Autokerede Ehitus Autokerede ehitus Auto kere koosneb enamasti konstruktsioonidest. Auto kere on paigutatud kas poolraamile või siis täisraamile. Tänapäeva autod tehakse tavaliselt poolraamile ja suuremad veokid tehakse täisraamile. Auto kerekonstruktsioonid on valmistatud tugevamast terasest näiteks A-,B- piilarid on tehtud ekstratugevast terasest ja C-piilarid on tehtud kõrgtugevast terasest. A-,B-,C-piilarid on valmistatud lehtmetallist mis on painutatud karbi kujuliseks kuna karbikujuline post on tugevam kui täismetallist post. Üks põhiline ja üks tähtsamaid keredetaile on põrkeraud mis võtab enamus löögist vastu ja annab löögi edasi teistele keredetailidele. Kui põrkeraud on vigastada saanud siis ei tohi seda taastada kuna selle tugevus muutub ja järgmise löök võib olla liiga jäik ja löögi ülekanne teistele kerekonstruktsioonidele ei pruugi olla enam sama. Kabriolettide puhul on tehtud kerekonstruktsioonides muudatusi, kabriol...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõpetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Erinevad materjalid autokerede juures Referaat Juhendaja : Ülvi Paas VANA-VÕIDU 2014 Sissejuhatus Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema võimalikult kerge ja seeläbi säästlik, kuid samas piisavalt tugev, et kaitsta kokkupõrkel reisijaid või jalakäijaid. Tänapäeva kere on auto juures väga tähtis komponent. See peab
Sissejuhatus erialasse Valisin autopleksepa eriala , sest mulle meeldivad autod ja tehnika. Minu eriliseks sooviks on selgeks saada keevitamine ja autokerede remont. Arvan, et sellel erialal leidub ka rohkem tööpakkumisi. Olen pisut kursis autode üldehitusega, kuna olen kodus laiali lammutanud kolm sõidukit. Isaga koos olen rattaid ja mootoriõli vahetanud, küünlaid maha võtnud puhastanud ning pidureid õhutanud. Käinud kaasas erinevates autoremondi töökodades ja huvitunud sealsetest tegevustest. Seda kõike on siiski vähe. Selleks läksingi kooli autoplekksepa eriala õppima, sest tunnen selle vastu huvi
Ta valdab värvisegamise ja värvimise tehnoloogiat ning oskab käsitseda vastavaid töövahendeid ja seadmeid, samuti oskab ta hinnata värvipindade kvaliteeti. Automaaler peab: tundma auto värviettevalmistustööde, värvimise ning korrosioonikaitse ja -tõrje tehnoloogiaid ning vajalikke töövahendeid ja -seadmeid; tundma ettevalmistustöödeks, värvimiseks ja viimistluseks vajalikke materjale ning oskama neid säästlikult ja ohutult kasutada; oskama selgitada autokerede või nende osade värvimise vajadust; oskama hinnata ja arvestada ettevalmistus- ja värvimistööde mahtu ning kavandada nende järjestust; teadma kasutatavate autovärvide klassifikatsiooni, markeeringut ja omadusi; oskama valida autovärvi, määrata sobivat värvitooni, segada värve ja värvida; oskama teha värvimisjärgseid viimistlustöid;teadma värvkatte vigu, nende tekkepõhjusi ja kõrvaldamisvõimalusi; teadma autokerede värviettevalmistusele, värvimisele ja viimistlemisele
Maailmas toodetakse umbes 680 miljonit tonni terast aastas. Ühtegi teist metallisulamit ei kasuteta nii palju. Terase sordid: Terase sorte leidub väga palju. Kõik nad on raua ja süsiniku sulamid. Mõned terased sisaldavad ka teisi elemente. Enam kui 90 % kõikidest terastest, mis on toodetud, on süsinikterase liigid. Süsinikteras sisaldab süsinikku väheste mangaani, räni ja vase lisanditega. Süsinikterast kasutatakse paljude esemete, sealhulgas vedrude, autokerede ja konstruktsioonide kandetalade valmistamiseks. Legeeritud terased ja tööriistaterased sisaldavad suuremal hulgal mangaani, räni ja vaske kui süsinikterased. Nad sisaldavad ka selliseid elemente nagu metallid molübdeen, volfram ja vanaadium. Legeeritud teraseid kasutatakse seal, kus on vaja raskesti kuluvaid materjale nagu näiteks veoautode ülekanded ja tööpingid. Nad on neis sisalduvate lisandite kõrge hinna tõttu palju kallimad kui süsinikterased
metalli struktuuri , tekivad poorid ja suureneb elektroodide kuluvus. Ülemäära suure surve tõttu surutakse elektroodid liigselt materjali sisse mis muutub õhemaks ja ei pruugi hiljem taluda koormusi.Maksimaalset keevitusvoolu võib määratleda selle järgi kui tekivad metalli pritsmed , väikese voolu puhul tekib nõrkliide .Optimaalne voolutugevus on metallipritsmete tekkimise vahetult lähedusel.Keevituse kestvus peab olema võimalikult lühike , autokerede remondil on see vaid 0,2 0,3 sekundit. Keevituspunktide vahele peab jääma optimaalne minimaalne vahekaugus, et ei tekiks keevitusvoolu kõrvalekallet ja keevispunktide kvaliteedi halvenemist. Kerede remondil on punktide minimaalne kaugus 15mm.Samuti ei tohi punktid olla väga lehe serva lähedal , mis võiks põhjustada serva läbi sulamist ja metalli välja paiskumist .Keevituspunkti keskkoht olgu lehe servast vähemalt 6mm kaugusel. Et saada kvaliteedset
päritolu hobitooteid. See mõnisada krooni läheb pärast väga kalliks. Veega ja vesipaberiga ei tohi sellise halja pinna kallal või üldse detaili juures midagi lödistada- see keeraks ju kogu eelneva roosteemaldus töö untsu,niiskus läheb sisse ja kasu ei miskit. Olenevalt kliimast ja aastaajast on aasta-paari pärast väiksed roostemullikesed üleval ja hakka jälle otsast peale. Kuumtsinkimine on küll väga hea kaitse korrosiooni eest, kahjuks aga väga halb aluspind värvile. Autokerede tsinkimisel kasutatakse peamiselt galvaanilist tsinkimist ja mõningaid kombineeritud moodusi. Ja isegi seejuures on tihti nakkumisprobleeme järgmise kihiga - näit. Audil on siiamaani, ka 1-2 aastat vanadel autodel tavaline et siit -sealt kipub värvkate tsingi küljest irduma. See koht küll tänu paksule tsingikihile roostetama ei hakka aga kole näeb välja küll. Hea keretöö on väga kallis ja auto ehitamise juures kindlasti ülekaalukalt suurim väljaminek
elektroodide kuluvus. Ülemäära suure surve tõttu surutakse elektroodid liigselt materjali sisse mis muutub õhemaks ja ei pruugi hiljem taluda koormusi.Maksimaalset keevitusvoolu võib määratleda selle järgi kui tekivad metalli pritsmed , väikese voolu puhul tekib nõrkliide .Optimaalne voolutugevus on metallipritsmete tekkimise vahetult lähedusel.Keevituse kestvus peab olema võimalikult lühike , autokerede remondil on see vaid 0,2 0,3 sekundit. Keevituspunktide vahele peab jääma optimaalne minimaalne vahekaugus, et ei tekiks keevitusvoolu kõrvalekallet ja keevispunktide kvaliteedi halvenemist. Kerede remondil on punktide minimaalne kaugus 15mm.Samuti ei tohi punktid olla väga lehe serva lähedal , mis võiks põhjustada serva läbi sulamist ja metalli välja paiskumist .Keevituspunkti keskkoht olgu lehe servast vähemalt 6mm kaugusel. Et saada
Arden ning Max Factor. Viimane lõi esimese kaasaegse puudri 1936. aastal, see püsis nahal oma eelkäijatest paremini. 1920’ndatel hakkas Coco Chanel propageerima kuldset päevitunud jumet ning päevitamisest kujunes välja teadlik tegevus. Pruun nahk muutus atraktiivseks ja hakati välja töötama tooteid, et seda kuntslikult saavutada. Küünelaki ühte olulist koostisainet nitrotselluloosi kasutati esimese maailmasõja ajal lõhkeainena ja hiljem autokerede värvi koostises. Kosmeetikatööstuses hakkas küünelakki tootma Charles Revson, kes 1932. aastal rajas tänapäevalgi tuntud firma Revlon. Viimastel aastakümnetel on kosmeetikatoodete valik tormiliselt suurenenud: saadaval on silmadele mõeldud make-up, ripsmetušš, silmalainer, lauvärvid; näo puhastusvedelikud, toonikud, näoveed, niisutajad; küünte hooldusvahendid, küünelakid igas värvis; huulepulgad, huuleläiked; nahahooldusvahendid; puudrid jne
metalli struktuuri , tekivad poorid ja suureneb elektroodide kuluvus. Ülemäära suure surve tõttu surutakse elektroodid liigselt materjali sisse mis muutub õhemaks ja ei pruugi hiljem taluda koormusi.Maksimaalset keevitusvoolu võib määratleda selle järgi kui tekivad metalli pritsmed , väikese voolu puhul tekib nõrkliide .Optimaalne voolutugevus on metallipritsmete tekkimise vahetult lähedusel.Keevituse kestvus peab olema võimalikult lühike , autokerede remondil on see vaid 0,2 0,3 sekundit. Keevituspunktide vahele peab jääma optimaalne minimaalne vahekaugus, et ei tekiks keevitusvoolu kõrvalekallet ja keevispunktide kvaliteedi halvenemist. Kerede remondil on punktide minimaalne kaugus 15mm.Samuti ei tohi punktid olla väga lehe serva lähedal , mis võiks põhjustada serva läbi sulamist ja metalli välja paiskumist .Keevituspunkti keskkoht olgu lehe servast vähemalt 6mm kaugusel. Et saada kvaliteedset
lisarakiseid eseme valmistamiseks. Täpselt ja puhtalt on võimalik valmistada väga erineva kuj ja suurusega detaile, nii ülipisikesi kui ka üsna kogukaid. Keeruka kujuga esemeid ja osi tehakse ka raskesti töödeldavaist materjalidest pulbermetallurgia menetlusel, paagutades metallipulbreid laserkiirega."18 5.4 Laser autotöösuses ,,Lasertöötlus on eriti laialdast kasutust leidnud autotööstuses. Ameerika ja jaapani autotööstustes tehakse valdav osa autokerede keevisliidetest laseriseeritud konveierliinidel. Autotööstuste soosiv hoiak laserite kasutamiseks on tingitud sellest et autokerede valmistamisel on tarvis keevitada keeruka kujuga detaile ning seda saab teha väga hästi automatiseeritud laserite abil. Peale selle on laserkeevised väga puhtad ja kvaliteetsed et ei vaja mingit järeltöötlust."19 5.5 Laser pinnatööstuses ,,Laserite abil saab metallipindu muuta kulumis- ja korrosioonikindlamaks neid sobivalt
tarbesõidukite ja sõiduautode montaaž. Populaarseimad olid Euroopa ja Ameerika autod, Ford ja Opel, Jaapani tootjate pakkumine puudus - Jaapani autotööstus maailma mastaabi jaoks puudus. 1940 oli Eestis 1000 elaniku kohta 3,4 sõiduautot, mis oli sel ajal Euroopas keskmine näitja. Sele 2 Vanaauto meile (Abc motors) 6 2 AUTODE LIIGITUS Autokerede kuju võib olla vägaerinev, erinevused on tingitud autode erinevast kasutusotstarbest ningdisainerite soovist muuta lisaks üldiste parameetrite parandamisele ka auto välimus ostjateleatraktiivsemaks.Vaatamata erinevustele välimuse detailides võib auto keresid oma väliskuju järgi liigitada 10 põhigrupiks: sedaan, kupee, universaal, laugpära, mahtuniversaal, kabriolett, maastur, kastiga kaubik, kaubik ja väikebuss. 2.1 SEDAAN
· kinni katta mootoriruumis seadiseid · pesta auto mootoriruumi, · teostada pindade leotust · kasutada survepesu · kuivatada puhastatud pindasid, · peale kanda niiskuskaitse materjale · teostada autokere põhjapesu 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga. Oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel. AUTOKEREDE OSANDAMINE JA KOOSTAMINE KOKKU TEOORIA LABOR PRAKTIKA 6õn 0,5 2,5 3 6 õn 0,5T/2,5L/3P (kolme erineva automargi osandamine ja koostamine) 1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised lukksepa tööriistadest, nende hooldusest, autode hooldusel ja remondil kasutatavatest eritööriistadest, nende hooldusest,
haagiselamud või kodus. Puhastab õrnalt, kuid väga põhjalikult istmekatted, katteriided, vaibad ning õrnad alcantrapinnad. Eemaldab tugevad plekid nt. sokolaadi, jäätise, coca.cola, ketsupi jne. Kõrvaldab nii tubakasuitsust, loomadest, riknenud piimast jms. põhjustatud ebameeldivad lõhnad. Paneb värvid särama ja ei jäta töödeldud pinnale mustuserante. 8 1.2 Kere hooldamine Autokerede põhivaenlaseks on rooste tekkimine. Et seda vältida on vajalik teada põhilisi nippe kuidas keret hooldada ning puhastada. Kiirem ja vahest ka mugavaim viis autot pesta on hari-, kõrgsurve- või kombineeritud pesuseadmetega masinpesulas, kus auto seisab ja liigub pesuseade või pesuseade seisab ja auto liigub. Meie kliimat arvestades tuleks kasutada vaid leotuspesu programmiga autopesu. Leotusvahend aitab eemaldada autole
1. Kodumasinad- võivad sisaldada ohtlikke aineid, sisaldavad vääris ja värvilisi metalle 2. Puidujäätmed- raie ja puidutöötlemisjäätmed, puidurikas ehitus- ja lammutuspraht (immutatud, lakitud, värvitud) 3. Ehitus ja lammutuspraht- väga varieeruv koostis, pärast puhastamist, sortimist ja peenestamist võib kasutada täitepinnasena 4. Vanaautod- vanaautode kokkuvedu, lammutamine ja kõlblike osade eraldamine, materjalide ümbertöötlemine, autokerede peenestamine 5. Vanarehvid- ei lagune ning loodust ei reosta, kuid on tuleohtlikud ja raskendavad jäätmete ladustamist 6. Loomsed jäätmed- Väike Maarja loomsete jäätmete käitluskeskus Orgaanilised jäätmed: · Haljastujäätmed · Sõnnik · Reoveesete · Fekaalid · Olmejäätmed Ohtlikud jäätmed: Ohtlikeks loetakse oma omaduste poolest elustikule, keskkonnale või varale ohtu kujutavaid jäätmeid, mis nõuavad erikäitlust.
selleks kulub rohkem energiat. Eeliseks on aga, et detailid on täpsemate mõõtmetega, paremate pinnaomadustega ja ka mehaaniliselt tugevamad.Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavaliselt mitmes astmes Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakseToimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu
selleks kulub rohkem energiat. Eeliseks on aga, et detailid on täpsemate mõõtmetega, paremate pinnaomadustega ja ka mehaaniliselt tugevamad.Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavaliselt mitmes astmes Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakseToimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu
Kodumasinad · Vanaautode kokkuvedu · Võivad sisaldada ohtlikke aineid · Lammutamine ja kõlblike osade eraldamine · Sisaldavad värvilisi ja väärismetalle · Materjalide ümbertöötlemine Puidujäätmed · Autokerede peenestamine (veskid) · Raiejäätmed Vanarehvid · Puidutöötlemisjäätmed · Ei lagune ning loodust otseselt ei reosta, kuid · Puidurikas ehitus-lammutuspraht on tuleohtlikud ning raskendavad jäätmete (immutatud, värvitud, lakitud) ladestamist.
Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavaliselt mitmes astmes. Vormimise meetodid on stantsimine (ka sepistamine), valtsimine, survetöötlemine (ekstrusioon) ja tõmbamine (joon 7-6). Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakse. Toimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu
Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavalisel tmitmes astmes. Vormimise meetodid on stantsimine (ka sepistamine), valtsimine, survetöötlemine (ekstrusioon) ja tõmbamine (joon 7-6). Stantsimisel (a) saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine (b). Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakse. Toimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid (c) kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja
põiksidemed, poolkuivad õlid ja mittekuivadõlid leiavad piiratud kasutamist. Pöördumatu värvid on kõige kõvemad, tugevamad, lahustitele ja temperatuurile vastupidavamad kelmed. Mitmed on kahekomponentsed, tihti kõvenevad kuumutamisel. Tavaliselt ei sisalda lahustit. Kelmemoodustajaks on epoksiid-, polüuretaan-, polüester, fenoolformaldehüüdvaigud. Põiksidemed tekivad ühtlaselt kogumassis, võib kanda paks värvikiht. Kasutatakse nii metalli kui puiduvärvimiseks. Autokerede, laevade (jahtide), mööbli jne värvimiseks. Tähtis on UV- stabilisaatorite lisamine. Kruntvärve kasutatakse vahekihina, kui värv ei nakku hästi aluspinnaga. Plastifitseeritud kruntvärv amortiseerib põhivärvi kelme aluspinda deformatsioonil, poorsete materjalide värvimisel vähendab põhivärvi kulu ning on antikorrosiooniomadustega metallkonstruktsiooni värvimisel. Roostekihi võib mehaaniliselt eemalda või keemiliselt muuta. Roostemuundid H3PO4 ja H2CrO4 baasil. Mitmekomponentsed
annaabi.ee 
