8. 331 eKr – 2 saj. eKr Kreeka impeerium Valitses makedoonia kuningas Aleksander Suur. 9. 2saj eKr – 476 pKr rooma impeerium 146 eKr Roomaga liideti Makedoonia ja Kreeka 30 eKr liideti hellemistlik Egiptus 476 pKr germaani väepealik Odoakes kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Mesopotaamia kuningavõim, riigikorraldus, sõjavägi. Kuningat ei jumalikustatud, kuid tal oli piiramatu võim. Kõik suurriigid tekkisid vallutustega. Kohalikud kuningad jäid piirkonna asevalitsejateks. Mesopotaamia impeerium koosnes paljudest suurmaavaldustest ja vasallriikidest, kelledel oli suur sisemine iseseisvus ka majandustegevuses. Igapäevast elu juhtis jõukatest kodanikest nõukogu. Sõja kohustuse korral ülikud sõdisid kaarikutel. Vabad kodanikud moodustasid jalaväe. Kõige võimsam oli Assüüria armee. Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon kuigi maarahvast oli rohkem. Mesopotaamia ühiskonnaelu oli vähem reglementeeritud kui Egiptuses. 1901
püramiidid, Keskmine riik (u 1950-1650 eKr)*noomide asehaldur, Uus riik (u 1550-1075 eKr) , Hilis-Egiptus (u 1075-525 eKr).Vana-Egiptuse valitsemine-vaaraooli piiramatu võimuga valitseja ja isik ja võim olid jumalikud. Ametnikkond jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks nomarhideks.Vana- egiptuse ühiskondlik struktuur- vaarao, ametnikkond, preestrid korraldasid templites usutööd, talupojad pidid kasvatama vilja, millest umbes pool tuli anda vaaraole, käsitöölised pidid töötama vaarao juures, orjad täitsid väga mitmeid ülesandeid: töötasid vaarao majapidamises, osalesid suurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid.Ellusuhtumine- pidasid olulisesk Jumalaid
Peagi puhkes Kreekas ülestõus roomlaste vastu. 146eKr surusid Rooma väed selle alla ja hävitasid karistuseks Korintose linna. Kreeka ja Makedoonia olid nüüd kindlalt Rooma võimu all. 7.Roomlaste valitsemine Vahemere maadel. Roomlastele alluvaid vahemere maid nimetati provintsideks. Sealsed elanikud pidid Rooma riigile maksma kõrgeid makse, Itaalia rahvad olid aga maksuvabad. Provintsi valitses asevalitseja, kes kogus makse, hoidis korda ja tõrjus vaenlasi. Asevalitsejateks said rikkad ja suursugused romlased. Maksukoormus oli väga suur, osa sellest läks Rooma riigikassasse, osa jäi aga asevalitsejale, seega li asevalitsejal võimalus saada väga rikkaks. 8.Vallutussõdade tagajärjed. Sõjasaagist, mis saadi alistatud maadest lks enamik väepealikutele, senaatoritele ja teiste rikaste inimeste kätte, kuid osa said ka lihtsõdurid. Toodi sisse palju orje. Paljude Itaalia talupoegade olukord halvenes. Sõja puhkedes pidid nad
· Järgneb Pärsia ülemvõimu periood Riigikorraldus kuningad · Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülem, kohtumõistja, seaduseandja, talle alluti · Kuningas pidi tagama alamate heaolu, riigi julgeoleku; arvestama kõrgkihiga · Kuningavõim seisis jumalate kaitse all, esines pidustustel jumalana, kuid ise nad jumalikustatud polnud; neid peeti jumalate esindajaiks oma rahva ees Riigikorraldus asevalitsejad · Kuningate asevalitsejateks olid ülikud; nad olid suurmaavaldajad, kes pidid kuningat oma sõjasalgaga toetama · Asevalitsejate kohus oli hoida oma territoorium kontrolli all, koguda makse, osaleda oma väega sõjaretkedel · Sisemistes asjades säilitasid asevalitsejad võrdlemisi suure iseseisvuse (nõukogud) Riigikorraldus sõjavägi · Kutsuti kokku konkreetsel vajadusel; teenistusse asuti kuninga käsul · Ülikud sõdisid kaarikutel, talupojad ja linnaelanikud moodustasid jalaväe
Vana riik 2700-2200 eKr, vaarao võim oli absoluutne, kuulsaim Cheopsi püramiid, pealinn Memphis Keskmine riirk 2000-1650 eKr, kasvas ülikute võim, Teeba usukeskuseks Uus riik 1550-1075 eKr, suurimad vallutused (Palestiina ja Süüria), uus pealinn Teeba, kaarikud, Thutmosis II ja Ramses II Hiline riik 1075-525, tugevnes preestrite võim Ühiskond oli väga hierarhiline: Vaarao oli tipus pooljumalana Ülikud määrati ülemvalitsejateks, asevalitsejateks, kogusid makse, viisid ellu vaarao korraldusi Kirjutajad kontrollisid töötajaid üksikasjades, fikseerisid kirjalikult kohustused Talupojad võeti tavaliselt sõjaväkke, pärast seda said maatüki, mida harida, sunnismaised Käsitöölised olid osalt eraettevõtjad, täitsid vaarao ja ülikute tellimusi, ametit pärandati, maksti toiduga ja tarbeesemetega Orjad olid teisejärgulised, tavaliselt endised talupojad või sõjavangid
4) Uus-Babüloonia- tekkis siis, kui Babüloonia lõi assüürlaste alt lahku ja purustas liitlastega nende väe. Pealinnast babülonist sai maailma suurim ja uhkeim linn. Sea asusid Paabeli torn ja rippaiad. Riik langes 6saj. eKr Pärsia võimu alla. Kuningavõim, riigikorraldus ja sõjavägi. Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, kõrgem seadusandja ning kohtumõistja. Kuningavõim jumalate kaitse all. Suurriigid tekkisid vallutuste teel ja alistatud kuningad jäid sageli asevalitsejateks- sageli korraldasid ülestõuse. Assüüria kuningad määrasid asevalitsejateks oma ülikuid. Hammurapi seadused. Iga süüteo puhul kindel karistus. Kui süüdlane ja kannatanu seisuselt võrdsed, kehtis ,,silm silma, hammas hamba vastu" põhimõte. Sedadused jagasid elaniku 3 seisusesse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Prekonnas mehel peaaegu piiramatu võim. Mees võis abielluda ka mitme naisega. Mehel lubatud abieluvälised suhted. 4.3 Religioon ja kultuur. Kiri ja haridus
Viimase pealinnast Babülonist sai toonase maailma suurim ja uhkeim linn, kus paiknes peajumal Marduki astmiktempel- Paabeli torn. Kuningalossi võlvide kohale- katuseterassidele rajati rippaiad, mida nim. kuninganna Semiramise aedadeks. Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel. Alistatud kuningad jäid sageli edasi võimule kuid korraldasid alistajate vastu pidevalt mässusid. Seepärast hakkasid Assüüria kuningad määrama asevalitsejateks oma ülikuid, andes neile selle eest tasuks maad. Tavapärane Mesopotaamia impeerium koosnes paljudest suurmaavaldustest ja vasallriigikestest, mis kõik allusid ühele tugevale ülemvalitsejale- kuningale. Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim seadusandja ja kohtumõistja, kelle võim oli piiramatu. Samas lasus kuningal vastutus oma alamate heaolu eest, ta pidi arvestama tugeva ülikkonna soovidega. Nõrk kuningas võis alati langeda ülikute vandenõu ohvriks
Ângkôr jäeti peagi lõplikult maha ja kasvas dzunglisse. Ebaedukad sõjad viisid riigi majanduse alla ja põhjustasid territoriaalseid kaotusi, kuid riik ise jäi püsima kuni 19. sajandi keskpaigani. Aastal 1863 kuulutas Prantsusmaa Kambodza oma protektoraadiks. Samast aastast valitseb Kambodzas Norodomi dünastia, mille aitas võimule Tai. 1867 jagasid Tai ja Prantsusmaa Khmeeri riigi omavahel ära (Tai sai kaks provintsi ja Prantsusmaa ülejäänu) ning Norodomid jäid Prantsuse asumaa asevalitsejateks. 1906. aastal sõlmitud piirileppe järgi pidi Tai mõlemad endise Kambodza provintsid Prantsusmaale üle andma. Kambodza jäi osaks Prantsuse Indo-Hiinast kuni iseseisvumiseni aastal 1953. Teise maailmasõja ajal aastail 19411945 oli Kambodza okupeerinud Jaapan. Punased khmeerid Punased khmeerid oli Kambodza valitsev poliitiline partei aastatel 19751979, mida juhtisid Pol Pot, Ieng Sary, Son Sen ja Khieu Samphan. Pol Poti reziim oli üks surmavamaid reziime 20. sajandil
Valitses riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal Horos ja pärast surma surnuteriigi valitseja Osiris. 2. ametnikkond jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks nomarhideks. 3. preestrid korraldasid templites usutööd. Vahel olid mõned preestrid suisa vaarao nõuandjad. 4. kõrgemad väepealikud juhtisid vägesid ja osalesid väejuhtidena vallutustel. 5. kirjutajad kontrollisid töötajate tegevust, märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid tööülesannete täitmise. 6. talupojad pidid kasvatama vilja, millest umbes pool tuli anda vaaraole
Valitses riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal Horos ja pärast surma surnuteriigi valitseja Osiris. 2. ametnikkond – jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks – nomarhideks. 3. preestrid – korraldasid templites usutööd. Vahel olid mõned preestrid suisa vaarao nõuandjad. 4. kõrgemad väepealikud – juhtisid vägesid ja osalesid väejuhtidena vallutustel. 5. kirjutajad – kontrollisid töötajate tegevust, märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid tööülesannete täitmise. 6. talupojad – pidid kasvatama vilja, millest umbes pool tuli anda vaaraole
· sajandi jooksul järsud ja kiired muutused · muutused peaaegu kõikides eluvaldkondades · 19. saj lõpuks tekkimas rahvuslik kutseline kultuur 2. Venestamine · NB! 1780. a. & 1880. a. & 1980. a. · Ulatuslikud poliitilised, kultuurilised, sotsiaalsed ümberkorraldused Venemaa äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks · Taust: -rahvusliku liikumise hoo vaibumine (1881 Jakobson sureb, Hurt lahkub Eestist, Jannsen jääb halvatuks jmt) -1881-1894 Aleksander III (riigi ühtlustamine) -1885 asevalitsejateks: Eestimaal S. Sahhovskoi (Nevski katedraal) Liivimaal M. Zinovjev · Sisu: - Eestile laiendati Venemaa seadused - Asjaajamiskeeleks vene keel (varem saksa) - Piirati omavalitsuste tegevust (1000>400 valda) - Tugevnes tsensuur - Toetati õigeusu kiriku tegevust - Haridus: 1887.a venekeelne õpe al 3. klassist, 1892.a alates 1. klassist, 1893.a venekeelne õpe Jurjevi ülikoolis · Hinnang: - eesmärki ei saavutatud - pärssis, kuid ei hävitanud rahvuslikku liikumist o nt 4. juuni 1884
7nda sajandi lõpus e.Kr. lõid Babüloonia Assüürlaste alt lahku ja purustas koos liitlastega nende väed. Loodi uus Babüloonia, mille pealinnast, Babülonist, sai maailma suurim linn. Kuningavõim, riigikorraldus ja sõjavägi Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, kohtumõistja ja seadusandja. Kuningavõim oli piiramatu. Kuningat ei peetud jumalaks, kuid tema võim oli jumala kaitse all. Kõik Mesopotaamia suurriigid tekkisid vallutuse teel. Alistatud maade kuningad jäid sageli asevalitsejateks. Assüüria kuningad määrasid asevalitsejateks oma ülikuid. Asevalitsejate kohustuseks olid maksude kogumine, maasõna kuulsmises hoidmine, sõjaväge kogumine. Ülikud sõdisid kaarikutel, lihtrahvas jalaväes. Assüüria kuningad rajasid elukutselise sõjaväe. Hammurapi seadused Nähes iga süüteo puhul ette kindla karistuse, püüdsid seaduste 282 paragrahvi kaitsta ühiskonda tapmiste, vigastamiste, varguste ja renditud varaga hooletu ümber käimise. Kui süüdlane ja
vaarao piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Valitses riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal Horos ja pärast surma surnuteriigi valitseja Osiris. 2. ametnikkond jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks nomarhideks. 3. preestrid korraldasid templites usutööd. Vahel olid mõned preestrid suisa vaarao nõuandjad. 4. kõrgemad väepealikud juhtisid vägesid ja osalesid väejuhtidena vallutustel. 5. kirjutajad kontrollisid töötajate tegevust, märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid tööülesannete täitmise. 6. talupojad pidid kasvatama vilja, millest umbes pool tuli anda vaaraole. Nad rajasid ka
Ülikute lapsi valmistati ette preestriks- ja ametnikukssaamise jaoks, lihtrahva lapsed õppisid sõjameheoskusi. Koolis pidid käima ka tüdrukud, neile õpetati käsitööd, rituaalseid tantse ja laule. Hispaanlastest vallutajate sõnul ohverdati aastas ~20 000 inimest, päevas ~50 (ei pruugi olla täpne). Inkade ja asteekide erinevus oli selles, et asteegid ei hoolinud alistatud rahvastest ega lasknud neil valitsemises osaleda, samas aga inkad määrasid alampiirkondade asevalitsejateks kohalikud. Mõlemas aga kehtis hierarhia. Inkade peajumal oli päikesejumal Inti. Kuningas oli selle jumala kehastus. Ohverdati 4-10-aastaseid lapsi ja nad oli nagu maskuandam riigile. Asevalitsuspiirkonnad pidid eraldama riigile teatud hulga väikseid lapsi, keda kasutati müstilistel tseremooniatel selleks, et neid ohverdada. Tseremoonia käigus tapeti nii poiss kui tüdruk ja nad maeti nagu nad oleksid olnud abielupaar. Enne surmamist nad uimastati
annaabi.ee 
