Leidsid 6 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Autokerede ehitus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kere, piilarid, terasest, karbi, autokere, autokerede, talad, klaasid, luuk, tervet, tulemüür, salong, kujuliseks, löök, liimitud, tagumised, kapott, pagasi, taastavad, tükk, katust, salongist, veermikVILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõpetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Erinevad materjalid autokerede juures Referaat Juhendaja : Ülvi Paas VANA-VÕIDU 2014 Sissejuhatus Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema võimalikult kerge ja seeläbi säästlik, kuid samas piisavalt tugev, et kaitsta kokkupõrkel reisijaid või jalakäijaid. Tänapäeva kere on auto juures väga tähtis komponent. See peab
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
Kolb ja kolvirõngad (välja arvatud kõige ülemine, mis Kuna kolb peab mootoris tuhandeid kordi minutis kroomitakse) kaetakse sissetöötamise parandamiseks õhu- muutma oma liikumissuunda ja samas puutub ta kokku kese tinakihiga. kuumade gaasidega, siis peab ta olema valmistatud kergest Keps on vahelüli kolvi ja väntvõlli vahel; ta sepistatakse ja hästi soojust juhtivast materjalist. Nendele nõuetele enamasti legeeritud terasest. Keps koosneb ülemisest ja vastab ränisisaldusega alumiiniumisulam. Sellest materja- alumisest peast ning neid ühendavast säärest (joon. 10). list kolvid aga paisuvad kuumenemisel märksa rohkem kui Ülemisse peasse 1 on pressitud pronkspuks 2 -- kolvisõr- malmsilinder. Kinnikiilumise vältimiseks sobitatakse kolb melaager. Oli juurdepääsuks on peas ja selle puksis läbi- silindrisse lõtkuga. Et kolvipea kuumeneb rohkem kui vad avad või pilu
põlevgaasi mis tahes rõhul. Injektorlõikepõleti erineb injektorkeevituspõletist selle poolest, et tal on lisakanal lõikehapniku jaoks ning spetsiaalne 1õikepea mis kujutab endast kaht vahetatavat suudmikku - sisemist ja välimist. Atsetüleenil ja hapnikul töötav injektorlõikepõleti koosneb kahest põhiosast - käepidemest ja otsakust. Käepideme küljes on niplid ja hapniku- ja atsetüleenivoolikute kinnitamiseks ning kere koos hapnikuventiiliga atsetüleeniventiiliga ja injektoriga . Otsak koosneb segukambrist, torust, lõikehapnikutorust koos ventiiliga ning lõikepeast, milles on kaks suudmikku - sisemine ja välimine. Otsak kinnitatakse kere külge survemutriga. Hapnik voolab balloonist lõikepõletisse läbi nipli ning jaotub keres kahte kanalisse. Osa gaasi suundub pärast ventiili läbimist injektorisse. Iniektorist suure kiirusega väljuv
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
