Suurim tootja ja eksportöör naftasaasude. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Nafta, looduslik gaas, Võimalusel lisa energiavarade kaart.Millised muutused on toimunud energiavarade tootmises viimase 20 aasta jooksul?Lisa graafikuid! Viimase 20 aastat nafta tootmise kasvab Viimase 20 aastat loodislik gaasi tootmise püsivalt kasvab ilma langema 2.Milliseid energiavarasid riik ekspordib?Impordib? Ekspordib: naafta (6.88 million bbl/day (2011 est.)), autobensiin, diesel, masuut Impordib: autobensiin, diisel, masuut 3.Milline on riigi energiatootmise struktuur?(millistest energiavaradest toodetakse elektrit).Lisa diagramm. Fossil kütest(naftast, gaasist) Production from oil gas Kui suur on taastuvate energiavarade osatähtsus? 0% 4.Mis tüüpi elektrijaamades toodetakse selles riigis elektrit?Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? Gaas turbine elektrijaamad (11 elektrijaami)
KONTROLLTÖÖ NR1 Teema: Naftasaadusd 1. Nimeta kütuse liigid agregaatoleku järgi - igast vähemalt 2 näidet. 2. Kuidas toodetakse naftast vedelkütuseid ja õlisid? Kaks meetodit. 3. Nimeta naftast eralduvad fraktsioonid. 4. Nimeta autobensiinidele esitatavad nõuded. 5. Nimeta diislikütuse liigid. 6. Reasta kütused kütteväärtuse järgi: · küttepuu · maagaas · autobensiin · diislikütus · kivisüsi · vesinik 7. Nimeta autol kasutatavad õlid. 8. Nimeta autol kasutatavad muud vedelikud. 9. Millest toodetakse biodiislit? 10. Nimeta gaasikütuse eelised ja puudused.
Eestisse vabaks ringluseks imporditud õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Alkoholiks leotakse üle 1,2 % sisaldusega jooki ehk 1,2 mahuprotsendilise etanooli sisaldusega jooki v.a õlu, mis algab juba 0,5 % -st. Tubaka aktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud ja Eestisse vabaksringluseks imporditud suitsetamistubakas, sigaretid, sigarid, sigarillod, närimistubakas ja muud tubakatooted. Kütuse aktssisiga maksustatakse Eestis toodetud ning Eestisse imporditud autobensiin, diislikütus, lennuki petroolbensiin, mootorikütusena kasutatav vedel-ja surugaas,mootoriõli, kerge kütteõli,nende sarnased tooted ning nende komponendid ja lisandid. Pakendi aktsiisiga maksustatakse Eestis täidetud, Eestisse imporditud ja taas sisseveetud täietud alkoholi- ja karastusjookide pakend. Eestis täidetud pakendilt ja taas sisseveetud pakendilt maksad aktsiisi pakendikasutaja ehk täitja või pakendi taassissevedaja pakendi
1777. Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). Esialgu kasutati põlevkivi vaid tahke kütusena tsemenditööstuses, vedurite ja majapidamiste kütteks. Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele. Põlevkivitööstuse peamisteks toodeteks oli kütteõli, immutusõli ja madalamargiline autobensiin, kõrvalproduktina toodeti ka gaasi. Põlevkivi leidub Kirde- ja Ida-Eestis. Eristatakse Eesti ja Tapa põlevkivimaardlat, kaevandatakse aga ainult Eesti maardlas. Tapa maardla põlevkivi suhteliselt paksud kihid on halva kvaliteediga ja lasuvad sügaval. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides. Praegu olemasolevate paljandusmasinate park võimaldab tasuvalt põlevkivi kaevandada kuni 30 m sügavuselt.
Kaevandused Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne- Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). Esialgu kasutati põlevkivi vaid tahke kütusena tsemenditööstuses, vedurite ja majapidamiste kütteks. Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele. Põlevkivitööstuse peamisteks toodeteks oli kütteõli, immutusõli ja madalamargiline autobensiin, kõrvalproduktina toodeti ka gaasi. Meil on, mida teistel pole. Kaevandusi ja lahtiseid karjääre on Kohtla-Järve ümbrus täis, nüüdseks on paljud neist suletud. Kohtla-Nõmme kaevandus, mis võttis enda alla ühtekokku 17 km2, suleti 1. aprillil 2001, sest tootmine ei olnud enam väga rentaabel ja palju oli käsitsitööd. Ainuüksi Kohtla-Nõmmel kaevandati tegevusaastate jooksul 48 329 542 tonni põlevkivi. See on kogus, mille meie praegused elektrijaamad põletaks ära 14 aastaga.
Import 193475 110056 95148 99015 87994 Eksport 27698 16912 12007 13321 11611 Ül.3 [imporditud kütused] 1991 1992 1993 1994 1995 ..imporditud kerge kütteõli ja diislikütus 25314 16910 19982 17774 16853 ..imporditud autobensiin 18945 9379 10336 12484 11137 133.62% 180.30% 193.32% 142.37% 151.32% 130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 6504 5411 1533 5447 3345 3427 6416
A. 1. Primaarenergia, primaarenergia ressursid ja varustatus. Primaarenergia on naturaalsest allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavast kütusest kuuluvad siia põlevkivi, kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja biogaas; imporditavast kütusest kivisüsi, maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. Primaarenergia ressursid on aasta alguse varu, toodangu ja impordi summa. Primaarenergiaga varustatus on võrdne kogutarbimisega, kaasa arvatud kadu hoidmisel ja vedamisel ning saadakse primaarenergia ressurssidest ekspordi ja aasta lõpu varu lahutamise teel. 2. Energia lõpptarbimine, sisemaine kogutarbimine, muundatud energia. Energia lõpptarbimine on energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid
- Ligroiin (150-240 C) (c8-C14) Reaktivlennuki, raketikütus - Diiselkütus (240-360 C ) , (c12 c16 ) - Solaarõli (300-410C) (c14-c20) raske diiselkütus, kütteõli - Masuut fraktsioneerimisjääk , määrdeõlid , parafiin - Gudroon (kuni c50) asfaldi tootmine Fraktsioonid : - Iga fraktsiooni töödeldakse veel eraldi : - Bensiini fraktsioon: - Petrooleeter (40-70C ) lahustid - Aviobensiin (70-100C) - Autobensiin (100-140c) Krakkimine : - Krakkimine pikad süsivesinike ahelad lõhutakse lühemateks - Bensiini osakaal suureneb 50-60&%-ni - Termokrakkimine - Katalüütiliseks krakkimiseks. Bensiinid, nõuded : - Bensiinide tähtsaim omadus on detonatsioonikindlus - Küttesegu normaalsel põlemisel levib leek silindris kiirusega 25...35M/s - Teatud tingimustel võib leegi levimiskiirus tõusta 1500-2000 M/s sellist
ÜL.2 [import & eksport] 1991 1992 1993 1994 Import 193475 110056 95148 99015 Eksport 27698 16912 12007 13321 Ül.3 [imporditud kütused] 1991 1992 1993 1994 ..imporditud kerge kütteõli ja diislikütus 25314 16910 19982 17774 ..imporditud autobensiin 18945 9379 10336 12484 133,62% 180,30% 193,32% 142,37% 130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm 1995 1996 1997 1998 1999 2000 5563 6504 5411 1533 5447 3345 20730 23687 25886 21634 21225 20617
aastast 1777 (A. W. Hupel). Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne- Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). Esialgu kasutati põlevkivi vaid tahke kütusena tsemenditööstuses, vedurite ja majapidamiste kütteks. Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele. Põlevkivitööstuse peamisteks toodeteks oli kütteõli, immutusõli ja madalamargiline autobensiin, kõrvalproduktina toodeti ka gaasi. Põlevkivi kaevandamine Pavandu karjääris 1920. aastate alguses. Alates 1924. aastast hakati põlevkivi kasutama ka elektrijaamade kütteks. Eesti põlevkivimaardlate paiknemine ja hõivatus 2002. aastal. Põlevkivi moodustab pidevaid kihte Kirde-Eesti ja naabruses asuva Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti aluspõhja Kukruse lademes, mis kuulub Ülem- Ordoviitsiumisse.
ja nende destilleerimissaaduseid 3,3 miljardi krooni väärtuses ja importis 6,7 miljardi krooni eest. Seega 3,4 miljardit krooni jooksevkontosse. 2003 aastal oli jooksevkonto 15,9 miljardi krooniga ja 12,6% SKPst miinuses. KÜTUSE TARBIMINE* Kütus ning Aasta. 2000 2001 2002 2003 Kerge kütteõli ja diiselkütus, tuhat tonni 450 492 570 586 Autobensiin, tuhat tonni 306 335 311 308 Mõeldav on biodiisli eksport, sest tööjõud, ehituskulud, tooraine, maksukliima on soodsamad kui Saksamaal, Prantsusmaal ja Rootsis. 4/ Keskkonnasõbralikkus. CO2 emissioon vastab põletatud kogusele vastava massi taimede CO2 tarbimisele. 1 hektar rapsipõldu toodab aastaks hapnikku 40 inimesele (10,6 miljonit liitrit). Linnakliima paranemine ennekõike suvel. Biodiislit toodetakse
kasvatamiseks. 7) Kaks Eesti metsade erinevust vihmametsadest. - Meie metsades moodustavad enamuse okaspuud, meie metsad on kuivemad, ei ole nii liigirikkad. 8)Miks paiknevad Eestis suuremad elektrijaamad Kirde-Eestis? - Sest Kirde-Eestis leidub kõige enam põlevkivi, millest toodetakse elektrienergiat. 9)Milliseid kohalikke energiaressursse kasutatakse Eestis? -Põlevkivi, turvast, puitu 10)Milliseid sisseveetavaid ressursse kasutatakse Eestis? -kütteõli, diiselkütus, maagaas, autobensiin 11)Missugused on põllumajandussaaduste vähenemise + ja - ? - Plussid *Loodus- Loodus jääb puutumatumaks, väheneb reostus(väetised) Miinus *Inimene- Tootjate kasum väheneb(ühtlasi riigi rikkus) 12)Kaks tegurit, mis soodustavad/takistavad puidutööstuse arengut Eestis? -Soodustavad- *metsa suur juurdekasv *tehnika areng *nõudlus välismaal(valmistooted) *tööjõud Takistavad *Seaduste puudulikkus(röövraiujate nõrk karistamine) *Nõudlus toorpuidu järele on vähenenud
biogaas; imporditavast kütusest kivisüsi, üldkogumi mistahes elemendi valimisse Fn raha väärtus n aasta pärast, raamatupidamises kajastatavat tulu. maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, sattumise tõenäosus peab olema teada. Kui i diskonteerimismäär, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. see tingimus on täidetud, saab üldkogumi n aastate arv. Seejuures on tegemist kas sissetulekute näitajaid valimi põhjal hinnata niisamuti (rahasissevoogude) diskonteerimata ehk
· Puudub kindel keemistemperatuur, MIKS? · Kuumutamisel eralduvad koostisained kõrgematemperatuuriga suurenemise järjekorras. · Eralduvad koostisained jaotatakse fraktsioonidesse. Keemia 2012 Keemia 2012 · Marsuut fraktsiooneerimisjääk : määdreõlid, parafiin. · Iga fraktsiooni töödeldakse veel eraldi: Bensiini fraktsioon, perooleeter, aviobensiin,autobensiin. · Krakkimine pikad süsivesinike ahelad lõhutakse lühemateks · Bensiini osakaal suureneb 50-60%-ni AUTOBENSIINID. NÕUDED. · Bensiinide tähtsaim omadus on detonatsioonikindlus · Küttesegu normaalsel põlemisel levib leek silindrisse kiirusega 25...35m/s · Teatud tingimustel võib leegi levimiskiirus tõusta 1500....2000m/s. Sellist plahvatusliku põlemist nimetatakse detonatsiooniks. · Bensiini detonatsioonikindllust hinnatakse oktaaniarvuga.
(1920) ja Kiviõlis (1922). 19 saj -> põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini. (rahuldasid vajadusi valgustuse järele). Toodeti ka kütteõli, määrdeõli, määrdeid ja ammooniumsulfaati. Põlevkivi esimene tööstuslik suurtarbija oli 1920. aastatel Kunda tsemenditööstus. Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele (kütteõli, immutusõli ja madalamargiline autobensiin, kõrvalproduktina ka gaas). 1924. aasta - põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. ( Eesti põlevkivienergeetika algusaasta ) Teine Maailmasõda Kaevandamine - Eestis ning Hiinas . Eesti NSV sai maailma suurimaks põlevkivikaevandajaks ( Kohtla-Järve gaasikombinaat - >Leningradi varustamiseks gaasiga). . Peamisteks põlevkivi tarbijaiks said 1959. aastal tööle hakanud Balti Soosjuselektrijaam ja 1969. aastal tööle hakanud Eesti Soojuselektrijaam
United States 1712 põlevkivi, kütteturvas, Russia 1175 küttepuud, puidujäätmed ja Saudi Arabia 517 biogaas. India 489 Imporditavatest kütustest: Canada 388 kivisüsi, maagaas, vedelgaas, Indonesia 363 raske ja kerge kütteõli, Iran 318 Australia 304 diislikütus, autobensiin ja Brazil 227 lennukipetrool. Primaarenergia Primmarenergia tootmine kasvas 2009 (%): China 6.5 Belgium 6.2 Japan 6.2 Portugal 6.0 Primaarenergia tootmine Indonesia 5.2 vähenes Põhja Ameerika Colombia 4.7 (2%), EU (4,5%), SRÜ (5%) India 4.4 Thailand 4.1 ja Lähis-Ida (6%) riikides. Australia 3.9 Kazakhstan 2.7
MTBE tootmine JÄRGI: krakkimisproduktidega ning jagatakse siis kaheks osaks. 8. 1,3-Butadieeni tootmine 1.Gaasid C1-C5 - looduslik gaas Raske fraktsioon suunatakse kolonni põhjast toruahju 1 9.PRODUKTID METAANI BAASIL 2.Bensiin (gasoline) C6-C10 - lennukibensiin, autobensiin, kergeks krakkimiseks (480°C ja 4000-5000 kPa) . Need on peamiselt metanool ja formaldehüüd. kuivpuhastuse lahusti, metallipinnalt rasva lahusti Kergefraktsioon koos krakkproduktidega juhitakse kolonni Metanooli toodetakse CO ja H 2 segust. Formaldehüüdi 3
Tänapäeva inimene Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas kulutab keskmiselt 200 000 Kcal päevas. USA puhul on see näitaja 670 000 Kcal. 52) Mis on primaarenergia? Primaarenergia looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavatest kütustest kuuluvad siia põlevkivi, kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja biogaas; imporditavatest kütustest kivisüsi, maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. 53) Miks peetakse maagaasi kõige keskkonnasõbralikumaks fossiilkütuseks? Fossiilsete energiakandjate seas on maagaas kõige keskkonnasõbralikum ja säästlikum , see põleb ära puhtalt ning väheste heitmete eraldumisega. 54) Millised tegurid piiravad produktiivsust teades, et see on väga madal kõrbetes ja Arktikas? Temperatuur ja sademed. 55) Mille poolest energeetilises mõttes erinevad primitiivne põllundus ja kaasaegne põllumajandus?
ringluseks imporditud suitsetamistubakas, sigaretid, sigarid ja sigarillod, närimistubakas ja muud tubakatooted. Eestis toodetud tubakatoodetelt maksab aktsiisi tootja ja Eestisse toimetatud tubakatoodetelt importija. Aktsiisi makstakse tubakatoodete võõrandamisel tootja poolt ja tubakatoodete importimisel. · Kütuseaktsiis - Kütuseaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud ning Eestisse imporditud autobensiin, diislikütus, lennukipetrool ja -bensiin, mootorikütusena kasutatav vedel- ja surugaas, mootoriõli, kerge kütteõli, nende sarnased tooted ning nende komponendid ja lisandid. · Pakendiaktsiis - Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis täidetud, Eestisse imporditud ja taassisseveetud täidetud alkoholipakend ja karastusjookide pakend. Eestis täidetud pakendilt ja taassisseveetud pakendilt maksab aktsiisi pakendi kasutaja ehk täitja või
Muundatud energia -- primaarenergia muundamisel saadud energia. Siia kuulub elektrienergia, soojus, turbabrikett, põlevkiviõli, põlevkivikoks ja generaatorigaas. Primaarenergia -- looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavatest kütustest kuuluvad siia põlevkivi, kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja biogaas; imporditavatest kütustest kivisüsi, maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. Primaarenergia ressursid -- aasta alguse varu, toodangu ja impordi summa. Primaarenergiaga varustatus -- võrdne kogutarbimisega, kaasa arvatud kadu hoidmisel ja vedamisel; saadakse primaarenergia ressurssidest ekspordi ja aasta lõpu varu lahutamise teel. Statistiline vahe -- erinevus kasutada oleva ja tegelikult tarbitud lõppenergia vahel. Taastuv energia -- mittefossiilsetest allikatest saadav energia. Selleks on
• taara (nt kotid, kastid, vaadid, kaubaalused) • kiirestiriknevad kaubad (nt värske liha, värske kala, piimatooted) 134 8 Kaubavedu ja ekspedeerimine • pakendamata vedelikud (nt masuut, diislikütus, autobensiin, toorpiim) • pakendatud tavakaubad (enamik tarbijaile mõeldud lõpptoodetest on pakendatud jae- ja hulgi- pakenditesse, osa lisaks ka veopakenditesse) Neto- ja brutokaal Kauba ostmisel ja müümisel peetakse kaubaartiklite üle arvestust tavaliselt netokaalu alusel. Neto-
annaabi.ee 
