http://www.abiks.pri.ee N2 78,084; O2 20,948; Ar 0,934; CO2 0,0360; Ne 0,00182; He 0,00524 Homosfäär kuni 100m (püsiv atmosfääri koostis) Heterosfäär üle 100m (koostis ei ole ühtlane) Troposfäär (917km poolustel, ekvaatoritel, langeb) stratosfäär(50km, temp tõus) mesosfäär (80 100km temp väheneb) termosfäär(temp tõuseb) kõik Madalrõhu (tsüklon)vööndis on tõusvad õhuvoolud, pilvisus, sademed on kujunenud ekvaatoril ja 60 Kõrgrõhu (antitsüklon) vööndis on laskuvad õhuvoolud, selge ilm on kujunenud 30 ja poolustel
Temperatuuri vertikaalne Troposfäär 0-11 jaotus Stratosfäär 11-50 Mesosfäär 50-90 Termosfäär 90-450 Eksosfäär üle 450 Atmosfäärirõhu gaasiline Homosfäär 0-95 koostis Heterosfäär üle 95 Ioonide kontsentratsioon Atmosfäär 0-50 (60) Ionosfäär üle 50 (60) Vastasmõju aluspinnaga Maalähedane kiht 0 1 (1,5) (hõõrdekiht) üle 1,0 (1,5) Vaba atmosfäär Troposfäär Troposfäär on Maale lähim atmosfääri kiht ja sisaldab protsentuaalselt kõige suurema massi
Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. Mulla kaitse eeldab olulisi agrotehnilisi võtteid. Vt ka www.pmk.agri.ee/est/ettekandedMULLAVILJAKUSEST2.pdf ATMOSFÄÄR ..... maad ümbritsev õhukiht (atmis tähendab auru ja sphaire kera)t N2 78%; O2 21%; Ar 0,93%; CO2 0,03%; Ne 0,00182; He 0,00524 Homosfäär kuni 100m (püsiv atmosfääri koostis) Heterosfäär üle 100m (koostis ei ole ühtlane) Atmosfääri vertikaalne ehitus Õhu temperatuuri vertikaalse alusel jagatakse atmosfäär 5-ks kihiks ja 4-ks vahekihiks TROPOSFÄÄR 0. .11 km , polaaraladel ülemine piir madalamal 8 km, ekvaatoril kõrgemal 18 km ~80% ümbritseva õhu massist. Peamine : õhutemperatuuri langus vertikaalsuunas - ~6,5 º 1 km kohta Kõik peamised ilmastikunähtused Veeauru kondensatsioon (aur
Mesosfäär 50-85 -2/-92 Helkivad ööpilved Termosfäär 85-500 -92/1200 Meteooride põletamine Eksosfäär üle 500 1200/... Atmosfääriõhu gaasiline Homosfäär 0-95 koostis Heterosfäär üle 95 Ioonide kontsentratsioon Atmosfäär 0-80 Ionosfäär üle 80 Kulgevate protsesside iseloom Osonosfäär 10-50 Kemosfäär 20-600 Vastasmõju aluspinnaga Maalähedane Kiht 0-1 Vaba atmosfäär üle 1
Teised kihid Osoonikiht paikneb stratosfääris. Osooni kontsentratsioon selles kihis on 28 ppm (parts per million). Osoonikiht paikneb umbes 1535 km kõrgusel, paksus varieerub ajas (aastaaegadel) ja paigas. Umbes 90% osoonist (O3) paikneb stratosfääris. Ionosfäär on atmosfääri osa, mis on päikesekiirguse poolt ioniseeritud. Ionosfäär ulatub 501000 km kõrguseni, ning katab tavaliselt nii eksosfääri kui termosfääri. Ionosfääris paiknevad ka virmalised. Homosfäär ja heterosfäär erinevad teineteisest segunenud gaaside poolest. Homosfääris keemiline atmosfääri paigutus ei olene molekulmassist, sest gaasid on segatud turbulentsi abiga[6]. Heterosfääris sõltub gaaside paigutus kõrgusest ning selles kihis paigutuvad gaasid molekulaarmassi alusel. Suurema molekulmassiga gaasid nagu lämmastik ja hapnik paiknevad ainult heterosfääri allosas. Heterosfääri ülaosas leidub enamjaolt ainult vesinikku. Pinna piirkiht on troposfääri osa, mis on maapinnale kõige
annaabi.ee 
