • Tekivad radioaktiivsed jäätmed Tuumakatastroof Tšernobõlis • Õnnetus toimus 26.aprillil 1986.aastal • Toimus Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatus • Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse
maha · - jõe vee-reziimi muutus · - häirivad kalade liikumist · - jõed kipuvad olema tarbijast kaugel, suured kulutused. Tuumaenergia: · + uraani palju ja suhteliselt odav osta maailmaturult · + saame palju elektrit suhteliselt odava hinnaga · + energiavajadus sunnib kasutama · + korras tehnoloogiaga ja ohutuse tagamisega keskkonnasõbralik · - radioaktiivsuse jäätmed · - avariioht (26.aprill 1986 Tsernobõli TEJ avarii Ukrainas) Soojuselektrijaamad: Eesti SEJ, Balti SEJ, Iru SEJ, Ahtme SEJ, Kohtla-Järve SEJ. Hüdroelektrijaamad: Linnamäe HEJ, Leevi HEJ, Kunda HEJ Tuulepargid: Virtsu TP, Pakri TP, Sõru sadama TP, Viru-Nigula TP Tuulepargi mõju: *lindudele; *kalastikule; *ehitusmüra; *töömüra; *kaabli magnetväli. On vaja läbi viia põhjalik uuring ja hinnata nende mõju lindudele, kaladele, inimestele. Eesti impordib Venemaalt naftat ja maagaasi (torude kaudu)
rajamine Eestisse oleks üks kõige reaalsemaid alternatiive põlevkivienerg eetikale. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapse.
vee taset, vähendavad üleujutuste ohtu, ühtlustavad vee äravoolu. Kuid takistavad kalade liikumist ja setete edsaikandumist. Suurte liinide kaudu ei tasu kaugele vedada. Hüdroenergia tootjad: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa Eksportijad:Norra, Island Suurimad hüdroelektrijaamad: Kolme Guru ja Itaipu. · Tuumaenergia -ei saasta õhku, jõukohane vaid rikastele arenenud riikidele, kuna see põhineb kõrgtehnoloogial, ohtlikud, probleem avariioht ja raioaktiivsed jäätmed. Suurimad tootjad: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Alternatiivsete energiaallikate kasutamisega ei kaasne keskkonnasaastamist, samas kasutamine on veel suhteliselt kallis. · Päikeseenergia Toodetakse elektrit, köetakse ja soojendatalse vett. Otsene kasutamine tehnoloogiliselt keerukas ja kallis. Kasutatakse päikesepaneele. Kasutatakse: Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, India.
ja Venemaa) Suurimad hügroelektrijaamad: Hiina(Kolme Kuru), Brasiilia(Paraguy Itaipu), Venezuela(Guri) Tuumaenergia Tuumaelektrijaamas kas kütusena uraani. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud. Tuumael.jaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Suurimad tuumaenergia tootjad 2001.a.: USA, Pr, Jaapan, Skm, Venemaa, Lõuna- Korea, Suurbritannia Ukraina ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD e roheline energiaallikas (päike, tuul, biomass, vee- ja geotermaalenergia) Päikese e helioenergia Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides. (Skm, Jaapan, USA, It ja Pr) Tuuleenergia Kõige rohkem on tuulikuid: Skm, USA, Taani, Hisp ja Indias
Ukraina, Saksamaa ja Poola. PõhjaAmeerika Apalatsides on sütt palju. Üha enam toodetakse sütt USA ja Kanada lääneosas paiknevas uues piirkonnas. Kivi ja pruunsöe kaevandamine Austraalias. Söekaevandajad on ka India, LAV ja Venemaa. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani. Rikkalikumad uraanileiud on Kanadas, USAs ja LAVs. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud. Energiavaesed riigid (Jaapan, Korea, Prantsusmaa) kasutavad tuumaenergiat palju. Suurimaks probleemiks on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Eestile lähemaid tuumaelektrijaamu on Loviisa (Soome), Forsmark (Rootsi), Ignalina (Läti). Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USAs ja Kanadas. Võimsaim hüdroelektrijaam asub LõunaAmeerikas, Parana jõel Brasiilias ja Paraguay piiril. Euroopas toodetakse suurem osa veeenergiast Skandinaaviamaades (Norra, Rootsi), Islandil, Alpi riikides (Prantsusmaa, Itaalia, Sveits, Austria) ja Venemaal.
millalgi saab põlevkivi meil otsa. 2) Põlevkivi on taastumatu ressurss ning väga vähe kasutatakse Eestis taastuvaid energiaallikaid. 9. Austraaliale kuuluvad ühed maailma suuremad uraanimaagivarud, ometi ei ole sinna tuumaelektrijaamu rajatud. Miks ei ole Austraaliasse tuumajaamu rajatud? Mis veel võiks olla mõjuvad põhjused, jättes kõrvale võimalikest avariidest tulenevad ohud.(2p) 1)Tuumajaamadega kaasneb alati avariioht ning õnnetus mõnes tuumajaamas on teatud ajaks pidurdanud uute rajamist. Eelmise aasta 8. novembril vahistas Austraalia valitsus 18 islami terroristi, kes kavandasid Austraalia ainukese tuumajaama õhkulaskmist, mis andis neile märku, et tuumajaamade omamine on väga riskantne. 2) Tuumajaamade rajamisega kaasneb alati radioaktiivsete kütusejäätmete käitlemise probleem. Kütusejäätmete ümbertöötlemine on kallis ja keerukas ning
10) Tahked kütused: Kivisüsi, puusüsi KAsutamine maailmas: -soojuse tootmine -elektri tootmine -keemiatööstuse tooraine Vanade söepiirkondade probleemid: Vanad söekaevandused on ammendunud ja seal edasi kaevamine on liiga kallis 11) Tuumaenergia eelised ja puudused Eelised: -odav energia -keskkonnasõbralik -toodab palju -ei teki fosforisaastet Puudused: - ohtlikud jäätmed - avariioht - kallis ehitus 12) mis riikides ja miks on Tuumaenergia osatähtsus suur? USA ja Prantsusmaa Miks? (toodetatakse ligi 11% maailma elektrienergiast), katab suurema osa riigi elektrivajadusest 13) Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: Venemaa, Rootsi, Soome 14) Alternatiivsete energiaallikate kasutamise probleemid: 15) Millistes riikides hüdroenergia osatähtsus suur? Hiina, Brasiilia, Kanada, USA ODAV 16) Hüdroelektrijaamadega (Veeenergia) rajamisega kaasnevad probleemid
3. Nimeta 1 nafta torutranspordi eelis ja 1 puudus võrreldes tankeritega transportimisega. Eelis: pidev transport Puudus: ei sobi kaugveduks, kallis ja keeruline 4. Miks ei ole arengumaades tuumajaamasid ja milline on suurim probleem, mis kaasneb nende ehitamisega? Sest tuumajaama rajamine on kallis ja arengumaadel ei ole selleks piisavalt raha ja tuumajaamad on väga ohtlikud. Suurim oht on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. 5. Miks ei saa Eestis toota odavat hüdroenergiat? Kuna hüdroelektrijaama ehitamine on kallis ja Eestis ei ole veerikkaid ega suure languga jõgesid. 6. Selgita, kuidas oleks võimalik kasutada Eestis maa sisesoojusenergiat. Eesti saaks kasutada maa sisesoojusenergiat soojendades maapinnas asuvaid kivimeid. 7. Miks on rikkalikud naftavarud mõjutanud Norra majandust hästi, aga Nigeeria majandust mitte?
"koosseisus". Tuumaenergia +võiamlik toota - nõuab suuri Kütus: uraan, mida suures koguses kapitalimahutusi jätkub umbes 50-ks +ökonoomne - TEJ on väga aastaks. +õhusaastevaba ohtlikud Tsernobõli +elekter on väga - avariioht katastroof 6 odav -radioaktiivsed miljonit inimest +keskkonnasõbral jäätmed ei taha mitte mõjutas ik kuidagi laguneda ja keegi ei taha neid enda "aeda" ka matta. Päikeenergia +teat
Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Miinusteks oleks: Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse.
Soomes ning umbes viiendiku USA-s. Maailma tuumajaamade kaart 2008 (International Nuclear Safety Center) Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse
Tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tuumaelektrijaamad annavad 17% kogu elektrienergiast. Tuumajaamas kasutatakse kütusena uraani (varusid umbes 50ks aastaks). Rikkalikumad leiukohad on Kanadas, USAs ja LAVs. Tuumajaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele. Energiavaesed riigid (nt. Jaapan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa) kasutavad tuumaenergiat palju. Tuumajaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed (kogused küll väikesed). Õnnetus Three Mile Island (USA) / 1979. Õnnetus Tsernobõl (Ukraina) / 1986. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Päikese-, tuule-, biomassi-, vee- ja geotermaalenergia. Ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Kasutamine on suhteliselt kallis. 2 Päikese- ehk helioenergia Toodetakse elektrit, köetakse elumaju, soojendatakse vett.
hävita metsa- ja (3)Veepumbad (välja) (4)Trantsporditeed põllumaad + (5)Sideliinid iv) Müra ja tolm ei pääse maapinnale + 10) Miks kasutavad tuumaenergiat vaid arenenud riigid? (3)* a) See nõuab väga suuri kapitalimahutuse b) Nõuab arenenud teadust c) Tuumaelektrijaamad on ohtlikud (avariioht ja radioaktiivsed jäätmed) 11) Selgita tuumaenergia kasutamise eeliseid ja puudusi. a) Tuumakütuse energia väärtus on väga kõrge i) 1 kg uraanist (peamine tuumakütus) saadakse umbes sama palju energiat, kui 50 vagunitäiest kivisöest + b) Väikesed trantspordikulud (i-ga seotud) + c) Normaalsel reziimil töötades ei kahjusta keskkonda + d) Õnnetuse korral on tagajärjed katastroofilised – e) Mingil määral tekib soojussaaste –
Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA's ja LAVs. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab suuri kapitalimahutusi. USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad kolm viiendikku maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid, kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosvori, lämmastiku ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Jäätmete lõpliku lagunemiseni kulub kümneid tuhandeid aastaid. 3.6 Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee ja geotermaalenergiat. Päikese ehk helioenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud
s A Venemaa,N orra,India,V enezuela Tuumaene Elektriene Austraalia, Kanada,Aus Venem Euroo Radioaktiivsed rgia rgia Kanada,Ka traalia,Vene aa pa jäätmed, Taastumat tootmine shastan,Br maa,USA,Ja Austra Jaapan Avariioht,väga kallis u asiilia apan alia Rajada,vee 5% Prantsusma Kanad soojusreos- a a Tus. Saksamaa Geotermin Elektriene Laamade USA,Filipiini - - Väike energiahulk,
Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse.
üleujutuse ohtu Tuuleenergia (taastuv) Varud suured, tuul ei saasta Ebastabiilne, rikuvad ega lõppe, tehnoloogia maastikupilti, ohuks areneb kiiresti, elektrihind elusorganismidele, nõuab langeb lagedt tuulemaastikku Tuumaenergia (taastumatu) Ei tek P, N, CO2. Vähese Avariioht , soojusenergia kütusega saab palju energiat kadu, veekogude reostus Päikeseenergia (taastuv) Töötavad hääletult, puudub Madal kasutegur, vajab suurt transpordikaod, ei saasta maapinda energia tootmiseks, keskkonda, energia tehnika kallis, saab kasutada toodetakse kohapeal ainult kus on vähe sademeid
sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. Tuumajaamade rajamine jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele (kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab suurt kapitalimahutusi.) Kolm suurriiki Prantsusmaa, Usa ja Jaapan toodavad 3/5 maailma tuumaenergiast. Tuumajaamades ei teki fosfori, lämmastiku, ega süsihappegaasi saastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed ning nende jäätmete kahjutustamine. Suurimad tuumaenergia tootjad Usa, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa, Lõuna-Korea. 3.6 Alternatiivsed energiaallikad Päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergia. Nende kasutamisega ei kaasne keskkonna saastamist. Samas on see aga suhteliselt kallis. Päikese ehk helioenergia toodetakse elektrit, köetakse elumaju, soojendatakse vett. Kuna
odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse.
Maailma tuumajaamade kaart 2008 (International Nuclear Safety Center) VII. Varitsev oht Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse
võistelda teiste energialiikidega vabaturu konkurentsis. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tšernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse.
tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki SA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad 3/5 maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid, kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitanud. Energiavaesed riigid nagu Jaapan, Lõuna-Koera ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- eha süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes o jäätmekogused väiksed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid, enne kui lõplikult lagunevad. 6.Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat
Kolm suurriiki Usa, Prantsusmaa ja jaapan toodavad kolm viiendikku maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid, kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas Usas 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idabloki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väiksed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse.
Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekidada veevaru Kõige rohkem toodetakse USA-s ja Kanadas Võimsaim hüdroelektrijaam asub Lõuna-ameerikas Euroopas tooderakse Norras, rootsis, Islandil, Prantsusmaal, Itaalias, Austrias ja Venemaal Tuumaenergia Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-is On jõukohane rikastele, kõrgelt arenenud riikidele, USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad 3/5 maailma tuumaenergiast Suur probleem on avariioht Probleem on jäätmetega, need lagunevad kümneid tuhandeid aastaid Alternatiivsed energiaallikad Päikese ehk helioenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides, Saavutanud edu Saksamaal, Jaapanis, USA-s, Itaalias ja Prantsusmaal 16:07 Tuuleenergia tasub praegusel ajal ära ainult kohtades kus on tuule kiirus vähenalt 6m/s
"koosseisus". Tuumaenergia +võiamlik toota suures koguses - nõuab suuri kapitalimahutusi Kütus: uraan, mida jätkub umbes +ökonoomne - TEJ on väga ohtlikud - avariioht 50-ks aastaks. +õhusaastevaba -radioaktiivsed jäätmed ei taha mitte kuidagi Tsernobõli katastroof 6 miljonit +elekter on väga odav laguneda ja keegi ei taha neid enda "aeda" inimest mõjutas +keskkonnasõbralik ka matta. Päikeenergia +teat
kaugele vedada kaudselt, nende toodete "koosseisus". Tuumaenergia +võiamlik toota - nõuab suuri Kütus: uraan, mida suures koguses kapitalimahutusi jätkub umbes 50-ks +ökonoomne - TEJ on väga ohtlikud aastaks. +õhusaastevaba - avariioht Tsernobõli katastroof +elekter on väga -radioaktiivsed jäätmed 6 miljonit inimest odav ei taha mitte kuidagi mõjutas +keskkonnasõbralik laguneda ja keegi ei taha neid enda "aeda" ka matta. Päikeenergia +teat. Piirkondades -tehnoloogiliselt Toodetakse elektrit,
mis saavad palju koguse saamiseks kuluks palju päikesevalgust paneele. Bioenergia Palju põllumajanduslikku Põllumajanduslikul maal maad kasvatatakse toidukultuure Tuumaenergia Saastevaba, ökonoomne Jäätmekäitlus, avariioht Tabel 6: Alternatiivenergialiikide puudused ja eelised · Tasub mainida, et kõikide alternatiivallikate kasutamist soodustab USA kui riigi jõukus, samas takistab seadmete hind. USA on maailma suurim energia tarbija ja samas ka tootja. USA ekspordib suhteliselt vähe energiavarasid (võrreldes impordiga), peamiselt naftat ja sütt naaberriikidesse (Kanada, Mehhiko) ning mõnedesse teistesse riikidesse (nt. Holland, Singapur)
annaabi.ee 
