Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Järgmisel aastal alustasid tegevust Jerusalem -levinumaid ja visamaid raaliviirusi, millest on ohtralt erinevaid variante. Samal ajal tekitati ka viirus Stoned, mis on tänaseni levinuim ning üks raskesti tõrjutavaid. Tema päritolumaaks peetakse Itaaliat või Uus-Meremaad. Viiruse tunneb ära ekraanile ilmuva fraasi "Your PC is Stoned" järgi; stoned tähendab argoos meelemõistuse kaotanult purjus või narkootikumiuimas olemist. Sellest ajast muutusid raaliviiruse nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või siis suured terviksüsteemid. 1988.a. said lühikese aja jooksul nakkuse paljud Iisraeli arvutid Weitzmanni-nimelises Instituudis, Haridusministeeriumi teadus- ja pedagoogikakeskuses, ühes Tel-Avivi tarkvarafirmas ning Juu...
Teenindusosakond Arvutiteeninduse eriala Õpilase Nimi Viirusetõrje ja nuhkvara programmid Referaat Juhendaja : Ott Kukk VANA-VÕIDU 2010 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 ARVUTIVIIRUSTEST.............................................................................................................................................3 ANTIVIIRUS............................................................................................................................................................3 VIIRUSTEST HOIDUMINE....................................................................................................................................5 NUHID..............................
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised su...
Arvutiviirused ja teised viiruselaadsed anomaaliad Viirused Trooja hobused Tõugud (worms) Aja- ja loogikapommid Makroviirused Viirused... ... on paljunemisvõimelised protseduurid nad nakatavad faile, istutades neisse iseenda koopia, mis siis omakorda on edasiseks nakkusallikaks ... aktiviseeruvad, kui pannakse tööle viirust sisaldav programm peremeesprogramm Viiruste toimed ... "ohutud" viirused tobe teade, pilt, meloodia või muu sümptom (näiteks klaviatuuri laotuse segiajamine) eesmärgiks kasutaja häirimine ...destruktiivsed viirused hävitavad või krüpteerivad kettal olevat informatsiooni Trooja hobune... ... tema tüüpiliste ülesannete hulka kuulub paroolide kogumine ... ei paljunda ega "liiguta" end, seetõttu on temast lihtne vabaneda Tõugud... ... paljunevad arvuti mälus, sellega põhjustavad arvuti "ummi...
Ohud internetis Kuidas internetti ohutult kasutada ? Koostaja: AnneLy Milliseid ohte ise teate? 1. Väärkohtlejad 2. Küberkiusajad 3. Sobimatu sisu 4. Arvutiviirused 5. Eksitav info & ahelkirjad Väärkohtlejad · Väärkohtlejad on interneti teel oma ohvreid leidvad pedofiilid ja ärakasutajad. · Erinevates populaarsetes noorte ja laste suhtlus keskkondades (rate, mängukoobas, orkut) otsivad nad välja lapsed, kes ei oska neis ohtu näha. · Nad manipuleerivad, esitavad ultimaatumeid, ähvardavad ja lõpuks keeravad su ümber sõrme kuni laps ei leia enam olukorrast väljapääsu. · Tihti kardetakse pöörduda vanema inimese poole. · Väärkohtlemise tagajärjeks võib olla sassis närvikava ja enesetapp. Heaks näiteks on Viljandimaa poisi enesetapp. Küberkiusajad · Küberkiusajad on mingi punt inimesi, kes saadavad korduvalt Internetis ähvardusi, õelad emaile jms. Samuti meelitavad ohvritelt pers...
Programmifaile nakatavad viirused Spawing tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused. Trooja hobused Michelangelo Ehk CIH (Tsernobõli "Troojalased" viirus) NewLove LoveLetter Good Times Kurikuulsatest arvutiviirustest lähemalt. Michelangelo aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval 6. märtsil hävitades kogu boot - ketta info. Good Times asjatundlikult käima pandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e - maili teemareaga "Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega "Good Times", mis aktiveerub siis, kui lugeda viirust sisaldavat kirja. Kõik kirjad teemareaga "Good Times" kästi kohe ilma lugemata hävitada
jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused (Sakk 2009). Arvutiviirusega nakatumise tunnused · Mõningate programmide töö aeglustumine. · Enneolematute kahtlaste failide ilmumine. · Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise töörezhiimiga. · Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine (Arvutiviirused ja viirusetõrje 2009). VIIRUSETÕRJE Arvutiviirustest hoidumine · Kontrolli, et sinu Windows-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad paigad ehk update'id. · Kontrolli, et sinu arvutis oleks lubatud Automatic Updates. Selleks ava Control Panel-is Automatic Updates ja veendu, et seadistustes oleks valitud Automatic. · Kasuta arvutis antiviirustarkvara. · Viirustõrjetarkvara on programm, mis kontrollib arvutis olevaid faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest
..........7 TÄHELEPANU TUVAAUKUDELE.............................................................................................................................7 ARVUTIVIIRUSTE TÕRJE................................................................................................................................. 8 MILLEGA JA KUS ARVUTIVIIRUSEID TÕRJUDA?.....................................................................................................8 MILLEST LÄHTUDA, ET HOIDUDA ARVUTIVIIRUSTEST ?....................................................................9 PÕHIREEGILD:....................................................................................................................................................... 9 ARVUTIVIIRUSED ON ERINEVA KIIRUSEGA...........................................................................................10 MYDOOM ON SENITUNTUIST KÕIGE KIIREM ARVUTIVIIRUS........................................................................
......................3 SPAWING-TÜÜPI VIIRUSED....................................................4 PARASIITVIIRUSED.................................................................. 4 SÜSTEEMIVIIRUSED EHK BOOT-SEKTORI VIIRUSED........4 MAKROVIIRUSED.................................................................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7 MIS ON ARVUTIVIIRUSED? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused.
....................................................................6 Protsessor.................................................................................................................................... 6 Arvutiviirused............................................................................................................................. 7 Kuidas viirused jagunevad ?....................................................................................................... 7 Mida teha arvutiviirustest hoidumiseks ?....................................................................................7 Printimine....................................................................................................................................9 2 Mis on personaalarvuti Maailmas on kasutusel umbes miljard arvutit. Enamik neist on personaalarvutid. Nii
.....8 4.Arvutiviiruste sattumise vältimine sinu arvutisse..............................................................9 Kokkuvõte............................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................12 Sissejuhatus Uurimustöö, milles käsitlen ja räägin lähemalt kõigile tuttavatest kahjuritest ehk arvutiviirustest. Erinevates alapunktides vaatan mitmeid võimalusi kuidas siis nakatuda või kuidas jätta puutumatuks oma arvuti nendest kahjuritest. Töö materjalid on pärit internetist. 3 1.Mis on arvutiviirus Arvutiviirus on viirus, mis levitab ennast teisi programme muutes, lisades neisse enda koopia. Viirus käivitatakse nakatunud programmi aktiveerimisel. Kuigi viirus vajab mõningatel juhtudel käivitamiseks kasutaja abi
arvutiviirusi on kaugelt rohkem võimalik kirjutada, kui seda siiani on tehtud. Võib ju isegi öelda, et me oleme alles jäämäe tippu näinud ja ei tea sedagi kui suur see mägi on. Selliseid asjaolusid arvestades võime öelda, et antiviiruseksperdid teevad väga head tööd. Praegusel hetkel võime kindlad olla, et epideemiad, mis on tabanud arvuti maailma, ei ole veel lõppenud. Alust on arvata, et need lähevad ainult hullemaks, sest täpselt nii, kuidas antiviiruseksperdid aitavad meil arvutiviirustest vabaneda, kirjutavad viirusekirjutajad neid juurde ning oodata võib ainult uusi ja hullemaid. Öeldakse ju, et inimvõimetel ei ole piire. Kuna arvutite maailm on mõne koha pealt veel alles täiesti tundmatu ala, siis on viirustekirjutajatel võimalik lasta oma fantaasial lennat. Meie ainus lootus on, et antiviiruseksperdid on neist paremad. Mis on arvutiviirused aljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud
Teadlased täiustasid viiruseid, ja leiutasid neid juurde, aga see oli arvutite täiustamiseks ja heaks eesmärgiks. Leiutatud viiruseid hakkas aga kahjuks uus põlvkond kurjasti ära kasutama. Arvutiviiruste levik Viirused levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või viirusesse nakatunud veebilehti külastades.. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tüütu. Arvutiviirustest hoidumine Oma failide ja arvuti kaitseks tuleks arvutis kasutada kindlasti viirusetõrje programme. Need ei taga küll 100 % kaitset kuid vähendavad arvutiviiruste tekkimist . Tuleks avada oma e-kirju ettevaatlikusega ja kontrollida nende saatjat ja kirja pealkirja. Kindlasti tuleks hoiduda reklaamitest ja kirjatest mis veenavad sind, et oled võitnud 1000 000 0000 dollarit jmt. Ära 4 kasuta korraga mitut viirusetõrjeprogrammi, kuna see võib arvuti aeglaseks teha ja erinevad
On olemas nn. pahatahtlikud programmid - viirused, trooja hobused, ussid jt. Nemad häirivad arvuti tööd, rikkuvad salvestatud andmeid, nakatavad teisi arvuteid jne. 1971 a. oli kirjutatud esimene viirus - Creeper. Peamisteks levimise teedeks on: · piraattarkvara installimine enda arvutisse; · kahtlaste veebilehekülgede külastamine; · võõraste inimeste poolt e-mailiga saadetud failide avamine. Pikemalt arvutiviirustest võib lugeda siit ja siit. Soovi korral võib tutvuda lisamaterjaliga trooja hobusest ja ussidest. Selleks, et hoida oma arvutit puhtaks igasugustest pahatahtlikutest programmidest, sobib viirusetõrjetarkvara. Need programmid lubavad varakult avastada, et tegemist on õelvaraga ning eemaldavad/blokeerivad kahtlase sisu või küsivad nõu arvutikasutajalt. Tuntumad antiviirusprogrammide tootjateks on: · Kaspersky; · BitDefender; · NOD32; · Symantec;
ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Arvutiõpetuse referaat Kristel laanemäe Juhendaja: Kaido Saul 2009 SISSEJUHATUS Vaevalt on tänapäeval enam inimest kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse Ufo-desse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida on väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab Trooja hobust. Nii nagu arenevad arvutid, arenevad ka viirused.
Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tülikas. Viiruste poolt tekitatav kahju võib olla erineva ulatusega. Heal juhul võib viirus lihtsalt kuvada pilte või teateid, halvemal juhul aga kahjustada faile, kustutada kõvakettal leiduva või teha muud kahju. Arvutiviirused jagunevad: 1. failiviirused 2. süsteemiviirused 3. makroviirused Mida teha arvutiviirustest hoidumiseks? Kontrolli, et sinu Windows-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad paigad ehk update'id. Kontrolli, et sinu arvutis oleks lubatud Automatic Updates. Selleks ava Control Panel-is Automatic Updates ja veendu et seadistustes oleks valitud Automatic (ei kehti domeenis olevate arvutite kohta). Kasuta arvutis antiviirustarkvara. Viirustõrjetarkvara on programm mis kontrollib arvutis olevaid faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest
Tänapäeval on arvuti turvalisuse tagamine suuresti kasutaja teha. Kasutajast sõltub see, milline info pääseb arvutisse ja sealt välja. Kasutaja otsustada on millisele lingile ta vajutab või millise e-kirja manuse avab. Seega pean ma väga oluliseks, et koolides ja asutustes, kus on kokkupuuteid arvutiga, toimuks piisav informeerimine võimalikest ohtudest ja nende vältimisest. Rohkem peaks käsitlema teemasid, mis kirjeldavad arvuti viirusega nakatumise tagajärgi. Kirjutades referaati arvutiviirustest sain teada väga palju uut. Kui varem piirdusid minu teadmised viiruste ohtlikkusest ja tulemüüri ning antiviiruseprogrammi vajalikkusest, siis nüüd mõistan palju selgemini riske, mis arvutit varitsevad. Huvitav oli teada saada, kuidas viiruseid liigitatakse ning kuidas nad on ehitatud. Täiesti üllatav oli, et troojalasi ning ussviirusi ei liigitata tavaliste viiruste all, vaid tegu on eraldiseisvate pahalastega.
Tänapäeval on arvuti turvalisuse tagamine suuresti kasutaja teha. Kasutajast sõltub see, milline info pääseb arvutisse ja sealt välja. Kasutaja otsustada on millisele lingile ta vajutab või millise e-kirja manuse avab. Seega pean ma väga oluliseks, et koolides ja asutustes, kus on kokkupuuteid arvutiga, toimuks piisav informeerimine võimalikest ohtudest ja nende vältimisest. Rohkem peaks käsitlema teemasid, mis kirjeldavad arvuti viirusega nakatumise tagajärgi. Kirjutades referaati arvutiviirustest sain teada väga palju uut. Kui varem piirdusid minu teadmised viiruste ohtlikkusest ja tulemüüri ning antiviiruseprogrammi vajalikkusest, siis nüüd mõistan palju selgemini riske, mis arvutit varitsevad. Huvitav oli teada saada, kuidas viiruseid liigitatakse ning kuidas nad on ehitatud. Täiesti üllatav oli, et troojalasi ning ussviirusi ei liigitata tavaliste viiruste all, vaid tegu on eraldiseisvate pahalastega.
20 enamlevinud viirust seisuga veebruar 2008........................................................ 10 Lisa 2.Viirusetõrjeprogrammide testimine (aprill 2006): ....................................................11 Sissejuhatus Vaevalt on tänapäeval inimest, kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse UFOdesse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa, kui me nendest hoidumiseks midagi ette ei võta. Järgnev töö räägib lühidalt ja arusaadavalt arvutiviiruste ajaloost ning olemusest, nende tegevusest ja levimisest. Ülevaatlikult on välja toodud ka põhitõed, kuidas end ja oma arvutit viiruste eest kaitsta ning mida teha, kui viirus on juba arvutis. 1.Mis on arvutiviirus? 1.1.Lühike ajalugu Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli
.......................................................................................................26 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................27 4 SISSEJUHATUS Vaevalt on tänapäeval enam inimest kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse UFOdesse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid on nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab Trooja hobust.
annaabi.ee 
