loogika ja süllogismideta, ei näita hoopis mitte lääneliku hariduse enda piiratust. "Kas Jumal suudab teha nelinurkset kolmnurka?" Loomulikult suudab, sellepärast ta Jumal ongi. Jumal ei ole piiratud inimliku mõtlemisega, ei ole piiratud sellega, millest inimene aru saada suudab või millest ta aru saada ei suuda. Seega, minge välja ja vaadake tähistaevast, kui juhtub olema pilvitu õhtu. Kui see ka mõtlemist ei avarda, ei tee seda küll mitte miski. Jumalakartus on tarkuse algus. Nii ütleb Jumala Sõna. Õigus, unustasin, tekstifundamentalism pidi mõtlemisele väga piiravalt mõjuma. Üks mu hea sõber ütles mulle, et maailma kõige vabam inimene on hea peremehe ori. Ja seda sellepärast, et igal juhul on inimene kellegi või millegi ori. Kasvõi omaenda himude ja tahtmiste. Seega on hea peremehe ori võibolla ka kõige vähem piiratud mõtlemisega. Kuid milline on hea peremees
Kuidas kiiremini ja paremini lugeda Avarda oma pilguvälja! Lugemise ajal liiguvad silmad pause tehes mööda ridu. Tegelikult toimub lugemine siis, kui silm peatub. Hea lugeja ei liiguta silmi kiiremini, vaid teeb vähem pause ja võtab ühe pausi ajal vastu rohkem infot. Pilguvälja laius võrdub sõnade arvuga, mida lugeja silmi liigutamata vastu võtab. Hea lugeja pilguväli on viis-kuus sõna, halval lugejal üks kaks sõna. Suurema pilguväljaga inimene teeb vähem pause ja loeb seega kiiremini. Keskendu!
Kuidas kiiremini ja paremini lugeda Avarda oma pilguvälja! Lugemise ajal liiguvad silmad pause tehes mööda ridu. Tegelikult toimub lugemine siis, kui silm peatub. Hea lugeja ei liiguta silmi kiiremini, vaid teeb vähem pause ja võtab ühe pausi ajal vastu rohkem infot. Pilguvälja laius võrdub sõnade arvuga, mida lugeja silmi liigutamata vastu võtab. Hea lugeja pilguväli on viis-kuus sõna, halval lugejal üks kaks sõna. Suurema pilguväljaga inimene teeb vähem pause ja loeb seega kiiremini. Keskendu!
ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada. 2) Analüütiline ja sünteetiline otsustus on vastavalt aprioorsed ja aposterioorsed, esimene tuleneb meie mõistusest, teine kogemustest. Analüütiline otsustus ei avarda meie teadmisi subjektist, vaid väljendab juba teadaolevat subjekti üldmõistet ehk analüütiline otsustus võimaldab meil lihtsustada ja liigendada meie teadmisi subjekti kohta. Sünteetilised otsustused põhinevad kogemustel ja väljuvad subjekti mõiste piiridest. Sünteetiliste otsustuste abil on võimalik subjekti mõistet avardada, anda talle omadusi ja kirjeldusi, mis tema üldmõistes puudusid. Analüütiline otsustus on näiteks kõik kehad on ulatuvusega
Vastandina ratsionalismile seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõttekuse. Inimlik võime teadmisi saada on piiratud,metafüüsika tunnetus sellesse võimesse ei kuulu. 13. monaad vana- Kreekas jagamatu ühik, idealistlik filosoofia, eriti Leibnizi järgi või vähimat vaimsed algelemendid, millest pidavat koosnema maailm. 14. analüütilised ja sünteetilised otsused Analüütilised: ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitavad olemasolevaid(Nt. kõik ruudud on nelinurksed). Jagunevad aprioolseteks. Sünteetilised: laiendavad meie teadmisi. Jagunevad apostrioolseteks ja aprioolseteks. 15. induktsioon üksikult üldisele, absoluutne teadmine, koht hüpoteesidel, eesmärk iseeneses rakendatavus, kasu meistri mõistuses peituv formaliseeritus, isikupärata. 16. deduktsioon puhas mõtte tegevus olulina, empiiriline osa, üldiselt üksikule, oluline
mõistest kaugemale. Tsiteerides Kanti, „analüütilised otsused ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, sünteetilised on avardavad ning antud sisu rohkendavad“. Analüütilised nt „kõik kehad on ulatuvusega“ ja „ükski keha pole mitteulatuvuslik“. Sünteetilised nt „mõned kehad on rasked“ ja „lühim tee kahe punkti vahel on sirge“. Analüütiline otsustus on selline, mis ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitavad olemasolevaid teadmisi. Kõik analüütilised otsustused on oma olemuselt aprioorsed tunnetused. Sellised otsustused ongi näiteks: „Kõik ruudud on nelinurksed ning kõikidel kehadel on ulatuvus“. Mõiste ruut sisaldab juba endas nelinurksust ja seega ei saanud me mitte midagi uut teada. Sünteetiline otsustus on aga selline, mis avardab meie teadmisi. Subjekti mõistes mõeldav
eripära. Mille kohaselt nad on kas ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, või nad on avardavad ning antud sisu rohkendavad. Esimesi võib nimetada analüütilisteks, teisi sünteetilisteks otsustusteks. Analüütilised otsustused väljendavad predikaadis vaid seda, mida juba tegelikult mõeldi subjekti mõistes, kuigi mitte nii selgelt ja nii teadlikult. Analüütiline ehk selgitav otsustus ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitab meile juba teadaolevaid teadmisi. Ütleb predikaadis seda, mida mõeldi subjekti mõistes, kuid mitte nii selgelt ja teadlikult. (Nt: kõigil kehadel on ulatuvus. Mõiste keha juba sisaldab tunnust ulatavus, järelikult ei saanud me midagi uut selle kohta teada. Sama väide kehtib ka otsustuse, et kõik ruudud on nelinurksed kohta.) Seevastu sisaldab lause mõned kehad on rasked predikaadis
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta ,,põhinev kogemustel" ning aprioorne otsustus on ,,kogemusest sõltumatu". 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus)
Küsimustele vastamine 1. Kanti tunnetusteooria järgi saab öelda, et Kant oli kindel et meie tunnetusel on olemas kaks allikat meie meeled ja meie mõistus. Tema väitis, et mõlemad on olulisel kohal meie elus. Kanti sõnul meie teadmised on meie ise enda otsustused, mis võib jagada analüütilisteks ja sünteetilisteks. Üks nendest, analüütiline, selgitab neid teadmisi, mis meil on juba olemas, nad ei avalda meile uusi ega ka ei avarda vanu. Näiteks väidest ,,Kõik ruudud on nelinurksed" ei saa me midagi uut teada, kuna mõiste ,,Ruut" juba sisaldab tunnust ,,Nelinurk". Teine, sünteetiline otsustus, aga teistpidi laiendab meie teadmisi. Näiteks mõiste ,,Mõni raamat on huvitav" , ise endas mõiste ,,Raamat" ei sisalda tunnust nagu huvitav või midagi teine, seega see mõiste avardav meie teadmisi raamatu kohta. Tunnetusi Kant jagas ka aposterioorseteks ja aprioorseteks
Meie eesmärk on teada saada seda, millel on tähendus meie tegevuse seisukohalt. Berkley- väidabet ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas. Olla tähendab olla tajutud. 12. Kant- enne filosofeerimist tehkem kindlaks meie tunnetusvõime piirid. On nõus, et tunnetus ajaliselt algab kogemusega, kuid arvab, et lisaks sellele on mängus ka tunnetuse aprioorsed vormid. Tunnetuse mõistuslikalge- aprioorsed, meeleline aposterioorne. Otsustused jagunevad: 1) analüütilised- ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitavad olemasolevaid. Kõik analüülitilsed otsustused on apriioorsed, nende tõestus lähtb üksned vasturääkivuse seadusest. 2) sünteetilised- laiendavad meie teadmisi. Jag aposterioorsed- tõestus sõltub meelelistest kogemustest. Aprioorsed. 13. saksa klassikaline idealism. Fichte- tema õpetus põhineb absoluutsel minal. Teaduse võib rajada mina ja mittemina suhetele. Filosoofias peab toim teesi ja eituse, mina ja mittemina süntees
5.et.pdf Krips, H., (2003). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Lewis, R. (2003). Kultuuridevahelised erinevused. Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Tallinn: Tea Mõõtmistulemuste matemaatiline analüüs. (s.a.) Kasutamise kuupäev: 07.05.2014, allikas http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3173/Materjalid.zip/I%20loeng.pdf Nedkov, L. (2003). Avarda oma silmaringi. Tallinn: Sinisukk Orvet, S. (2000). Juhiabi käsiraamat. Tallinn: Äripäev Pajupuu, H. (2000). Kuidas kohaneda võõras kultuuris? Tallinn: Tea Plonka, L. (2007). Keha kõneleb. Tallinn: Ersen 21 Teemade kategooria: tõde. (s.a). Kasutamise kuupäev: 23.04.2014, allikas http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/t%C3%B5de Topf, C. (2000). Kehakeel ja edukas karjäär. Tallinn: odamees Tulemuste analüüs ja interpreteerimine. (s
Mõtlemine: (1) mõistus (kogemusest sõltumatu, aprioorne, aluseks ideedele); (2) aru (paneb meele poolt vastu võetud materjali ühtseks, spontaanne), mõiste (nimi asjade kohta). Meelelisus: (1) kaemus (üksik, mis sisaldab mitmekesist), asi (objekt, mida näeme nii nagu ta meile paistab) Tunnetuse mõistuslikku alget võib nimetada aprioorseks (kogemusest sõltumatu), meelelist aga aposterioorseks (kogemusjärgne). Otsused jagunevad: Analüütilised otsused: ei avarda meie teadmisi (öeldu sisaldub juba mõistes endis; näit ruut on neljakandiline), selgitavad olemasolevaid, on aprioorsed (meelelisest kogemusest sõltumatud). Nende tõesus lähtub üksnes vasturääkivuse seadusest. Sünteetilised otsused: avardavad meie teadmisi (Kant: ka matemaatika) - 1.) aposterioorsed (tõesus sõltub meelelisest kogemusest); 2.) aprioorsed (meelelisest kogemusest sõltumatud, need ongi metafüüsika teemaks). Filosoofia on ideede (mitte mõistete) haaramine
Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant) Analüütiline otsustus on otsustus, mis ei avarda meie teadmisi, vaid selgitavad juba olemasolevaid teadmisi. Nt kõikidel kehadel on ulatuvus. Mõiste keha juba sisaldab endas sellist tunnust nagu ulatuvus ja seega ei saanud me midagi uut teada. Sünteetiline otsustus on otsustus, mis avardab meie teadmisi. Nt mõned kehad on rasked. Mõistee keha ei sisalda endast sellist tunnust nagu raske, seega antud otsustus avardab meie teadmisi: Predikaadis sisaldub midagi, mida Subjektis ei ole. Kant: (1724-1804)
lähedale ehitatud Escorialis (1563-81). Escoriali hoonetekompleks (loss, kirik, klooster) on mahutatud rangele ruudukujulisele põhiplaanile, kus kõik ehitusosad paiknevad jäigas geomeetrilises võrgus. Kogu kompleksi hallist kivist hiiglafassaadil ei ole otsest keskpunkti, seda ilmestavad massiivsed neljakandilised nurgatornid ning aknaavade rütmiline paigutus. Kompleksi kuuluva Rooma Püha Peetri kirikut jäljendava kiriku fassaad on liidetud seinapinnaga, kiriku juurde viiv kitsas õu ei avarda, vaid ängistab vaadet. Ka ülejäänud kompleksi kuluvad siseõued süvendavad eraldatuse ja ängistuse tunnet. Escorial on suurim renessansiajastu ehitis Euroopas, mis kogu oma kompositsioonilise selguse juures jätab lõpmatuse ja mõõtmatuse mulje, teenides sellega oma peamist ülesannet olla vääriline monument nii absolutistlikule kuningavõimule kui ka järjest tugevnevale katoliku kirikule. Saksamaa moodustas 15.-17.saj. vürstkondade ja linnriikide lõdvalt seotud föderatsiooni,
annaabi.ee 
