elementaarseks. Noorukitele on see kõik juba muidugi hästi selge. Kuid mida enam käib õpilane koolis, seda enam hakkab kodu tähtsus vähenema tema silmis. Tarkust saab ta juba koolist ning ei pea enam kodust saadud õpetusi vajalikuks. Koolis hakkab õpilane omandama tähtsaid tarkusi nagu arvutamine, õigekeelsus, tööõpetust, samas lihvitakse ka olemasolevaid oskusi nagu lugemine ja kirjutamine. Samuti õpetatakse lapsi ka korralikult käituma, vanematele inimestele aupaklikkust näitama. Kool on koht, kus püütakse lapsest kasvatada korralik noor Eesti kodanik. Muidugi, seda kõike võivad vanemad õpetada kodus, kuid, kas neile jääb siis endale piisavalt aega? Või kas nad suudavad seda teha nii hästi, et lapsest sirguks väärikas inimene? Vahel nii ei juhtu. Kõik oleneb inimesest endast tegelikult ja tema enda tahtest. Kui laps ei soovi midagi teha ja vaidleb vastu, siis ei aita ei kool ega kodu.
naise juures on. 3.Ta ei saa koju minna tähistama, sest Prokatilov oli tema naise juures ning ei saanud süüa. 4.Pilgatakse seda , et Prokatilov istub tema naise juures ning kuidas ta ei peaks kurvastama, et keegi tema naise juures on. ,,Paks ja peenike" 1.Kohtusid kaks lapsepõlvesõpra, kes käisid koos gümnaasiumis Porfiri ja Misa. 2.Sest talle anti teine töö, mis tundus talle halvem. 3.Peenikese näolt peegeldus palju harrast aupaklikkust, magusust ning alandlikku hapusust. 4.Pilgatakse peenikese aukraadi ja tööd. ,,Ametniku surm" 1.Tserjakov aevastas teatris tsiviilkindrali peale ning palus vabandust. 2.Tal jäi kripeldama teatris juhtunu ja tahtis kindrali käest vabandust paluda. 3.Sest ta ei kuulnud kindralilt, et kindral oleks vabanduse vastu võtnud. 4.Siin vihjatakse kuidas tahetakse kogu aeg vabandada. ,,Rõõm" 1.Mitja tuleb koju ja teatab oma perekonnale seda, et teda teab kogu Venemaa. 2
plusspunkte teenida. Ka minu tutvusringkonnas leidub inimesi, kes üritavad pugedes end teiste silmis paremana näidata ning kohati on see läbinähtav ja paneb muigamagi. Novellis "Paks ja peenike" kirjeldab Tsehhov kahte vana koolikaaslast, kes oma ametipostist räägivad, ning üks tegelastest, kuuldes et teine on salanõunik hakkab teda "teie ekstsellentsiks" kutsuma. Selle asemel, et lihtsalt õnne soovida hea positsiooni puhul, näitab too peenike üles harrast aupaklikkust ja alandlikkust, mis ei kuku just kõige viisakamalt välja. Pugemine tuleb kindlasti kasuks, kui oskad seda inimeste peal veenvalt rakendada , kuid nagu välja tuleb on oht endale suuresti häbi teha . Hingelt odavaid ja labaseid inimesi leidub samuti. Selleks ei pea olema äärmuslikke iseloomujooni, et sind sildistataks kerglaseks või madalaks. Näiteks piisab vaid mõnest tõsielusarjast osa võtmisest ja juba sind teatakse, kui Baari Annikat või Farmi Gabrieli ja
Lugege läbi konspekt ja vastake järgnevatele küsimustele. 1. Mis on põhiline erinevus multiaktiivse ja reaktiivse kultuuri vahel? Multiaktiivsed on jutukad ja elavad. Tegelevad korraga mitme asjaga. Ei planeeri ajakava ega pea eriti ajast kinni. Reaktiivsed seevastu aga kuulavad oma vestluspartneri lõpuni enne kui räägivad ning algatavad harva ise vestlust. Nende jaoks on oluline ajast kinni pidamine. Hindavad viisakust ja aupaklikkust. 2. Missuguseid rahvaid peetakse tüüpilisteks reaktiivse kultuuri esindajateks? Tüüpilised reaktiivsed kultuurid on Jaapan, Hiina, Taiwan, Singapur, Indoneesia, Filipiinid, Malaisia, Korea, Vietnam, samuti mõned ameerika indliaanikultuurid 3. Tooge välja põhilised erinevused tugeva kontekstiga kultuuri ja nõrga kontekstiga kultuuri vahel. Tugeva kontekstiga kultuur: Emotsioonidele, veenmisele suunatud; Kõne rahulik, pikk (Veenmiseks kulub rohkesti aega
Tekib tahtmine hüpata maali ja järele pärida, mis on toimumas. Keskmisel naisel on seljas valge kleit, mis sümboliseerib tema süütust, seega on põhjust arvata, et teosel on maalitud ülekohut nõrgemate vastu. Peeter I 18. Sajandi keskpaik, õlimaal Selle uhke ja suursuguse maali autor on tundmata. See maal andis suurepärase ettekujutuse tolle aegsetest kuningatest. Kogu värvigamma annab edasi valitsejate hiilgust ja teiste aupaklikkust nende eest. On näha, et Peeter polnud just ilusaim mees maamunal, kuid ometi tundub ta endast heal arvamusel olevat, just nii nagu kuningatele kohane. Usun, et kuningat on maalitud tema paraadrüüs, mis kindlasti tõstab pildi väärtust. Tume riie Peeter I pea taga koondab tähelepanu rohkem tema nöole, mis eelkõige eristab üht kuningat teisest, sest sageli on nende rõivastus vägagi sarnane. Üleüldse on värvid maalil väga selged ja konkreetset, mis
2. Laulatused läksid riigi kätte. Tekkis kodanlik abielu ehk abiellujad olid registreeritud riigiametis. 3. dekristianiseerimine. Hakati sulgema kirikuid, igati püüti kiriku mõju vähendada ja püüti kristliku usu kõrvale luua uus vaadete süsteem. 4. Kirkumaad võõrandati, kirikukümniaw kaotamine Eluolu muutmiseks 1. Muutus mood 2. Pärast kuninga hukkamist (1793) kaotati härra, proua ja preili ning aupaklikkust väljendavaks kõnetlussõnaks kujunes kodanik, kaotati tiitlid 3. konvendi otsusega 1793. aastast asendati kristlik kalender revolutsioonikalendriga 4. moraalinormide kaotamine, tähtsustati patriotismi. 2. Kas pooldad kõiki suure prantsuse revolutsiooni aedseid ettevõtmisi? Leia ni poolt kui ka vastuargumente. JAH Need muutused aitasid maailmapilti muutuda demokraatlikumaks EI See lõi tollese maailmakorralduse täielikult sassi 3
funktsioonid(sünni/surma reg-ne riigiametnike kätte), enamus kloostrid suleti, toimus vaimulikkonna lõhenemine. Vastuhakanud vaimulikud vallandati. Peale jakob. Kukutamist võeti vastu dekreet kiriku lahutamise kohta riigist(kirik jäi välja riigieelarvest). 7. Igapäevaelus toimunud muudatused rev. ajal. Millised jäid püsima? · Aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks · Pöördumaks üksteise poole kasutati lihtrahvalikku sina · Aupaklikkust väljendavaks kõnetlussõnaks kujunes kodanik · Inimeste ellusuhtumise muutmiseks kasut. sõna voorus · Patriotismi rõhutamine, prostitutsiooni keelamine · Mõõtühikute süsteem, uus kalender 8.Millist kahju tõi rev. Pr kultuurile ja teadusele? Viha vana korra vastu ja mineviku eitamine viis selleni, et hakati hävitama kõike, mis on seotud kirikuga.Hävitati kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavad kunstiteosed, valitsejate säilmeid.
,,Pidusöök. Sokratese apoloogia" ; ,,Charmides" ; ,,Euthypron"- ,,Vikerkaar". Platon pidas kõige olulisemaks vaimset maailma. Tema filosoofilised mõtted on tema teoses ,,Riik". Kunstimääratlus ajaviide, nauding, kasvataja, puhastaja(katarsis). Antiikkirjanduse tähtsus: Antiikkirjandus paneb aluse peaaegu kõigile kirjandus zanritele (eepos, tragöödia, komöödia, luulevormid). Antiikkirjandus väärtustas inimlikkust, kangelaslikkust, tõejanu, aupaklikkust ja inimese lootust. 3
1927. aasta alguses viibis kunstnik nädal aega Prantsusmaa pealinnas. Ta enese sõnul kulmineerus Pariisi-visiit kolme tähelepanuväärse sündmusega ta külastas Versaille`d, käis Greveni muuseumis ja tutvus Pablo Picassoga. ,,Mind esitles talle Manuel Angeles Ortiz, Granada kubist, kes ei kaldunud sammukestki Picasso rajatud teelt kõrvale. Ortiz ja Lorca olid sõbrad ja tema pool me tutvusimegi. Kui tulin Picasso juurde koju, olin ma erutunud ja täis alandlikku aupaklikkust, nagu läheksin paavsti vastuvõtule. Ütlesin, et otsustasin tulla enne teie juurde ja alles seejärel Louvre`i minna. Picasso vastas, et tegin õigesti." Dali liitub sürrealistidega, kunstivooluga, kus püütakse mõtte tegelikku liikumist väljendada sõnade, joonistuse või mõne muu vahendi abil. Dali esimesed sürrealistlikud teosed ,,Veri on magusam kui mesi", ,,Käe suursugusus", ,,Illumineeritud naudingud" on pärit aastast 1928.
Peame kohtlema last kui terviklikku indiviidi ning andma talle võimaluse mitmekülgseks õppeks. Teadmiste põhjal stressiga seotud tervisehädadest ning füüsilise tegevuse ja väliskekkonna soodsatest mõjudest tervisele tundub positiivne ja loomulik pakkuda välja õuesõppe pedagoogikat kui üht tervislikku alternatiivi. Imestamise kunst Pedagoogika sügavaim eesmärk on äratada uudishimu, elurõõmu ja imestust looduse ja olemasolu üle, imestust, mis tekitaks aupaklikkust ja aitaks meil ümbritsevast elustkaasinimestest,lindudest, putukatest- lugu pidada ning seejuures selle kõige eest ka hoolitseda. Õuesõppe pedagoogika on kõige suveräänsem vorm kogemiseks ja õppimiseks, mida või ette kujutada: uidata koos metsatukas, linnapargis, mere- ja järverandadel või põllumaadel suurmaast asulast natuke eemal; pista nina lõhnavasse mulda, silitada puude krobelist nahka. Kõikjal, meile lähemal kui arvame, leidub, mida avastada ja mille üle mõtteid vahetada
tauroktoonia reljeefi tõlgendamisel pole Hinnellsiga ammendunud. Mis puudutab konkreetselt Hinnellsi argumente, siis pean headeks tema väiteid Cumont' vastu. Samas ei tundu üksikud näited rituaalse ohverdamise kohta Iraanis piisavad, et anda alust kindlale seosele Mithrase sidumiseks Iraaniga. Loomohvrid ei ole eri religioonides sugugi ebaharilikud ja veis on sümboolsena hinnaline loom, mis ühteaegu näitab aupaklikkust jumala suhtes ja ohverdajate jõukust. Isiklikult tunduvad minu jaoks olulisemad keelelised seosed, ehk Mithra ja Mithrase nimede sarnasus. Kokkuvõtteks tulebki tunnistada, et ühest tõde Mithrase tauroktoonia reljeefi kohta välja selgitada on praktiliselt võimatu, vähemalt seni, kuni pole leitud kirjalikke allikaid, mis aitaksid Mithrase müsteeriumites toimunut põhjalikumalt seletada. 10
väljaanded. Revolutsiooni suureks saavutuseks oli jaanuaris 1794 Konvendis vastu võetud dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta. 1793. a pandi alus Rahvuslikule arhiivile. Uus olme Revolutsiooni käigus püüti uuendada ka igapäevaelu. Esimesi muudatusi tõi kaasa paljude aadlike emigreerumine ja kodumaalejäänute kõrvaletõrjumine. Pärast kuninga hukkamist kaotati härra, proua ja preili ning aupaklikkust väljendavaks kõnetlussõnaks kujunes kodanik. Hääbus ka toretsev rõivastusmood. Kadusid meeste siidsukad ning eri värvi riidest valmistatud kuub, põlvpüksid ja vest, üldiseks muutus sankülottide rõivastus (põlvpüksteta). Esialgu kujunes suurmoeks Rahvuskaardi vorm: sinine kuub, millel punased reväärid, valged pikad torupüksid ja valge vest. Jalutuskeppide asemel hakati kandma saableid. Meesterõivastuses pidid olema esindatud rahvusvärvid. 1792
Ja kõik jumalad suhtusid Zeusisse nagu oma isasse, sest tema oli vägevaim kõigist jumalaist ning just tema oli viinud nad kuulsusrikkale võidule Kronose ja titaanide üle, võidule kurjuse ja õigusetuse üle. Au sees istus Zeus oma uhkel troonil. Kaunis Hera, taevakuninganna, oli tema kaasa. Ilu ja suursugususesäras istus ta, kuninglik rüü seljas, kuldsel aujärjel oma mehe paremal käel ja kõik jumalad näitasid tema vastu üles kohast aupaklikkust. Zeusist vasakul seisid veel kaks jumalannat Eirene, kes vihkas sõda, ja Nike, tiivuline võidujumalanna, kes võitluses kurjuse vastu oli alati Zeusi kõrval. Taevasest kuningriigist vaatas Zeus maa peale ja valitses kõike. Ta karistas kurja ning pani maksma korra. Häda rumalale, kes söandas Zeusi kehtestatud seadustest üle astuda: jumalal tarvitses vaid korraks kulmu kortsutada, ja otsemaid varjasid mustad pilved taeva
Revolutsiooni algul püüdsid rikkad oma jõukust varjata, revolutsiooni käigus rikastunud uusrikkad vastupidi üritasid omandatud jõukust igati demonstreerida. Tõusikud ei teadnud, kuidas peaks rikas inimene elama. Vana aristokraatiat püüti järele aimata, selleks puudus aga piisav haridus ja kasvatus. Muutus riietus, soengud, kõnepruuk. Aristokraatliku elulaadi eitamise ning kõigi inimeste ühetaolisuse rõhutamiseks hakati kasutama pöördumist "Sina", aupaklikkust väljendav kõnetlusvorm oli "kodanik". Hääbus toretsev rõivastusmood, kasutusele tulid pikad püksid, Rahvuskaardi vorm (sinine kuub, punased reväärid, valged püksid, vest, saablid, mütsimärk = kokard või lint rahvusvärvidega), punane früügia müts, kuub, kaela seotud rätik. Naistemood lihtsustus, pidulik rõivastus võttis eeskuju antiikajast. Kõige rohkem muutusid soengud, kadusid parukad ja kõrged ülespandud soengud.
Mitteverbaalne suhtlemine. Suhtlemispartneri jälgides ei tuleks tähelepanu pöörata märkidele, vaid nende muutumisele. Psühholoogiline kontakt inimeste positiivne suhtumine üksteistesse suhtlemisprotsessis.Emotsionaalne sisu : arusaamine, et teine inimene meeldib. Suhtlemisoskus- situatsiooni tõlgendada ja vastavalt sellele nii verbaalseid kui mitteverbaalseid oskusi kasutada. Reaktviised rahvad peavad tähtsaks viisakust ja aupaklikkust, kuulavad vaikselt ja rahulikult ning reageerivad ettevaatlikult nt hiinlased, jaapanlased, soomlased. Lineaaraktiivsed planeerivad, koostavad ajakavasid, organiseerivad, teevad ainult ühte asja korraga, nt saksased, sveitslased. Multiaktiivsed on elavaloomulised, jutukad rahvad teevad mitut asja korraga, ei planeeri oma prioriteete vastavalt ajavakavale , bt ilaallased, araablased. MIDA ANTAKSE EDASI? (mitte lingvistilised teateid) 1. Hoiakud, arvamused 2
inimesele vastu reageerisime. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 26 Pertseptsioon ehk isikutaju Kenaks näiteks partneri (inimese) märkamise kohta on erinevates juttudes kirjeldatu. Lugege ja pange tähele, kui palju tunnuseid seal ära toodud on. "Talle järgnes mees, kelle käitumises oli märgata aupaklikkust. Ta mõjus tõepoolest üsna võõrapäraselt. ..... See oli üks pikemaid ja mustemaid habemeid, mida ma olin kunagi näinud. .... kandis kuldraamiga näpitsprille ja tema näojooned olid veidralt liikumatud. .... tegelikku ellu aga paistis ta olevat kummaliselt sobimatu. Tema hääl oli võrdlemisi sügav ja õline. Ta pistis mulle puise käe pihku ja ..." Tundmuste väljendused omavad kultuurist tulenevat erinevust.
84 Multiaktiivsed elavaloomulised, jutukad rahvad. Nad teevad mitut asja korraga, ei planeeri oma prioriteete vastavalt ajakavale, vaid hoopis selle põnevusmomendi või tähtsusastme järgi. Sellesse gruppi kuuluvad näiteks itaallased, ladinaameeriklased ja araablased. Sellised inimesed usaldavad kõige enam silmast silma kohtumisi ja vestlusi. Reaktiivsed – rahvad, kes peavad esmatähtsaks viisakust ja aupaklikkust. Nad kuulavad vaikselt ja rahulikult oma kaasvestlejat ja reageerivad ettevaatlikult teise osapoole ettepa- nekutele. Selles grupis on näiteks hiinlased ja jaapanlased. Sellised inimesed peavad tähtsaks nii andmebaase kui ka silmast silma kohtumisi. Mõistet “leping” tõlgendavad eri rahvad väga erinevalt. Šveitslasele, skandinaavlasele, ameeriklasele või britile on leping midagi, millele alla kirju-
annaabi.ee 
