kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100, kus RR = kogu tsükkel. 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südames tekivad kontraktsioonide tagajärjel toonid, eristatakse nelja. Neist I ja II saab kuulata, III ja IV on nähtavad vaid fonokardiogrammis (FKG). I südametooni tekitab atrioventrikulaarklappide sulgumine süstoli alguses. II südametooni tekitavad poolkuuklapid sulgumisel. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi alguses ning IV südametoon tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht näitab mitu ml verd suudab süda ühe süstoliga paisata aordi/kopsuveeni, rahuoleku ajal keskmisel 60-80ml
südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100, kus RR = kogu tsükkel. 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südames tekivad kontraktsioonide tagajärjel toonid, eristatakse nelja. Neist I ja II saab kuulata, III ja IV on nähtavad vaid fonokardiogrammis (FKG). I südametooni tekitab atrioventrikulaarklappide sulgumine süstoli alguses. II südametooni tekitavad poolkuuklapid sulgumisel. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi alguses ning IV südametoon tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad,muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht näitab mitu ml verd suudab süda ühe süstoliga paisata aordi/kopsuveeni, rahuoleku ajal keskmisel 60-80ml
1. kodade kokkutõmme - veri -> vatsake=> kodade lõõg. 2. vatsakeste kokkutõmme - veri -> aort (v. vats.), kopsuarter (p. vats.) => vatsakeste lõõg. 3. paus sinuatriaalsõlm p. koja vaheseinas (kodade kokkutõmme) -> atrioventrikulaarsõlm (koda-vatsake) -> His'i kimp ja sääred vatsakeste vaheseinas -> Purkinje kiud vatsakeste müokardis (võrgustik) 1. toon - atrioventrikulaarklappide sulgumine - süstoolne väärtus 2. toon - poolkuuklappide sulgumine - diastoolne väärtus veresooned: arterid -- unearterid, kopsuveen, aort, kaenla-, neeru-, niude-, reie-, sääreluuarterid, veenid -- kägiveenid, õõnesveenid, kopsuarter, neeru-, niude-, reie-, sääreluu-, nahaalused veenid kapillaarid ainevah.: vasak vatsake -> aort -> arterikapillaarid -> koed -> veenikapillaarid -> veenid -> alum. ja ülem
60/70=0,85s. Parema ja vasaku südamepoole südametsükli kestustes ja mahu muutustes ei ole olulisi erinevusi, märkimisväärselt erinevad parema ja vasaku vatsakese poolt arendatavad rõhud. Nii on maksimaalne (süstoolne) rõhk paremas vatsakeses 25 mmHg ja vasakus vatsakeses 120 mmHg, mis ületab parema vatsakese rõhu umbes 5 korda. SÜDAMETOONID Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nimetatakse südametoonideks. I südametoon e süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. I ja II südametooni peamiseks tekkepõhjuseks on kalpihõlmade võnkumine sulgumise hetkel, millest tulenevad ka toonide kõrguste ja kestuste erinevused. I südametoon on madalam ja kestvam kui II südametoon. Kuna südame parema ja vasaku poole klapid sulguvad samaaegselt, pole kahe- ja kolmehõlmase klapi ning aordi- ja
kõõluskeelikud. Parem koja-vatsakese klapp e. parem atrioventrikulaarklapp e. trikuspidaalklapp: koosneb kolmest hõlmast, muus osas sarnane eelmisega. Aordiklapp (valva aortae)– aordi alguses, koosneb kolmest poolkuuklapikust. Kopsutüve klapp (valva trunci pulmonalis)– kopsutüve alguses, sarnane aordiklapiga. Südame skelett: Südame lihaskiudude kinnituskohaks on tihedast sidekoest skelett. See koosneb kahest fibroosvõrust atrioventrikulaarklappide ümber (ka aordi ja kopsutüve alguskohtade sidekoest), sidekoelistest kolmnurkadest klappide vahel ja vatsakeste vaheseina ülemisest (sidekoest!) osast. Südame erutusjuhtesüsteem: Südame lihased ei saa otse motoorseid impulsse närvikiududelt! Motoorsete närvide erutus antakse üle sinuatriaalsõlmele, levib sealt edasi kodade lihastele (kodade süstol!) ja nende kaudu atrioventrikulaarsõlmele, viimasest algab His`i kimp, mis kahe sääre abil viib erutuse vatsakeste lihastele.
Sinuatriaalsõlmes 97.​Kuidas nimetatakse vere teekonda südame vasakust vatsakesest läbi elundite ja kudede südame paremasse kotta? Suur vereringe 98.​Kuidas nimetatakse pildil numbritega tähistatud südame osi? Number 1ga on tähistatud... → õlavarre-peatüvi, Number 2ga on tähistatud... → vasak ühisunearter, Number 3ga on tähistatud... → vasak rangluualune arter 99.​Milline südametoon tekib süstoli algul atrioventrikulaarklappide sulgumisel? I südametoon 100.​Milline on ajaliselt pikim vatsakeste süstoli faas? Vere väljutusfaas 101.​Milliseid seedenõresid on all kirjeldatud? a) Seda ensüümiderikast seedenõret toodavad peensoole limaskesta näärmerakud. → Soolenõre, b) See seedenõre emulgeerib lipiide, aktiveerib lipaase, osaleb lipiidide lõhustumisproduktide imendumisel ning stimuleerib soole motoorikat. → Sapp, c) See seedenõre
algab nende uus täitumine verega. · Vasakeste süstolile järgneb südame üldine diastol (kestus 0.4 s). Sellest ajast piisab, et südamelihas koguks jõudu uueks kokkutõmbeks. Diastolis täidab tagasivoolav veri poolkuuklappide taskud, need pöörduvad servadega üksteise vastu ja sulgevad verele tagasipääsu. Südametoonid. Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nim. südametoonideks. I südametoon e. süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e. diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. Löögimaht. Süda pumpab ühe löögiga süstoli ajal nii aorti kui ka kopsutüvesse umbes 70ml verd. Seda nim. südame löögimahuks. Minutimaht. Täiskasvanud inimsesel on südame löögisagedus puhkeolekus 60-80 korda minutis. Südame minutimahu all mõistetakse ühe südamepoole kaudu minutis
Vatsakeste tsükkel Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille alagatajaks on selleks ajaks vatsakeste lihaseni jõudnud erutusimpulss(EKG-l Q saki algus). Vatsakeste süstol algab asünkroonse kontraktsiooni faasiga (0,05s), atrioventrikulaarklapid on avatud. Vatsakesesisese rõhu tõustes hakkab veri liikuma kodade suunas, atrioventrikulaarklapid sulguvad ja takistavad vere tagasivoolamist kodadesse. Klappide sulgumisega kaasub I südametooni teke. Peale atrioventrikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud. Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu jätkub vatsakesesisese rõhu tõus järsult (isomeetrilise kontraktsiooni faas- 0,05s) ja kui vasaku vatsakese siserõhk ületab rõhu aordis(60mmHg) ja parema vatsakese rõhk on suurem rõhust kopsuarteris (8mm Hg), avanevad poolkuuklapid ja veri suruakse järsu tõukega aorti ja kopsuarterisse(vere väljutusfaas 0,25...0,27s). Vatsakese süstol kestab 0,35..
algab nende uus täitumine verega. · Vasakeste süstolile järgneb südame üldine diastol (kestus 0.4 s). Sellest ajast piisab, et südamelihas koguks jõudu uueks kokkutõmbeks. Diastolis täidab tagasivoolav veri poolkuuklappide taskud, need pöörduvad servadega üksteise vastu ja sulgevad verele tagasipääsu. Südametoonid. Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nim. südametoonideks. I südametoon e. süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e. diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. Löögimaht. Süda pumpab ühe löögiga süstoli ajal nii aorti kui ka kopsutüvesse umbes 70ml verd. Seda nim. südame löögimahuks. Minutimaht. Täiskasvanud inimsesel on südame löögisagedus puhkeolekus 60-80 korda minutis. Südame minutimahu all mõistetakse ühe südamepoole kaudu minutis
Lõpetab vatsakeste täitumise faasi  TÄITUMISMAHT (70-80ml)/kumbki vatsake sisaldab 150 ml verd-VATSAKESTE LÕPPDIASTOOLNE MAHT/, algab kodade lõõgastus. Vatsakeste tsükkel- kodade kokkutõmbele järgneb vatsakeste kokkutõmme, mille algatajaks on sinna jõudnud erutusimpulss (Q-saki algus). Vatsakeste kokkutõmme algab asükroonse kontraktsiooni faasiga. SÜDAMETOONID Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nimetatakse südametoonideks. I südametoon e süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. I ja II südametooni peamiseks tekkepõhjuseks on kalpihõlmade võnkumine sulgumise hetkel, millest tulenevad ka toonide kõrguste ja kestuste erinevused. I südametoon on madalam ja kestvam kui II südametoon. Kuna südame parema ja vasaku poole klapid sulguvad samaaegselt, pole kahe- ja kolmehõlmase klapi ning aordi- ja pulmonaalarteri klappide
Klapirike võib olla kahesugune: 1. stenoos e ahenemine  klapi hõlmad on osaliselt kokku kasvanud ja seega ava nende vahel väike  süda peab kontrahheeruma tugevamini, et verd sealt läbi suruda 2. puudulikkus e insufitsients  klapi hõlmad ei sulge ava täielikult ja osa verd voolab tagasi, seega süda peab verd korduvalt läbi klapi pumpama Südame lihaskiudude kinnituskohaks on tihedast sidekoest skelett. See koosneb kahest fibroosvõrust atrioventrikulaarklappide ümber, kahest sidekoelisest kolmnurgast klappide vahel, vatsakeste vaheseina ülemisest osast. Kodade lihaskiud kinnituvad skeletile ülalt, vastakeste lihaskiud altpoolt  ükski tavaline töömuskulatuuri kiud läbi ega üle skeleti ei lähe. Seega jagab skelett südame lihasmassi kaheks: ülal kodade (ühine) lihas ja all vatsakeste (ühine) lihas. Motoorse närvide erutus antakse üle modifitseerunud lihaskiududest moodustunud
• Süstol - pingutus, vere väljapaiskamine Diastol kestab puhkeolekus kaks korda kauem kui süstol. Vatsakeste tsükkel Asünkroonne kontraktsiooni faas - Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatajaks on vatsakeste lihasteni jõudnud impulss. Toimb rõhu tõus, mille tulemusena hakkab veri liikuma kodade suunas, atrioventrikulaasklapid sulguvad ja takistavad vere tagasivoolamist kodadesse. Isomeetriline kontraktsioonifaas - peale atrioventrikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud, kuid südamelihaste jätkuva kokkutõmbe tõttu tõuseb vatsakestesisene rõhk järsult, ilma et nende maht muutuks. Väljutusfaas - kui vasaku vatsakese siserõhk ületab rõhu aordis ja parema vatsakese rõhk on suurem rõhust kopsuarteris, siis avanevad poolkuuklapid ja veri surutakse järsu tõukega kopsuarterisse. Väljutusfaasi lõpus vatsakeste lihas lõõgastub ja vatsakeste siserõhk hakkab langema. Lõpuks sulgevad
annaabi.ee 
