Metabolism Metabolism Organismides toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroof Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroof Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. elutegevuseks vajalik energia
*Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks? - Vastavalt toitumistüübile ja energiasaamis viisile *Kust saavad autotroofid energiat? - Põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. *Kust saavad autotroofid orgaanilisi aineid? - Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. *Nimeta autotroofe - Taimed, kemosünteesijad, vetikad *Kust saavad heterotroofid energiat? - Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil *Kust saavad heterotroofid orgaanilisi aineid? - Väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest *Nimeta heterotroofe - Inimene, loomad, seened, enamus bakterid *Kuidas on omavahel seotud autotroofsete ja heterotroofsete organismide elutegevus? - Heterotroofid toituvad autotroofidest *Milli...
Lk 86-Aine-ja energiavahetuse põhijooni 1. Kuidas saavad organismid elutegevuseks vajaliku energia? Autotroofid sünteesivad elutegevuseks vajaliku energia väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid saavad vajaliku energia toidus leiduva orgaanilise asine oksüdatsioonist. 2. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? Tooge näiteid. Autotroofideks nimetatakse selliseid organisme, kes sünteesivad endale ise orgaanilise aine. Näiteks roosid, tulbid, kastanid ehk enamik taimi. 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus? Kui toitaine lagundatakse, siis vabaneb energiat ja see talletatakse makroergilistesse ühenditesse, näiteks ATP (adenosiintrifosfaat) ja kui nüüd vajatakse mingite hormoonide sünteesiks energiat, siis saadakse see ATP'st ja ATP'd saab ainult nii, kui lagundatakse toitainet. 4
6. Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks? Bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid. 7. Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele. 8. Milleks kasutatakse bakterite poolt toodetud ensüüme? Toiduainetööstuses, tekstiilitööstuse ja farmaatsiatööstuses. Kokkuvõte Bakterid jagunevad heterotroofideks ja autotroofideks. Nad lagundavad orgaanilist ainet. Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega ja enamiku protsessidest viivad läbi bakterid- Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. Biotõrje on kui bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid. Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele. Baktereid
Aine- ja energiavahetus Organismid vajavad elutegevuseks paljusid erinevaid orgaanilisi aineid, mida kõiki looduses valmis kujul leida ei saa, seetõttu sünteesib iga organism talle ainuomased orgaanilised ained ise. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakse väliskeskkonnast või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonist. Selle tõttu jagunevad organismid autotroofideks ja heterotroofideks. AUTOTROOFID Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed. Esmase orgaanilise aine saavad nad fotosünteesiprotsessis. Selle toimumiseks vajavad nad väliskeskkonnast valgusenerigat ja anorgaanilisi ühendeid. Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos (see on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähtaine.) Protsessi jääkprodukt - hapnik eraldub atmosfääri. HETETROOFID Suurem osa organismidest on heterotroofid. Heterotroofid on
vetikaid,kes moodustavad merede ja mageveekogude fütoplanktoni ehk taimse hõljumi.Protiside hulgas on ka loomi ja taimede parasiite. Vetikad Teadusharu,mis uurib vetikaid on algoloogia.Neid on üle 8000 liigi.Põhiliselt elavad magevetes,aga ka mullas,puutüvedel ja lumel.Siin esineb ühe-ja hulrakseid,samuti koloonialisi vorme.Mõned neist sümbioosis algloomadega.Kui vetikad elavad sümbioosis seentega,moodustuvad samblikud.Avavetes,meredes,järvedes on vetikad põhilisteks autotroofideks(fotosünteesijateks).Vetikad on nii plantilised(hõljuvad) kui ka bentilised(põhja kinnituvad).Vetikad on vee elustiku toiduahela esimeseks lüliks.Varustades vee keskkonda.Ühtlasi ka vajaliku hapnikuga. Ookeani fütoplankton seob fotosünteesi käigus suures koguses süsinikdioksiidi,mille sisaldusest atmosfäärib sõltub oluliselt ka Maa temperatuur.Seepärast ongi fütoplankton oluline Maa kliimamõjutaja ning stabiliseerija.
Kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid elusorganismides Organismid vajavad elutegevuseks kehaomaseid orgaanilisi aineid. Jagunedes kas autotroofideks, heterotroofideks või miksotroofideks oleneb kas organism suudab sünteesida orgaanilisi aineid ise väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, peab lõhustuma teisi orgaanilisi aineid, või suudab teha mõlemat vastavalt keskkonnatingimustele. Kogu sünteesi- ja lagundamisprotsesse kokku nimetatakse metabolismiks. Olles inimesed, ning heterotroofid, on meil vaja väliskeskkonnast lähteaineteks teisi orgaanilisi aineid omandada
1.Kirjelda, mis on aine- ja energiavahetus. Organismid vajavad oma elutegevuseks orgaanilisi aineid, seetõttu sünteesib iga organism talle ainuomaseid orgaanilised ained ise. Selleks kasutab ta lähteainena eelnevalt sünteesitud molekule või hangib osa ühendeid väliskeskkonnast. Vastavalt sellele kuidas nad neid saavad jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. 2. Mis on makroergiline molekule. Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. (ATP) 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? Joonis! ATP moodustub peamiselt glükolüüsil, käärimisel, hingamisel ja fotosünteesil, kui ADP-le liidetakse üks fosfaatrühm 4. Kus toimub fotosüntees, kus glükoosi lagundamise etapid? Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites. Kloroplastis.
Metabolism Koostas: Kristel Mäekask Metabolism Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroof Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroof Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. elutegevuseks vajalik energia
KUST SAAVAD ORGANISMID ELUTEGEVUSEKS VAJALIKU ENERGIA? SÜNTEESI KÄIGUS VÕI VÄLISKESKONNAST. MILLISEID ORGANISME NIMETATAKSE AUTOTROOFIDEKS? ORGANISME, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD ORGAANILISED ÜHENDID VÄLISKESKKONNAST SAADAVATEST ANORGAANILITEST AINETEST. KUIDAS ON OMAVAHEL SEOTUD ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS? ORGANISMI METABOLISM KOOSNEB ASSIMILATSIOONIST JA DISSIMILATSIOONIST (ASSIMILATSIOON SÜNTEESIMINE; DISSIMILATSIOON LAGUNDAMINE E. HINGAMINE). MILLE POOLEST ERINEVAD HETEROTROOFID AUTOTROOFIDEST? AUTOTROOFID ON ORGANISMID, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD
Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks?Vastavalt süsinikallikale. Heterotroofide süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsiniku allikas on süsihappegaas. Kust saavad autotroofid energiat?Põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kust saavad autotroofid orgaanilisi aineid?Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. Nimeta autotroofe Taimed, kemosünteesijad, vetikad Kust saavad heterotroofid energiat?Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Kust saavad heterotroofid orgaanilisi aineid?Väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Nimeta heterotroofe Inimene, loomad, seened, enamus bakterid Milliseid organisme nim miksotroofideks?Seg...
– mais ja suhkruroog , CAM – kaktused, sukulendid, kukeharjad, ananass – öösel õhulõhed lahti . •Ülesanne •Suletud konteineris, milles CO2 konts on 0,0035%, on üks C3, C4 a CAM taim. Neid valgustatakse 12 tundi ja jäetakse järgmiseks 12 tunniks pimedasse. Muud keskkonnatingimused on samad: temperatuur, niiskus, pinnas. Milline taim jääb kauemaks ellu? Põhjenda. • Valguslembesed Varjulembesed Miks meie ei saaks muutuda autotroofideks, kui me oma naharakud täidaksime kloroplastidega? Süsihappegaasi molekulid paiknevad nii hõredalt! Miks on lehed poorsed? Fotosünteesi tähtsus • Taimesse talletub päikese energia. • Tekib orgaaniline molekul – glükoos • Fotosünteesi vaheproduktidest teeb taim kõiki teisi orgaanilisi aineid. • Kogu biosfäär elab fotosünteesis talletunud energia ja aine arvel (heterotroofid söövad). • Eraldub hapnik, mida vajavad kõik organismid rakuhingamiseks.
AINE – JA ENERGIAVAHETUS Metabolism Organismis toimuvad sünteesi ja lagunemisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organisid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroof sünteesivad ise elutegevusejs vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest valgusenergia fotosünteesiad (rohelised taimed) keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroof saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.
Biloloogia lk 86 1. Kust saavad organismid elutegevuseks vajalikku energia ? V: autotoofid saavad energiat päikese energiast ja väliskeskkonnast hetotroofid saavad energiat valmis orgaanilisest ainest. 2. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? tooge näiteid ? V: on organismid, kes sünteesivad orgaanilisi aineid, kasutavad selleks päikese energiat ja väliskeskkonda. TAIMED 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine-ja energiavahetus ? 4. Mille poolest erinevad heteroroofid autotroofidest ? Tooge heterotroofide näiteid ? V: heteroofid tarbivad vamis orgaanilist ainet, aga autotroofid tekitavad ise orgaanilist ainet mida nad tarbivad 5
orgaanilise aine ja hapniku koostisosadeks kulub neid 6. · Ühe glükoosimolekuli sünteesil eraldub 6 molekuli hapnikku, osaleb 12 NADP ning 18 ADP molekuli. AINE-JA ENERGIAVAHETUS ORGANISIMI VARUSTAMINE ENERGIAGA · Metabolism - Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). - Energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. - Metabolismiks nim. kõiki organismis toimuvaid sünteesi-ja lagundamisprotsesse. - Metabolismi moodustavad biokeemilised protsessid, millega organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Need protsessid võimaldavad kasvamist, uuenemist, säilimist, paljunemist jne. · Organismi arengu käigus sünteesi- ja lagundamisprotsesside vahekord muutub: noortel on ülekaalus sünteesiprotsessid, keskeas on protsessid tasakaalus, eakatel ja haigetel on
Kordamisküsimused ja vastused - bakterid ja arhed Veekogude elustik 1. Millest toituvad bakterid, milliseid elemente vajavad? Vastavalt süsinikuallikale (metaboolsete protsesside järgi) jagatakse bakterid heterotroofideks ja autotroofideks. Heterotroofide süsinikuallikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas (CO2). 2. Millised on bakterite ja arhede toitumistüübid? Nimeta ja kirjelda lühidalt. Fotolitotroofid: Taimed, vetikad, tsüanobakterid: valguseenergia arvel sünteesivad ATPd, C-allikana kasutavad CO2, CO2 redutseerimiseks kasutavad vett. Purpursed ja rohelised väävlibakterid: CO2 redutseerivad H2S abil
Sünteesivad vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate ühendite lõhustumissaadustest. *elutegevuseks vajalik energia *sünteesiprotsesside lähteaine saamine Enamus loomi on heterotroofid.Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. Metabolism (aine-ja energiavahetus) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilisi ühendeid). Näiteks: fotosüntees, DNA süntees. Dissimilatsioon Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks
lipiide, vitamiine jt), kuid neid kõiki ei ole looduses valmis kujul. Iga organism sünteesib talle ainuomaseid orgaanilisi aineid ise, milleks kasutab lähteainena kas eelnevalt ise sünteesitud molekule või orgaanilisi ühendeid väliskeskonnast. Sünteesiprotsessideks vajalik energia, saadakse kas väliskeskkonnast või toidus leiduvast orgaaniliste ainete sünteesiks. Selle alusel jagatakse organismid autotroofideks ning heterotroofideks. 1. Aine- ja energiavahetuse põhijooned Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, milleks nad kasutavad valgus energiat. Esmase orgaanilise aine saavad nad fotosünteesiprotsessist. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. Sellest moodustub taimedes tärklis või tselluloos
tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi.Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained.Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani.Veepuudusel kasutab taime ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk langeb. Kokkuvõte Bakterid jagunevad heterotroofideks ja autotroofideks. Nad lagundavad orgaanilist ainet. Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega ja enamiku protsessidest viivad läbi bakterid- Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. Biotõrje on kui bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid. Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele. Baktereid
Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse Järgnevalt kasutab organism rasvu orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.) 1 g lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid Viimasena valke, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ülesandeid autotroofideks ja heterotroofideks organismis 1g valkude oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat 1. Autotroof Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised Arvuta, kui palju energiat saaksid ühest 150 grammisest kohupiimakreemist, ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest kui 100 grammis on:
Aine- ja energiavahetus 1) Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks? Vastavalt toitumistüübile ja energiasaamis viisile. · Autotroofid - Sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. · Heterotroof - Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid. 2) Kuidas saavad autotroofid energiat? Valgusenergia - Fotosünteesijad (rohelised taimed) saavad energiat valgusenergiast
Fotosünteesi tulemusena saadud glükoos on kasutatav energiaallikana nii auto- kui heterotroofsetes organismides. Lisaproduktina eralduv O2 on vajalik kõigis rakkudes toimuvaks hingamisprotsessiks. AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1. Kust saavad organismid elutegevuseks vajaliku energia ? Organismid kasutavad toidus olevaid ühendeid uute ainete sünteesiks ja elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. 2. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? Tooge näiteid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest ainetest. (põõsad, puud, taimed) 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus? Organismi aine- ja energiavahetuse moodustavad assimilatsioon ja dissimilatsioon, mille kaudu on ta seotud väliskeskkonnaga. 4. Mille poolest erinevad heterotroofid autotroofidest ? Tooge heterotroofide näiteid.
liikuda ja rohkem kaitsta. Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. Bakterid võivad põhjustada oma elutegevusega teiste organismide surma (patogeensed) .Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. Bakterid paljunevad pooldumisega.Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluksvajalikest ainetest ja tingimustest. Bakterid jagunevad heterotroofideks ja autotroofideks. Nad lagundavad orgaanilist ainet. Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega ja enamiku protsessidest viivad läbi bakterid- Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. Biotõrje on kui bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid. Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele. Baktereid kasutatakse
spoore. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on äärmiselt aeglustunud. Spoorid taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi lühiajalist keetmist. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. lk80 1. Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilisi aineid. Autotroofideks nim. baktereid kes sünteesivad orgaanillisi aineid anorgaanilistest ühenditest. Need võivad olla rohe-, purpur- ja tsüanobakterid. 2. Orgaanilise aine laugndajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. 3. Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide- süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli- looduslikes ringetes. 4. Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide
1928.a. Fleming avastas penitsilliini Aine- ja energiavahetus e. Metabolism Metabolismismiks nimetatakse kõik organismis toimuvad sünteesi ja lagunadmis protsesse. Need tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Eesmärgiks on organismi kasvamine, uuenemine, säilimine , paljunemine. Kõik organismid vajvad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest ( sahhariidid(suhkrud), lipiidid(rasvad) jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks(taimtoidulised) ja heterotroofideks(loomtoidulised). Autotroof Auttroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskekskonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Nad on taimed. Valgusenergia fotosünteesiajad (rohelised taimed). Nad toodavad fotosünteesi käigus glükoosi ja vabastavad athosfääri hapnikku. · Keemiline energia kemosüntessijad( väävlibakterid meerepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete ...) Heterotroof
loomakooslused. 4. Geoökoloogia – uurimisobjektiks on maastikud koos neid asustava elustikuga. See on ka eraldi loengukursus. 5. Globaalökoloogia – uurimisobjektiks on biosfäär. 6. Üldökoloogia – uurimisobjektis on eluslooduse ja keskkonna vastastikuse mõju üldiste seaduspärasuste selgitamine. Küllap leidub teisigi alaliike, kuid eelöeldustki järeldub, kui laiad ja mitmetahulised on ökoloogia uurimisvaldkonnad. 3. AUTOTROOFIDEKS nimetatakse rohelisi taimi, mis on energeetiliselt isemajandavad. Neil esineb nii hingamine kui ka fotosüntees. HETEROTROOFID on organismid, mis tarbivad energiat, mida taimed on talletanud. Neil on ainult hingamine. 2. ÖKOLOOGILISTEKS TEGURITEKS Õkoloogilised tegurid Biootilised tegurid Abiootilised tegurid Kliimategurid Elukeskkond
*toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) *ensüümide tootmisel (pesupulber) *orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) *mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena *heitvete puhastamisel Bakterid eritavad ka ise antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena bakterhaiguste puhul. Vastavalt süsinikuallikale (metaboolsete protsesside järgi) jagatakse bakterid heterotroofideks(süsiniku allikas on orgaanilised ühendid) ja autotroofideks.(süs. CO2) Heterotroofid - organismid, kes suudavad küll orgaanilist ainet muundada, kuid ei ole võimelised seda moodustama lihtsatest anorgaanilistest ühenditest. Autotroofid - organismid, kes on võimelised päikeseenergiat kasutades moodustama anorgaanilistest ainetest orgaanilisi. 14. Fotosünt bakterite ja fotosünt eukarüootide(taimede) põhilised erinevused.? 15. Heterotroofsete bakterite ja loomade põhilised erinevused.
Metabolism- rakkus kulgevate keemiliste reaktsioonide kogum Metaboolsed reaktsioonid jaotatakse anaboolseteks ja kataboolseteks Anaboolne- Keerukamate ühendite biosüntees lähtudes lihtsamatest komponentidest. Energiat tarbiv Kataboolne- Degradatiivne rada. Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas AcCoA oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks. Suure hulga energia vabanemine Katabolismi esimene staadium Toidu hüdrolüüs
energiat. Täiendavalt kulutab bakter energiat ka liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. Energia salvestatakse rakus ATPna. Bakterite toitumisel iseloo mustatakse p õhiliselt selle järgi,mida nad kasutavad energia ja süsinikuallikana. Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla päikeseenergia või ke e miline energia. Sünteesiallikaks võivad olla mitm esugused orgaanilised ained, aga ka C O 2. Vastavalt süsinikuallikale jagatakse bakterid: *heterotroofideks *autotroofideks Heterotroofsete bakterite hulgas on kõige enam selliseid baktereid, mis saavad energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. Neid baktereid nimetatakse kemoorganotroofideks. Need kasutavad hästi näiteks aminohappeid ja suhkruid sisaldavatel söötmetel. Suudavad aga lagundada ka naftat, taimekaitsevahendeid ja tselluloosi. Aeroobne ja anaeroobne hingamine. Inimene vajab orgaaniliste ainete lagundamiseks hapnikku, talle on omane aeroobne hingamine
Viiruste vastu saab ennast kaitsa, lastes ennast vaktsineerida. Vaktsiinid on niisugused ained, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavatest surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest. BAKTERID Bakterid on üherakulised, kõige väiksemad elusorganismid. eeltuumsed organismid st et nende rakkudes pole tuuma. Bakterid paljunevad pooldudes. Toitumiselt jagatakse bakterid autotroofideks (valmistavad ise orgaanilist ainet) ja heterotroofideks (toituvad orgaanilistest ainetest). Aeroobsed bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku. Anaeroobsed bakterid eluks hapnikku ei vaja. Bakterite osa inimeste elus: - moodustavad inimese kehal normaalse mikrofloora, mis takistavad haigustekitajatel inimorganismi elama asuda - tekitab bakterhaigusi (kopsupõletik) - toiduainete valmistamisel (hapupiimatooted, juust, salaami) - toiduainete riknemine
Baktereid, mis ei ole võimelised valgust energiaallikaks kasutama vaid saavad energiat oksüdeerimise abil, nimetatakse kemotroofideks. Baktereid, mis energia saamiseks oksüdeerivad anorgaanilisi ühendeid, nimetatakse litotroofideks. Neid, mis oksüdeerivad orgaanilisi ühendeid, nimetatakse organotroofideks. Teisiti öelduna, litotroofid kasutavad elektronidoonoriteks anorgaanilisi ühendeid ning organotroofid orgaanilisi ühendeid. Süsiniku kasutamise järgi jaotatakse bakterid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroofid suudavad fikseerida anorgaanilist süsinikku CO2 (süsinik-hapnik side). Heterotroofid saavad süsiniku orgaanilistest süsinikallikatest (süsinik-vesinik sidemetega molekulid). Enamik baktereid on heterotroofid. Peaaegu kõik eukarüoodid on fotoautotroofid (taimed) või heterotroofid (loomad, seened, algloomad). Ainult bakteritel on kirjeldatud litotroofiat ja fotoheterotroofiat. Fototroofiat pole kirjeldatud arhedel, välja arvatud valguse
annaabi.ee 
