UURIMUSTÖÖD • “Kosmograafiline müsteerium” • “Uuest tähest Maokandja jalas” • “Astronomia nova” • “Harmonices mundi” • Uuris kombinatoorikat, geomeetrilist optimeerimist ja loodusnähtusi (nt. lumehelbeid) • defineeris antipr -ismad MUUD TÖÖD • tegi põhjapanevat tööd optika alal • aitas legitimeerida avastusi, mille tegi teleskoobi abil tema kaasaegne Galileo Galilei • üks integraalide arvutamise arvutusmeetod nimetatud tema järgi Kepleri vaadireegliks • Oma sissejuhatusega logaritmarvutusse aitas kaasa selle arvutusviisi levikule Saksamaal AMETID • matemaatikaõpetaja Linzis • Tycho Brahe abiline • Grazi seminarikooli (hilisem Grazi ülikool) matemaatikaõppejõud • keiser Rudolf II õuematemaatik • Albrecht von Wallensteini õueastroloog AITÄH KUULAMAST!
Näide 1 summa? 12 12 24 Õige! Näide 2 Vanusepiir (a): 21 Nimi SünnikuupäevVanus tänaKas noorem kui...? Juku 18.03.2000 12 Noorem Juhan 21.01.1908 104 Ei ole Anu 1.05.1987 25 Ei ole Mari 12.02.1995 17 Noorem Palgaleht (arvutusmeetod http://palk.crew.ee/index.p Maksuvaba miinimum 144,00 Tulumaks 21,0% Töötuskindlustus- makse (töötaja) 2,8% Kogumispension Töötuskidlustus- Kogumispensioni- Nimi Bruto palk (%) makse makse Jaan 600,00 2% 16,80 12,00
Voolutugevus I 0,36 0,36 0,36 0,54 0,54 0,54 10 110 110 110 110 110 110 Pinge U 110 Takistus R 302,5 302,5 302,5 201 201 201 11 PRAKTILINE TÖÖ 4: LIITAHELA ARVUTUS Praktilise töö aruanne: Arvutada voolutugevused harudes 1. Elektriskeemi ja arvutusmeetodi valik: Va- riant Elektriskeem Arvutusmeetod E1 E2 R1 R2 R3 Kirchoffi seaduste 1. 2 6 2 4 6 abil Kahe sõlme 2. 4 6 3 5 4 meetodil Ülestus- 3. 24 28 4 6 5
Valgusallika värvitemperatuur määratakse nn mustkiirguriga võrreldes. Mida kõrgem on mustkiirguri temperatuur, seda valgem on värvus. 43. Värviedastusindeks Ra Mõõdab vastavust objekti värvuse ja värvusilme vahel mingi võrdlus-valgusallika all 44. Valgusefektiivsus Valgusallika toodetava valgusvoo jagatis valgusallika võimsusega. 45. Suhteline valgusefektiivsus = 0,72m K = 0,00105 46. Dünaamiline hoone simulatsioon Uudne maja energiabilansi arvutusmeetod. Simulatsiooni käigus kirjeldatakse võimalikult täpselt hoone parameetreid. 47. Dünaamilise hoone simulatsiooni peamine rakendus Ehitatava või renoveeritava hoone energiatarbe arvutamine. 48. Simulatsiooni tulemuste esitamine Simulatsiooni tulemused esitatakse graafikutel või tabeli kujul. Tulemuste esitamisel kirjeldatakse detailselt ka arvutuste läbiviimiseks tehtud eeldused ning tuuakse välja kirjeldatud parameetrid nagu U-arvud jne. 49
5 y ln 5 on naturaallogaritmi alus. 5 b x 3,2 b 2 2 a3 2,5 a ax Tulemused ühe algandmete komplekti jaoks. Võrrelge oma tulemusi! ldis | tähendavad äärtust onentfunktsiooni, kus e mi alus. Palgaleht (arvutusmeetod http://palk.crew.ee/index.php) Maksuvaba miinimum 144 Tulumaks 21.0% 0, kui palk maksuvaba Töötuskindlustusmaks 2.0% tulumaks Kogumispension 2.0% protsent * ( palk maksuvaba), kui palk maksuvaba Kas arvestada Töötuskindlustu Kogumispensio
6.13.Nimeta ehitusmaterjalide kulu normimise meetodid. Vaatlusmeetod - kasutatakse töö teostamise kohal ja tööprotsessi läbiviimise ajal materjalide kulu ja toodangu suuruse kindlaksmääramiseks. See meetod võimaldab määrata jääkide ja kadude lubatavad suurused; Laboratoorne meetod - seisneb materjalide kulunormide kindlaksmääramises laboratoorsete katsete ja eksperimentaalsete uurimiste teel. See võimaldab saada kõige täpsemaid andmeid võrreldes teiste uurimismeetoditega; Arvutusmeetod - materjalide kulunorm määratakse teoreetiliste arvutuste põhjal vastava konstruktsiooni tundmaõppimise teel. 6.14.Mis on ühikhinne? Ehitusfirmades on üldjuhul kasutusel üksushinded (ühikhinded). Need kujutavad endast ühe konkreetse töö ühe ühiku kohta detailset eelarvet- kui palju läheb ühe tööühiku valmistamiseks vaja tööjõudu, kui palju materjale, kui palju masinaid jne ja vastavalt kululiikidele raha. 6.15.Mis on kulunorm? 7.KULULIIGID 7.1
diferentsiaalvõrrand leidub kahe muutuja funktsioon u(x,y) nii, et võrrandi vasak pool on võrdne selle funktsiooni täisdirefentsiaaliga Eksaktsuse tingimus Kui teadaolevad funktsioonid M ja N ning nende osatuletised M' y ja N'x on pidevad muutujate x,y mingis piirkonnas D, siis iga (x,y)D korral M'y=N'x Euleri ligikaudne yi=yi-1+hf(xi-1,yi-1), kus h=xi-xi-1 arvutusmeetod Teist järku y''=f(x), mis on lahendatav järgu alandamise teel muutuja vahetusega y'=u, diferentsiaalvõrrandi y''=u' üldkuju Lineaarne Teist järku konstantsete kordajatega lineaarne homogeenne homogeenne diferentsiaalvõrrand omab kuju y''+ay'+by=0, kus a ja b on konstandid konstantsete kordajatega teist järku dif.võrrand II järku Kõigepealt tuleb lahendada karakteristlik võrrand k2+ak+b=0. Saadud kons
11 4.1.1. Pinnase omakaalusurve. 11 4.1.2. Survejaotus pinnases. 11 4.1.3. Ehitise surve alusele. 13 4.2. Madalvundamentide projekteerimine kandepiirseisundi järgi. 4.2.1. Üldnõuded. 14 4.2.2. Vundamentide kandevõime arvutusmeetod. 16 4.2.2.1. Lintvundamendi mõõtmete määramine. 16 4.2.2.2. Tsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.3. Ekstsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.4. Kandevõime kontroll ebaühtlase aluse korral. 18 4.2.3. Tallamõõtmete määramine empiirilise "lubatud surve" abil. 20 4.3
ultraheli sagedusel. Kõik need häired põhjustavad peale otsese segava müra ka intermodulatsioonimoonutusi, see tähendab et need sagedused omavahel tekitavad veel uusi sagedusi. Neil põhjustel on kasulik ära lõigata, see tähendab välja filtreerida, signaali kasulikust sagedusalast alla- ja ülespoole jäävad sagedused. Selle tarbeks on kõige kohasemad aktiivsed, see tähendab transistoride või operatsioonvõimenditega Rc filtrid. Selliste filtrite arvutusmeetod on esitatud Abo raamatus jaotises 1.10 ja 1.11. (ka lk. 319 punkt 6.5.2). Juuresoleku filter See võimaldab kõnest ja laulutekstist paremini aru saada, sest esineja nagu tõuseks esiplaanile. Selline filter suurendab võimendust 300-st kuni 3000 Hz-ni. Selleks sobib näiteks OV-ga vastuside ahelasse ühendatud kaksik T-sild häälestussagedusega umbes 2000 Hz. Takistiga R3 (joonisel 6.20 Abo raamatus) saab muuta filtri sagedustunnusjoone kallet piirides 0...12 dB
F d - kulumi määr (%) F - põhivara soetusmaksumus (krooni); L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa (krooni); T - põhivara kasulik eluiga (aastat). 3. Annuiteedimeetod - laenu annuiteetmakse i A = ( F - L) (1 + i ) n - 1 d ( t ) = A(1 + i ) t -1 , kus d(t) - kulum aastal t 4. Numbriline arvutusmeetod Kulum väheneb kasutusaja jooksul pöördvõrdeliselt kasutusaasta järjekorranumbriga F-L d (t ) = (n - j (t ) ) n 1 j (t ) (t) kus j - aasta t järjekorranumber n j1 (t ) - aasta järjekorranumbrite summa kasutusaja jooksul 5
- Kliendid ja nende ootused väärtuse ja hinna suhtes - Konkurents – hinnakonkurents ja hinnaväline konkurents - Turustuskanali nõuded - Riiklikud regulatsioonid – hinnakokkulepete, diskrimineerivate hindade, dumpinghindade, tarbijat petvate hindade keelustamine Hinnakujunduse meetodid: Kulupõhine hinnakujundus (hinna määramisel võetakse arvesse toode ja sellele tehtud kulutused) Alushinnameetod: lihtne arvutusmeetod minimaalse hinna kehtestamiseks, et saada soovitud kasumiprotsenti või tagasi teenida investeeringule tehtud kulutused. Hinna arvutamise valem: Hind = (Kogus x ühikukulu + püsikulu) / (kogus x (1 – kasumiprotsent) Juurdehindlusmeetodi korral lisatakse omahinnale kindel juurdehindlusprotsent või summa: Hind = omahind x (1+juurdehindlusprotsent) Hind = omahind + juurdehindlussumma
6.Tulemuste analüüsimine 7.Parima tegevusplaani valimine tootmismahust(NB!! Seda tuleb kontrollida, kas on tegelikult lineaarses sõltuvuses); 4.alternatiivide analüüs ja võrdlemine 5.parima alternatiivi valimine 6.valitud alternatiivi 2.4.Modelleerimise eelised ja puudused / Prooblemi määratlemine Eelised: 1.lihtsus ja *toodetakse ainult ühte tooteliiki. Raskuskeskme meetod: RK meetod on arvutusmeetod, teostamine 7.tulemuste kontroll. paindlikkus; 2.modellerimine hoiab kokku aega; 3.modelleerida saab suuri ja komplekseid mida kasutatakse asukoha leidmisel üksikule objektile, mis teenindab erinevaid turge.Objekti 1.3. Otsustusmaatriks. Otsustamismaatriks - alternatiivsete võimaluste hindamiseks. reaalse maailma protsesse, nt
on kindel suund. Jagunevad omakorda 2te alarühma: Pindtüüpi(pärivoolu, vastuvoolu, ristivoolu ja segavoolu) soojusvahetid ja segunemissoojusvahetid. 2) Regenartiivsed soojusvahetid Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub. Soojusvahetite soojustehniliste arvutuste aluseks on eelpool vaadeldud soojusülekande valemid ja nendele lisandub veel soojusbilanssi võrrand. Olenevalt eesmärgist võib soojusvaheti arvutusmeetod olla kahesugune: 1) Konstruktsiooni(dimensiooni) arvutus Viiakse läbi soojusvaheti projekteerimisel, et määrata SV kütte või jahutuspind. Arvutuste tegemiseks peab olema teada soojuskandjate massikulu, temperatuur ja ülekantav soojust hulk Q mis määratakse soojusbilansi võrrandist. 2) Kontrollarvutus Tehakse töötava SV puhul kui on vaja määrata SV ülekantav soojushulk ja soojuskandjate temperatuuri soojusvahetist väljumisel. Tavaliselt kaasneb sellega ka
on kindel suund. Jagunevad omakorda 2te alarühma: Pindtüüpi(pärivoolu, vastuvoolu, ristivoolu ja segavoolu) soojusvahetid ja segunemissoojusvahetid. 2) Regenartiivsed soojusvahetid Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub. Soojusvahetite soojustehniliste arvutuste aluseks on eelpool vaadeldud soojusülekande valemid ja nendele lisandub veel soojusbilanssi võrrand. Olenevalt eesmärgist võib soojusvaheti arvutusmeetod olla kahesugune: 1) Konstruktsiooni(dimensiooni) arvutus Viiakse läbi soojusvaheti projekteerimisel, et määrata SV kütte või jahutuspind. Arvutuste tegemiseks peab olema teada soojuskandjate massikulu, temperatuur ja ülekantav soojust hulk Q mis määratakse soojusbilansi võrrandist. 2) Kontrollarvutus Tehakse töötava SV puhul kui on vaja määrata SV ülekantav soojushulk ja soojuskandjate temperatuuri soojusvahetist väljumisel. Tavaliselt kaasneb sellega ka
....................................................................31 3.1.1 Variant 1. Üldkord ...............................................................................................32 3.1.2 Variant 2. Keskmise tööpäevatasu arvutamine ....................................................33 3.1.3 Variant 3. Puhkusetasu arvestamise kord .............................................................34 3.1.4 Variant 4. Sotsiaalministeeriumi välja pakutud arvutusmeetod ...........................35 3.2 Võrdlus ja analüüs.........................................................................................................36 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................40 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................................44 Lisa 1 Tabel 3.........................................................
o koostatakse kogukulude graafik o valitakse asukoht, kus tootmiskulud on vähimad valitud tootmismahu juures Meetod põhineb eeldusel, et o püsikulud ei olene tootmismahust o muutuvkulud on lineaarses sõltuvuses tootmismahust o toodetakse ainult ühte tooteliiki. y Raskuskeskme meetod - kasutatakse asukoha määramiseks üksikule ettevõttele, mis teenindab paljusid müüjaid. Raskuskeskme meetod on arvutusmeetod, mida kasutatakse asukoha leidmisel üksikule objektile, mis teenindab erinevaid turge. Objekti parima paiga leidmisel võtab meetod arvesse turgude asukohad, turgudele saadetavate kaupade hulga ja veokulud. Esimeseks etapiks on asukohtade märgistamine koordinaatide süsteemis. Raskuskese leitakse valemi abil Cx ¦ (asukoha i koordinaat X kaubakogus, mis viiakse või tuuakse i st ) ¦ (kaubakogus, mis tuuakse või viiakse i st Cy
o valitakse asukoht, kus tootmiskulud on vähimad valitud tootmismahu juures Meetod põhineb eeldusel, et o püsikulud ei olene tootmismahust o muutuvkulud on lineaarses sõltuvuses tootmismahust (NB! Seda tuleb kontrollida, kas on tegelikult lineaarses sõltuvuses) o toodetakse ainult ühte tooteliiki. y Raskuskeskme meetod - kasutatakse asukoha määramiseks üksikule ettevõttele, mis teenindab paljusid müüjaid. Raskuskeskme meetod on arvutusmeetod, mida kasutatakse asukoha leidmisel üksikule objektile, mis teenindab erinevaid turge. Objekti parima paiga leidmisel võtab meetod arvesse turgude asukohad, turgudele saadetavate kaupade hulga ja veokulud. Esimeseks etapiks on asukohtade märgistamine koordinaatide süsteemis. Raskuskese leitakse valemi abil Cx ¦ (asukoha i koordinaat X kaubakogus, mis viiakse või tuuakse i st ) ¦ (kaubakogus, mis tuuakse või viiakse i st Cy
Isegi elatustarbelisel söötmisel suureneb emistel lisaks loodete kasvule ka emakaväline kehamass. Katsetes on seda juhtunud ka neg energiabilansi korral. (emised on söödetud alla elatustarbe). Tiinuse anabolismi fenomeni põhjused: Tiinuse ajal moodustuvad koed sisaldavad rohkem vett. (keham juurdekasvuks kulub vähem söödaenergiat ja teisi toitaineid). Tiinuse mõjul suureneb sööda kasutamise efektiivsus. NB! Jätame meelde, teine arvutusmeetod 1 kg emisepiima tootmiseks on vaja 8,3 MJ metaboliseeruvat energiat. 125 g proteiini. Kui emis annab 10 kg piima, siis tema piimatootmistarve on 83 MJ met.energiat. 1250 g proteiini. 200 kg imetava emise kogutarve on seega 83 + 23 = 106 MJ 1250 + 117 = 1367 MJ Erinevus söötmisnormidega on suur 106 61 = 45 MJ met.energiat 1367 862 = 505 g proteiini Imetav emis suudab süüa (kuivsööta) ligikaudu 3% kehamassist, seega 200 kg emis 6 kg.
3. Põhivara väärtuste kahanemist arvestatakse rahaliselt raamatupidamise bilansis amortisatsioonieraldiste kaupa. Ühtlasi lisandub see toodangu omahinda. Amortisatsioonieraldised kantakse raamatupidamise bilansis eraldi kontole ja neid kasutatakse põhivara taastamiseks nii olemasoleva põhivara remondi kui ka uue põhivara soetamise teel. Amortisatsioonieraldised arvestatakse protsendina põhivahendi soetamismaksumusest, kusjuures ettevõttel on õigus valida nii arvutusmeetod kui ka aastase amortisatsiooninormi protsendimäär pidades silmas riiklikult kehtestatud vahemikke. Näide võimalikest amortisatsiooninormidest on järgmises tabelis. Jrk nr. Põhivahend Kasutusaeg Aastane amortisatsiooninorm % 1 Hooned 50 2 2 Arvutid 3 30 3 Väikemasinad 3 30
annaabi.ee 
