"riiklik tellimus" tekitas vajaduse sellise kirjanduse järele; Eesti ajaloo kangelasliku külje kujutamine (Mälk, Kivikas); eriliselt eestipärase aine otsimine (Mälgu ja Gailiti rannaromaanid); tööpaatos ja kodumaad ülistavad luuletused; kirjanduses selge opositsioon vaikiva oleku ametlikule positiivsusele (Tammsaare, luulerühmitus Arbujad). Anneli Oidsalu 16 August Mälk (1900 1987) Lagle talu Haabersti linnaosas Taela tänavas on Romaani- ja novellikirjanik, tuntud olnud pärast Eesti taasiseseisvumist Tallinna linna omanduses. Mälgu talu renoveeriti mereainese kujutamisega, rannaromaanidega. Haabersti linnaosa valitsuse eestvõttel, kuid müüdi 2000
AUGUST MÄLK 1900-1987 Pärit Lümanda vallast, rannakaluri poeg. Lapsepõlv saab loomingus läbivaks. Lisaks merele on teda lapsepõlvest kummitama jäänud õitsevad õunapuud. Mälk õppis Kuressaare linnakoolis, lõpetas selle omades algkooli õpetaja pabereid. Alustas õpetajakarjääri Koovis, kuid üsna pea pidi katkestama, kuna kutsuti Tartusse sõjaväkke. Saaremaale tagasi tulnud asus õpetama ? .30ndate keskel läks elama Tallinnasse ja ta valiti riigikokku. August Mälk on võitnud Pätsi auhinna, kirjandusauhind, võitis endale Lagle talu. Arvati, et võidab Tammsaare. 44ndal aastal lahkub Rootsi, kus elab elu lõpuni ja jätkab intensiivselt loometööd.
Tuleb pidalitõve teemaga: ,,Surnud elu", ,,Surnu sünd"; ,,Kesaliblik" lüüriline suvitusromaan. See on tüüpiline uus-romantism. Mereteema- novellikogu ,,Anne-Marie", kalurite elu- ,,Kivine pesa", näidendid-,,Neitsid lampidega" II periood: Mälgu kõrgperiood; ,,Surnud majad"- Põhjasõjaga seotud probleeme: ikaldus, nälg, katk, rahva elutahe. ,,Läänemere isandad" saarlastest viikingid-ajalooline; meretriloogia- ,,Õitsev meri", ,,Taeva palge all" ja ,,Hea sadam"- randlaste igapäevaelu; Teise perioodi viimane romaan ,,Kivid tules" on erandlik, sest vaatluse alla on võetud kaevurite elu. Teema valik on Mälgu kohta kummaline. III periood: Looming muutub paguluses tunduvalt pessimistlikumaks. Hakkab süvitsi lahkama inimese hingeelu. Sellest valmivad pikemad kirjeldavad analüüsid. ,,Öised linnud" lugu Eestist põgenemisest. ,,Tee kaevule" haritlastega seotud probleemid. Mere teemat jätkavad novellid
tulenevalt katkestab ta õpingud ülikoolis. Kolib metsavahist venna juurde Koitjärvele. Aastal 1912 sunnib terves teda tegema ainukest suurt reisi Kaukaasiasse, et end ravida. Tagasi tulles tehakse A. H-le mao-operatsioon. A. H abiellub Käthe Hanseniga, sest ajalehte oli pandud teade, et antud isikud on kihlunud, kuid Tammsaare sellest midagi ei tea. Päts soovis Eesti tuntumale kirjanikule midagi kinkida talu Lagle talu, kuid Tammsaare seda talu ei saa. Võib arvata, et Päts kartis Tammsaare keeldumist. Albu valda tekib esimene Tammsaare kuju ja juba ta elu ajal tavaliselt ei panda elu ajal kirjanikele kujusid. o Friedebert Tuglas A. H. Tammsaare (1918) o Marta Sillaots A. H. Tammsaare looming (1927) o Karl Mihkla, A. H. Tammsaare elutee ja looming (1938) o Eerik Teder Mälestusi A. H. Tammsaarest (1978) o Epp Annus, Rein Undusk Klassika ja narratiivsus: Tammsaarest Kngroni (1997)
Rahvuslik liikumine läks saarlastest mööda. Mandri-Eestis paremad põllud e rohkem aega. Peeter Südda "Väikene varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" 1883 Esimene kriitiline realist: Eduard Vilde "Külmale maale" 1895-96 Jakob Mändmets "Koduküla vainult" 1910, "Isa talus" 1913 kogumikud Johannes Aavik (Noor-Eesti) Villem Grünthal Ridala (Noor-Eesti) Muhust pärit luuletaja, impressionist (isal Kuivastu kõrts) August Mälk [eraldi vaatlus] Sõjajärgne periood: Aira Kaal Tornimäelt, luuletaja, esikluulekogu 1945 "Ma ei anna relva käest". Ka proosa "Kodunurga laastud" 3 osa Aadu Hint rahvakirjanik, 1930ndtel "Pidalitõbi" ja "Vatku tõbilas", tetraloogia "Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
· Kogumik ,,Arbujad" 1938 · Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole · Esimene kirjanikkond, kes on saanud eestikeelse kõrghariduse · Romantikud, ülistasid vaimsust, hindasid intellektuaalsust · Rühmitus lagunes täna Nõukogude okupatsioonile ja II maailmasõjale 6 4. Saaremaa kirjanikud + Mälk ,,Õitsev meri" 1. Kärla pastor Willmann- jutukogu ,,Jutud ja tegud" 1782. Teos oli didaktiline-õpetlik, kutsus üles moraalile. Saaremaa ainestik puudus. 2. Luce- ,,Saaremaa juturaamat" 1907-1812, mitu osa. Luce kasutab Saaremaa ainestikku-eluolu, kombed, tavad. I Saaremaa aineline teos. (1812 sõdisid Venemaa ja Prantsusmaa) 3. Kärla pastor Peeter Südda- ,,Väikene varanduse vakk ehk Saaremaa vägilane Suur Tõll" 1883. 4
hiljem salgab, kuna ei leia teda. ,,Kihnu jõnn ehk Metskapten". Reisikirju ,,Jäine raamat" Lenini preemia. Proosa ,,Muhu monoloogid"-1968, kogumik ,,Kirjad sõgedate külast". Oma loomingut alustab Smuul luuletajana ,,Mälestus isast" "Karm noorus" (1946)-luulekogu . Poeem ,,Stalinile". Koguva külas on temale püstitatud ka monument. Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). August Mälk romaani-ja novellikirjanik. Ta on sündinud Lümandas. Oli kooliõpetaja ja tuntud rahvamees. Põgenes koos perega Rootsi. Kirjutas rannarahva olustiku romaane ,,Õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all". Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942 Debora Vaarandi luuletaja. Sündis Võrus, aga tema lapsepõlv möödus Saaremaal (Valjala). Õppis SÜG-is. Oli abielus Aadu Hindi ja ka Juhan Smuuliga. Tema luuletuse ,, Talgud Lööne soos" lõpuosast
"Tarapita" hääbumine on seotud rühmitusesiseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922. aasta sügisel. 4.Saaremaalt pärit kirjanikke Peeter Süda - Kärla pastor. "Väike varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll."(1883). Jakob Mändmets - realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karujärve piirkonda. "Küla" (1919), "Isa talus." Johannes Haavik - tõlkis väga palju. E.A.Poe õudusjutte. Ilukirjandusliku teose "Ruth" August Mälk - Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olustikuromaane. "Pidalitõbi" e leepra. Aadu Hint - "Pidalitõbi" e. leepra.(1938(9)), "Vatkutõbilas", Peateos "Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 - 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 - 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. "Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul - Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme
külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed: Jutukogud-"Koduküla vainult" (1900);"Pilpad" (1902) Jutustus-"Tont" (1902) Novellikogumik- "Meri" (1914) 4 Laastukogud- "Isa talus" (1913);"Küla" (1915) Jutustuskogu- "Läbi rädi" (1927) August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942 Juhan Smuul oli eesti kirjanik ja luuletaja.Teostes sees piirsituatsioon. "Poeem Stalinile" (1949) "Muhu monoloogid" (1968) "Karm noorus" (1946)-luulekogu Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). Aadu Hint oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
K maalib Tln.sse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modellix tlp, kes on sadistlik edasipürgija. K.le osutud see probleemix ja asja leevendamisex paneb sisse oma armastuse ja usu sellesse, hakkab juhtima rahvaliikumist, lõpux naine rahustab maha, et kunsti seisukohalt pole probleemi; "Kolme katku vahel": tegevus 16.saj, ajendix "Liivimaa kroonika". Russow on trügija (voorimehe pojast vaimulikux). Tegevuskoht peamiselt Tln, aegajalt teeb ka reise, ei tunne sidet sugulastega, 3x abielus. "Keisri hull": siin peateg., algselt pidasid kriitkid p äevikut autentsex. "Rakvere romaan": linn sai Põhjasõjas kannatada, vastuolu linna ja Tiesenhausenite mõisa vahel (paremal järjel ja hakkab olukorda ärakasutama), linn kaotab. "Professor Martensi ärasõit": palju monolooge, mõtisklusi. M Audru