Kui aga leidub ebavõrdusi, mis rahuldavad teist printsiipi ja aitavad luua kõrgemaid eesmärke, on lausa loomulik, et seda võimalust mõistlikult kasutatakse. Kui isikutel on sarnased vajadused ja huvid või vastupidi, mis täiendaksid üksteist mitmel viisil nii, et isikutevaheline viljakas koostöö on efektiivselt võimalik. Õigluse printsiipe võib soovi korral võrrelda mänguga, mille iseärasusi pole kuidagi võimalik ette näha. Samuti õigluse jaoks on fundamentaalse tähtsusega ausameelsuse mõiste, mis on seotud koos eksisteerivate või võistlevate isikute läbikäimisega. Just see et üksteisest mõjuvõimult eraldi olevatel inimestel on võimalik printsiipe tunnustada, teebki ausameelsuse tähtsaks õigluse jaoks. Sinna juurde võib võtta kõik: aus mäng, aus võistlus ning aus kauplemine. Ausameelsuse küsimus tekibki siis, kui vabad isikud, kellel puudub üksteise üle mõjuvõim, asuvad ühiselt tegutsema, määratledes või tunnustades endi vahel reegleid,
nende kahe kitsendava printsiibini, mis reguleerivad õiguste ja kohustuste määramist, kiites sellega heaks oma õiguste piiramise üksteise suhtes. Õigluse printsiipe võib soovi korral vaadelda kui "lahendust" sellele kõrgemat järku "mängule", milles kirjeldatud protseduuri järgides võetakse vastuargumenteerimisprintsiibid kõigi tulevaste konkreetsete "mängude" tarvis, mille iseärasusi pole kunagi võimalik ette näha. Õigluse jaoks on fundamentaalse tähendusega ausameelsuse mõiste, mis on seotud koos tegutsevate või võistlevate isikute õige läbikäimisega, nagu siis, kui räägitakse ausast mängust, ausastvõistlusest ja ausast kauplemisest. Ausameelsus tekib siis, kui vabad isikud, kellel puudub üksteise üle mõjuvõim, asuvad ühiselt tegutsema, määratledes või tunnustades endi vahel reegleid, mis seda tegevust defineerivad ning hüvede ja koormiste jaotumise kindlaks määravad. Viidates siin sellele, et igaühel
aitavad luua kõrgemaid eesmärke, on lausa loomulik, et seda võimalust mõistlikult kasutatakse. Kui isikutel on sarnased vajadused ja huvid või vastupidi, mis täiendaksid üksteist mitmel viisil nii, et isikutevaheline viljakas koostöö on efektiivselt võimalik. Õigluse printsiipe võib soovi korral võrrelda mänguga, mille iseärasusi pole kuidagi võimalik ette näha. Samuti õigluse jaoks on fundamentaalse tähtsusega ausameelsuse mõiste, mis on seotud koos eksisteerivate või võistlevate isikute läbikäimisega. Just see et üksteisest mõjuvõimult eraldi olevatel inimestel on võimalik printsiipe tunnustada, teebki ausameelsuse tähtsaks õigluse jaoks. Sinna juurde võib võtta kõik: aus mäng, aus võistlus ning aus kauplemine. Ausameelsuse küsimus tekibki siis, kui vabad isikud, kellel puudub üksteise üle mõjuvõim, asuvad ühiselt
vastastikkuskohustus vastavalt õiglusele, mis kehtib kõigi kodanike vahel. Kuigi nende käsutuses on vähem ressursse, täidavad nad igati oma osa tingimustel, mis on tunnistatud kõikide poole vastastikku kasulikeks ja on igaühe puhul eneseaustusega kooskõlas. Tema sõnul ei eksisteeri sellistel tingimustel alamklassi, või kui eksisteerib siis tuleneb see sellest, et me ei mõista selle teket. Utilitarism Rawlsi keskne mõte õigluse ja ausameelsuse juures on, et õiglust tuleb mõista mitte ärateenituse, vaid ausameelsuse terminites. Ärateenituse, ehk väärimuse idee, ehk utlilitarismiga võrdleb Rawls oma paljusid ideid õiglusest, selleks peatume ka utilitarismi juures. Utilitarism on mõtteviis ning filosoofiavool mille sisuks on mõte, et võimalikult paljudel peaks hästi minema või, et need, kes rohkem pingutavad peaksid ka rohkem saama.
Eepose lõpuks on tavalisest mehest Kartaagos saanud roomalaste riigi rajaja, kellega võidelda sama kaval kui kõuega. Vergilius annab aga mõista, et tegemist pole mingi tühisele rahvusele vaid pigem ,,maailma isandaile" alusepanijaga. Rahvuskangelane on Aenease võitluste eesmärgiks on panna alus roomlastele. Lucius Quinctius Cincinnatus oli üks kõige tagasihoidlikumaid rooma kangelasi ning Rooma ausameelsuse ere näide. Cincinnatus oli väejuht, kes astus lahingus langenud konsuli asemele ja võitis volskid. Aastal 460 oli ta konsuliks. Siis esines ta lepitajana patriitside ja plebeide vahel, mille järel eemaldus maaüksindusse, kus haris oma kätega nelja juugeri (umbes ühe hektari) suurust maatükki. Kui aastal 458 eekvid koos sabiinlastega jällegi Rooma müüridele lähenesid ja tekkis oht, et nad võivad Rooma hävitada. Et
mahukam ning kohati põhjalikum, ehkki kohtunike koodeksis oli tekst kontsentreeritum ning paremini liigitatud. Võttes seda kõike arvesse, ei saa pelgalt pealt vaadates öelda, et kumbki neist oleks teisest praktilisem ning asjalikum kui teine. Ametitegevuse üldsätted Võrreldes kohtunike ja prokuröride reeglistikku nende ametitegevuse kohta, ei saa öelda, et need oleksid kirjutatud üks-ühele. Kohtunik hoiab ’’kohtunikkonna ausameelsuse ja sõltumatuse mainet’’ ning ’’täidab oma töökohustusi erapooletult, omakasupüüdmatult ja hoolikalt ning kasutab temale antud võimu parimal võimalikul viisil’’, eeskätt ’’peab kohtunik käituma viisil, mis sobib kokku kohtunikuameti väärikusega’’. Selle kõrvale saab tuua prokuröritöö põhimõtted, et prokurör ’’ juhindub talle seadusega pandud ülesannete täitmisel
mõelda poliitilisi ja ühiskondlikke struktuure, mis ei ole samaväärsed riigiga. Võib õelda , et lõhe mõistliku anarhismi ja riigi pooldamise vahel muutub tihti tühiselt väikseks. Raamatus käsitleti ka mitmeid poliitilise kohustuse põhjendamise viise, kuid minu arvates pole ükski nendest perfektne. Näiteks ei suuda lepingutraditsiooni voluntaristlikud põhjendused seletada nende kohustusi, kes keelduvad nõusolekut andmast. Ausameelsuse argument on näiteks edukas vaid siis, kui kõik tunnistavad riigi hüvesid, see aga pole kuigi tõenäoline, et näiteks eestis 1,3 miljonit inimest tunnistavad kõik ühiselt riigi hüvesid. Locke'i seisukoha järgi on kõigil üksikisikutel aga õigus ellu viia moraaliseadust ka valitsuse puududes. Me võime väga hästi kõik hakkama saada ka mõne sõltumatu riigiseaduse olemasolu korral. Raamatus oli toodud üks hea näide selle kohta, kuidas samas riigis olevatele
ma tööle hilinen, kui ma keeldun teistega koostööd tegemast, kui ma ei tööta oma alluvatega koos välja häid võidan-võidad kokkuleppeid, kui ma ei lase neil soovitud tagajärgede asjus aru saada või kui ma ei soodusta nende kutsealast arengut või karjääri edendamist? Võidan-võidad kokkulepped on tohutult vabastavad. Aga kui need tuletatakse omavahel seostamata tehnikatest, siis need kokkulepped ei pea. Isegi kui sõlmite alguses niisuguse lepingu, ei ole ilma inimeste ausameelsuse ja omavaheliste usalduslike suheteta kuidagiviisi võimalik seda lepet säilitada. Süsteemid Organisatsioonis võib võidan-võidad ellu jääda ainult siis, kui süsteemid seda toetavad. Kui räägite võidan-võidad ideest, kuid preemiaid jagate võidan-kaotad seisukoha järgi, on teie programm algusest peale läbi kukkunud. Näide: Firma palus töötajatele suhtlemisalast koolitust, eeldades, et probleem oli inimestes.
piisavad õiguslikud kaalutlused reegli mitte järgimiseks. Praktikat peetakse ausaks, kui tegevuses osalevatest inimestest ei tunne keegi ennast ärakasutatuna. Üldjuhul peetakse ebaausaks seda, kui keegi on nõus vastu võtma praktikast saadud hüved, kuid samas keeldub sellele oma panust andmast. Filsoof väidab, et utilitaristlik õigluse printsiipide käsitlus on ekslik. Õigluse kaalutlusel on eriline kaal, millega arvestab vaid õigluse kui ausameelsuse kontseptsioon ning mis on oluline osa õigluse mõistest. Näiteks on toodud orja ja orjapidaja vaheline suhe. Orjust ei ole kunagi võimalik õigustada nii nagu klassikaline utilitarism seda teha võiks - orjus on orjapidajale nii kasulik, et kaalub üles puudused orja ja ühiskonna jaoks. Seega ei saa üldises positsioonis olevatele isikutele praktika põhjenduseks pakkuda asjaolu, et see rahuldab huve paremini andes järele nõuetele, mida tuleks eitada
Oleneb ka teemast, milles naisega nõu pidada. Inimene ei oskagi anda probleemidele häid vastuseid kui ta pole antud teemaga kursis. Mehi ja nisi huvitavad erinevad valdkonnad. § 366 Sellest tuleneb ka tõsiasi, et naised ilmutavad rohkem kaastunnet, rohkem inimarmastust, ning 7 osavõtlikkust õnnetute suhtes kui mehed. Õigluse, ausameelsuse ja kohusetundlikkuse vallas kasina mõistuse tõttu on kõige käesoleval neile suurem mõju kui konkreetselt formuleeritud otsusel. Naise iseloomu põhiveaks on ebaõiglus. See tekib mõistuslikkuse ja järelemõtlemisoskuse puudumisest, seda toetab ka see, et naised, kui looduse poolt nõrgemad, ei ole määratud lootma oma jõule, vaid hoopis kavalusele - sellest siis nende riukalikkus ja parandamatu kalduvus valetada, sest nii nagu loodus on
Riik kui seadustekogu andja ning elluviija on õigustatud siis ja ainult siis, kui ta aitab inimõnnele kaasa rohkem kui ükski teine teostatav ja konkureeriv ühiskonnakorraldus. 13. Mis on utilitarismi probleemiks? Utilitarismi järgi on õige tegu see, mille tagajärjel on saadava õnne hulk suurem kui kaotatava. Sellise loogika alusel õigustaks utilitarism ju tihti varastamist nt kui teada ei saada, kuid seda utilitaristid küll väita ei tahtnud. 14. Mida väidab ausameelsuse printsiip ja millised on selle printsiibi puudused? Igaüks saab riigilt hüvesid, seega oleks teiste suhtes aus, kui igaüks meist alluks riigi seadustele. Samas neid hüvesid keegi ei palunud, need lihtsalt anti ja seega kas meil on ikka kohustus vastuteenele? Kõikide inimeste ausameelsust on raske saavutada/kontrollida. Kõik peavad tunnistama riigi hüvesid, kuid see on vähetõenäoline. 15. Iseloomustage Hume kriitikat algse lepingu vaate suhtes. 3. Kes peaks valitsema? 1
röövivaks neurootiliseks ihaks, ja seks esindab siin kõiki kirgi. ,,Seksuaalse väärkäitumise" idee juhise negatiivses avalduses ei kätke endas ühtegi moraalset hoiakut teatud suguliste käitumisvormide suhtes, nagu näiteks abieluväline seksuaalsuhe, homoseksuaalsus või masturbatsioon. ,,Väärkäitumine", mille eest siin hoiatatakse, on teisi ja iseenesest kahjustav seksuaalkäitumine. 3.4 Neljas käitumisjuhis ausameelsuse printsiip Ausameelsust võib defineerida kui tegelikkuse söakat respekteerimist, isegi kui tõele silma vaatamine ja selle tunnistamine on ebameeldiv ning vastandub enesekesksetele huvidele. Selle juhise harjutamine seisneb siira avameelsuse ja otsekohesuse arendamises. See tähendab tõele otsavaatamist ja tõe rääkimist isegi siis, kui see ei lähe kokku endi ego tahtmisega. Nõndaviisi õõnestatakse oma soodumust eelistada enesekeskseid soove tegelikkusele. See tõstatab ühe
hoida, et takistada ühiskonna ühe osa domineerimist teiste üle; igaühe põhivajadused peaksid olema rahuldatud; õigluse üldkontseptsioon näeb ette, et kõige vähem kindlustatute olukord oleks võimalikult hea (siis kasvab ka enamkindlustatute heaolu); eeldatakse, et kodanikel on moraalivõime, kaasa arvatud arusaamine, mis on väärikas elu ja väärikad elueesmärgid; tähtis on majanduslik vastastikkus ja kodanike eneseaustus; taustatõigluse (õigluse kui ausameelsuse) olemasolu peab olema tajutav ja säilima läbi aja, et juurduks ootus õiglusele kui ausameelsusele. Ja palju muud, mis Eesti riigiideoloogia peavooluga kuidagi ei sobitu, küll aga on hästi kujutletav Põhjamaades. Aro Velmet vihjab, et Rawlsi võidaks sildistada vasakpoolseks või sotsialismi kalduvaks. Oleneb vaatepunktist. Minu meelest on just turufundamentaalne neoliberalism marksismi sarnane oma majanduse prioriteedi teesiga vaimuelu
läbirääkimistesse hüvituse ja kahjutasu maksmisest senise õigustamatu kasutuse eest ning kasutusõiguste litsentseerimisest tulevikuks. 59. John Rawls: õiglus kui õiguse argument. Õiglusest Õiglane ühiskond peab struktuurilt vastama kahele põhiprintsiibile: a) suurima võimaliku võrdse vabaduse printsiip; b) võrdsete võimaluste ja erisuse printsiip. Õigluse kui ausameelsuse nõue tuleneb kodanike eluliste eduväljavaadete ebavõrdsusest. Eduka elu aluseks on esmahüvede “kataloog” ja nende saadavus. Edukuse väljavaateid mõjutavad kolm liiki sattumuslikke tegureid: a) inimese sotsiaalne päritolu: klass, seisus, kogukond, millesse inimene on sündinud; b) inimese loomulikud anded (vastandatuna realiseeritud annetele) koostoimes sotsiaalest päritolust mõjutatud võimalustega arendada neid andeid; tervis, mõistus ja fantaasia on
annaabi.ee 
