Vastavalt põhiseadusele pidi Eesti kõrgemat võimu teostama riigivanem, kelle nüüd valis rahvas. Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus. Vabadussõjalaste tegevus muutus kindlamaks. Autoritaarne Eesti 12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Keelustati kõik meeleavaldused ja vabadussõjalaste ühingud suleti. Kolmas oluline isik Pätsi ja Laidoneri kõrval oli Karl Einbund. Parlament seati nn vaikivasse olekusse, sest nad arvustasid valitsuse tegevust. Toimusid mitmed muutused: 1934.dets piirati ajakirjanduse sõnavabadust, seati kontroll ka mitmetele teistele elualadele, mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Keelustati kõigi erakondade tegevus. Vabadussõjalased leidsid, et tuleb riigivõim kukutada vägivaldselt, aga see neil ei õnnestunud. 1937.aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, kes koostas uue põhiseaduse: riigipeaks president, riigikogu muudeti kahekojaliseks, kärbiti rahva õigusi. 1938
1845-1846 aastatel kirjutatud ,,Saksa ideoloogiaga" (1832) sisuliselt seotud ,,Teesides Feuerbachi kohta" (1845) sõnastas Marx ajaloolise materialismi põhiseisukoha: ühiskonna ajalooline praktika on ühiskonna muutmise ja tunnetamise põhitegur ning filosoofia tuleb muuta maailma revolutsioonilise ümberkujundamise vahendiks. Esimeses koos kirjutatud uurimuses ,,Püha perekond ehk Kriitilise kriitika kriitika" (1845) arvustasid nad noorhegeliaanide vaateid. ,,Majanduslikes ja filosoofilistes käsikirjades" (1844) sõnastas ta esimesena teesi, et ühiskonna arengus on määravad tootmissuhted. Koos Friedrich Engelsiga kirjutas ta ,,Kommunistliku Partei manifesti" (1848), mis oli rahvusvahelise revolutsioonilise liikumise esimene programmdokument.Teostes ,,Klassivõitlus Prantsusmaal aastail 1848-1850" (1850) ja ,,Louis Bonaparte`i 18. brümäär" (1852)
küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku õlule. Aadlik hakkas saavtama üha suuremat võimu, kuna kuningavõim oli nõrk. Tänu selllele hakkas Rootsi riigivõim hakkas korraldama reduktsiooni- mõisate ära võtmist aadlike käest. Nad arvustasid Rootsi võimu. 8.Milline oli Rootsi-aegne kohtukorraldus Eesti- ja Liivimaal? (lk 99) Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati juba kubermangu tasemel Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus, nendest võis kaevata kuni monarhini. 9.Mis on reduktsioon? Millal, kuidas ja miks seda teostati? Reduktsiooni tulemus? Milline oli mõisnike suhtumine reduktsiooni? (lk 99 100)
Sellega ühenduses loobuti tegele- mast seniste natuurfilosoofiliste küsimustega. Filosoofide tähelepanu köitsid inimese olemusse puutuvad (antropoloogilised) , poliitlised ja eetilised küsimused. Esimestena tunnetasid filosoofide ees seisvat uut ülesannet sofistid. Nende õpetus oli oluliseks eelastmeks Aristotelese loogikale, nad arendasid retoorikat ja aitasid oma tegevusega suurel määral kaasa jõukate vabade kodanike üldise haridustaseme tõusule. Levitades loodusõiguseõpetust, arvustasid nad enamasti iganenud ühiskondlike vaateid, kuid kaldusid seejuures sageli subjektivismi ja relativismi. Sokrates ja sokraatikud - Sokrates seadis endale esmaseks ülesandeks vabaneda suvalisusest õigeks tunnetuseks vajalike mõistete valdkonnas, sest tunnetuse õigsus oli tema arvates kõlbelise käitumise eeldus. Ta uskus inimese mõistusse ja tõestuse jõusse ning pidas igaüht võimeliseks kõlbeliselt käituma; tema eetika on sügavalt ratsionalistlik
avaliku korra, väiksemad uurimised ja karistused · reduktsioon - Karl11 alustatud, millega ta andis oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaad tagasi riigile, kuna talle pärandati tühi riigikassa, enamasti Rootsi valitsuseajal aadlikele annetatud mõisad, mis anti rentida nende endistele omanikele, sellega suurenes riigikassa ja paranesid siinsed haridusolud - aadlikud arvustasid Rootsi võimu, üks suuremaid intrigeerijaid, kes mõisteti surma, kuid kellel õnnestus põgeneda välismaale oli Johann Reinhold Patkul Vene ajal 18.saj. · Balti erikord - balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooni - Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele(Venemaa tahtis oma võimu siin kinnitada) · koos mõisatega anti aadlikele tagasi ka nende õigused talupoegade üle
· Kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati kaitseseisukorra lõpuni edasi. · Kui Riigikogu läks suvepuhkusele, hakkas riigivanem Päts valitsema ilma parlamendita,kehtestades seadusi dekreetidega. · 1934. aasta septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra. · Riigikogu naasis suvepuhkuselt, ent kuna rahvasaadikud arvustasid riigivanema tegevust,kuulutas uus siseminister Kaarel Eenpalu Riigikogu istungjärgu lõppenuks. Parlament läks ,,vaikivasse olekusse". · 1935. aastal arreteeriti vapside juhtkond öisel koosolekul, kus olevatarutatud riigipöörde plaani. Vapside populaarsus kadus. · Opositsiooni keskuseks sai Tartu · , kus leidus palju demokraatlikult meelestatud haritlasi.Üheks opositsioonilise vaimu kandjaks oli Jaan Tõnissoni poeg Ilmar Tõnisson. · 1936
Ta hajub, kuni temast ei jää järele midagi peale hääle. Olevat nähtud isegi haledalt kokku kuivanud sibülli, kes rippus pudelikeses oma koopa laes. "Sibüll, mis sa tahad?" küsisid temalt inimesed, ning tema vastas: "Surra tahan ma!" Kuid oma kõrge vanuse ja suure usaldusväärsuse aupaiste varjus seadsid sibüllid endale oma aja sündmustest salapäraselt ja ebamääraselt tulevikuvormis rääkides sageli apologeetilisi või usulisi sihte. Vahetevahel arvustasid nad ka ühiskondlikke olusid ja valitsust (roomlaste ülemvõimu). Sibüllioraaklite vahendusel jõudis Kreekasse ja Rooma rohkesti idamaiste õpetuste sugemeid. Viimasele Rooma kuningale Tarquinius Priscusele olevat üks sibüll pakkunud üheksat ettekuulutustega raamatut tohutult kõrge hinna eest. Kui kuningas tänades keeldus, põletas sibüll kolm raamaturulli ning küsis, kas kuningas tahaks osta ülejäänud sama hinna eest. Küsitu naeris põlastavalt ning pidas vanamoori segaseks
Õpetus vastanditest (10 vastandipaari- piir ja piiritu, paaritu ja paaris, üks ja mitu, parem ja vasem, mees ja naine, paigalseisev ja liikuv, sirge ja kõver, valgus ja pimedus, hea ja halb, nelinurk (ruut) ja ristkülik....; teistel lisaks: kuum ja külm, kuiv ja märg, tahke ja hõre, raske ja kerge). 8.)Sofistika- arendasid retoorikat ja aitasid oma tegevusega kaasa jõukate vabade kodanike üldise haridussüsteemi tõusule, levitades loodusõiguseõpetust, arvustasid enamasti iganenud ühiskondlikke vaateid, kuid kaldusid sageli subjektivismi ja relativismi. 9.)Sokrates ja sokraatikud- tunnetuse õigsus oli kõlbelise käitumise eeldus, pidas igaüht võimeliseks kõlbeliselt käituma. 10.)Antiikfilosoofia klassikaline süsteem- Demokritos pidas maailma tõeliseks olemuseks aatomite liikumist, uuris nende kuju, suurust, paiknemist. Tema eetikas põhineb inimese elu eesmärgiks olev õnn tunnetusrahul ja meeleselgusel
Euroopa Ühenduse teke ja sellele eelnenud katsed. Esimesed katsed luua ühendatud Euroopat ilmnesid juba 20. sajandi algul, mil mitmed humanistlik-patsifistlikud rühmitused Euroopas käisid välja idee luua Euroopa Ühendriigid. Taoline moodustis pidi paljuski hakkama jäljendama USA-d. Paraku ei leidnud see idee aga Euroopas loodetud laialdast kõlapinda. Pigem kujunes otse vastupidine olukord. Mitmed Euroopa tuntud tipppoliitikud, nende hulgas ka Vladimir Uljanov-Lenin , arvustasid teravalt seda Ameerika Ühendriikidelt laenatud ideed. Üpris tabavalt märkis asja kohta V.I.Lenin, et Euroopas üha enam pead tõstev totalitarism ei võimalda 20.sajandi algupoolel seda ühendriikide ideed Euroopas realiseerida. Taolise väite õigsust kinnitas peagi puhkenud I Maailmasõda. Ka 20-ndad ja 30-ndad aastad ei andnud Euroopale sellist võimalust, sest mitmeid arvestatavaid Euroopa riike juhtisid siis sellised diktaatorid nagu Hitler, Stalin, Mussolini, Franko, Salazar jt
jõukusest või seisuset õigus oma arvamust ja mõtteid avaldada – isegi trükisõnas. Niisuguseid eneseteostamise võimalusi eesti talupojal varem ei olnud. Pisut hiljem, 18.sajandi teisel poolel astus pietismi kui vagatsev-tundelise usuvoolu kõrvale vastandsuunaline nähtus – ratsionalism. Selle kutsusid esile Euroopas levinud valgustusideed. Kui pietistid põhjendasid ühiskondlikke ebakõlasid vähese kõlblustundega, siis ratsionalistid arvustasid sotsiaalset korraldust. Nad seadsid eesmärgiks rahva valgustamise ja õpetamise. Sellekohased tingimused aga olid Põhjasõja-järgseil aastail tublisti halvenenud. Koole oli napilt, samuti õpetajaid. Ja kõigest hoolimata oli eestlaste lugemisoskus suhteliselt kõrge, ehkki lugemist õpetati mitte niivõrd koolis kui kodus. Selleks aga oli vaja emakeelset trükisõna. Eesti talurahva tarbeks loodud kirjasõna koosnes üksnes vaimulikest raamatutest –
Visnapuu) sattusid võitlevate sotsiaalsete jõudude vahel kõikudes vastuolulistesse deklaratsioonidesse · Kui "Siuru" päevil pidas luuletaja esmaülesandeks esteetilist eneseväljendust, siis ajalauliku põhiülesanne oli sotsiaa1ne ja eetiline. Sellest tingitult kujundas ajaluulet juhtivalt vaimne, ratsionaalne alge; meeleline jäi tagaplaanile, luule muutus esitusviisilt abstraktsemaks. · Enamik ajalaulikuid koondus "Tarapita" rühmitusse. Tarapitalased arvustasid ägedalt kodanliku Eesti alguspäevil võimu juurde trüginud ahnet ja vaimulagedat tõusiklust. · Ekspressionistlik ajaluule ei andnud palju püsivaid poeetilisi väärtusi. Luule arengu seisukohalt oli see kool aga tulemusrikas ja tähtis. Ajaluule perioodil nähti esteetilise kõrval väga selgesti ka luule sotsiaalset tähendust ja eetilist funktsiooni. Luuletaja tundis end jälle sotsiaalses süsteemis, tajus kaasvastutust selle eest, mis toimus ühiskonnas.
Visnapuu) sattusid võitlevate sotsiaalsete jõudude vahel kõikudes vastuolulistesse deklaratsioonidesse · Kui "Siuru" päevil pidas luuletaja esmaülesandeks esteetilist eneseväljendust, siis ajalauliku põhiülesanne oli sotsiaa1ne ja eetiline. Sellest tingitult kujundas ajaluulet juhtivalt vaimne, ratsionaalne alge; meeleline jäi tagaplaanile, luule muutus esitusviisilt abstraktsemaks. · Enamik ajalaulikuid koondus "Tarapita" rühmitusse. Tarapitalased arvustasid ägedalt kodanliku Eesti alguspäevil võimu juurde trüginud ahnet ja vaimulagedat tõusiklust. · Ekspressionistlik ajaluule ei andnud palju püsivaid poeetilisi väärtusi. Luule arengu seisukohalt oli see kool aga tulemusrikas ja tähtis. Ajaluule perioodil nähti esteetilise kõrval väga selgesti ka luule sotsiaalset tähendust ja eetilist funktsiooni. Luuletaja tundis end jälle sotsiaalses süsteemis, tajus kaasvastutust selle eest, mis toimus ühiskonnas.
annaabi.ee 
