üldse kokku 1,7 biljonit veis. Kõige rohkem veiseid maailmas,kokku umbes 1 biljon looma, kasvatatakse: Indias ,Brasiilias ,USA-s , Mehhikos ,Argentiinas ,Sudaanis ,Etioopias ja Hiinas.Euroopa riikidest on suurimad veisekasvatajad:Saksamaa ,Prantsusmaa ja Suurbritannia. Vaatamata inimkonna arvukuse kasvule Maal, mis on viimastel aastakümnetel olnud ~2,3% aastas, on lehmade populatsioon vastupidiselt toidutarve kasvule vähenenud ~0,3% aastas. Muutused lehmade populatsiooni arvukused on eri regioonides olnud erinevad, nii näiteks on olnud EU riikides olnud vähenemine 6%, Kanadas ja USA-s 3%, aga arengumaades on lehmade populatsioon isegi suurenenud. Üheks lehmade arvukuse vähenemise põhjuseks on farmerite edukus lehmade piimajõudluse suurendamisel aastast aastasse. Ligikaudu 94% piimast töödeldakse ümber tööstustes. Statistilised andmed piimatoodete tarbimise kohta näitavad, et vedelate piimatoodete tarbimine väheneb ja juustutarbimine maailmas suureneb.
järvedes. Vähk tundus olevat lõputu ressurss. Eksport Liivi ja Kuramaalt (Lõuna-Eesti ja Läti aladelt) igal aastal 300 000 kg = 8,5 milj vähki. 1896. a vähikatk esmakordselt Eestis. Nakatus kogu Peipsi-Pihkva-Võrtsjärve vesikond. Eksport vähenes, varud vähenesid. Laiaulatuslik püük jätkus ja katku levitati edasi. Eksport 1924 1939 a Püügi järelvalve olematu Röövpüük Suurust ei valitud Püük keeluajal 40-ndatel arvukused vähenes veelgi 1930. a vähki leidus peaaegu kõigis sobilikes veekogudes (u 450 veekogu) 50% töönduslikus koguses 1949 1955 tegeleti vähkide juurde asustamisega. Paiguti oli sellest ka kasu, kuid endiseid olusid siiski ei taastatud. (Siia maani ei ole) 1950 - 1990 Kui 1950ndatel olid jõevähile sobivateks elupaikadeks üle 90% vooluveekogudest ja 50% järvedest, siis 1990ndate alguseks kõigest 15% jõgedest ja 30% järvedest. Püüki taluvaid veekogusid 10%
organismidele igal aastal elutegevuseks optimaalseid tingimusi. Nt kui mingi liigi elutingimused on antud aastal halvemad, siis liigi sigivus väheneb ja arvukus langeb. Toitumissuhete kaudu mõjutab mingi liigi arvukuse muutus teisi liike positiivselt või negatiivsellt sõltuvalt sellest, missuguse toitumisviisiga on vaadeldav liik. Seoses selliste ressursimuutustega, hakkavad kõikuma populatsioonide arvukused erinevate aastate lõikes. Selliseid kõikumisi nimetatakse populatsiooni laineteks. Troofilised tasemed Kõige üldisemalt võib organismid jagada nelja troofilise taseme vahel: 1. isetoitujad ehk autotroofid 2. taimetoidulised organismid 3. loomtoidulised organismid 4. lagundajad Nimetatud tasemed toimivad kõikides ökosüsteemides ja väljenduvad toiduahelates ja -võrgustikes. Toiduahel kajastab ühte konkreetset toitumise järjekorda läbi troofiliste tasemete. Reaalses
· Linnud: teder, metsis, · Putukad: liblikas, rohutirts, mardikalised · Kahepaiksete ja roomajate jaoks liiga külm. Tunrale on iseloomulikud madalad temperatuurid, madal bioloogiline mitmekesisus, lihtsa struktuuriga vegedatsioon, piiratud vee äravool, lühike sigimis ja vegedatsiooni periood, enamus energiast ja ainest on selles maakera piirkonnas surnud orgaanilises aines. Pideva fauna immigratisooni ja emigratsiooni tõttu on populatsioonide arvukused/tihedused väga kõikuvad. BOREAALSED OKASMETSAD ehk taiga Boreaalsed metsad moodustavad suurima maismaa bioomi. Parasvöötme põhjapoolseima vööndina iseloomustab seda jahe ja niiske kliima. Sademete hulk suhteliselt suur (300-600 mm/a), auramine möödukas, nii et metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine. Esineb 50 ja 60 põhjalaiuskraadi vahel. Mageveeökosüsteemide kirjeldused ja mereökosüsteemide kirjeldused leiate aadressilt: http://www.ucmp.berkeley
·Salmonelloos ·Kampülobakterioos ·Kolibakterioos ·Listerioos ·Botulism ·Jersinioos ·Trihhinelloos ·Koolera Toiduga seonduvad ohud Toiduoht on seotud järgnevaga: ·Inimene teadmised ja oskused, suhtumine, koolitus jne. ·Meetod valesti valitud töötlemisviis või tegevus. ·Seadmed füüsilised ja moraalselt vananenud seadmed, nende ebapiisav pesemine ja desinfitseerimine. ·Tooraine potentsiaalselt ohtlik tooraine, liiga kõrged mikroobide arvukused. ·Keskkond mikrobioloogiliselt saastunud õhk, vesi ja tootmiskeskkond ·Toitumine ja tervislik eluviis Toiduhügieen ja -ohutus ·Toiduhügieen hõlmab kõiki rakendatavaid meetmeid toidu ohutuse ja tarvitamiskõlblikkuse tagamiseks toidu tootmise, töötlemise, valmistamise, pakendamise, ladustamise, veo, turustamise, käsitsemise ja tarbijale müümise või muul viisil üleandmise etapis (Põllumajandusministeerium).
Eksosümbioos - nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist. Parasitism liikidevaheline suhe, kus üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremeesorganismi) arvel. Iseloomulik on, et peremees ei sure kohe ja parasiit jõuab saadud toidu arvel paljuneda. Parasiidid võivad elada peremeesorganismil või sisemuses. Parasiitlus on väga levinud eluviis, ei leidu organismi, kellel parasite üldse poleks. Parasiidi ja peremehe populatsioonide arvukused kõiguvad samal viisil nagu kiskja-saaklooma suhte puhul. Kui peremasliigi populatsiooni asustustihedus on suur, on ka parasiitide arvukus suurim ja levimine kiireim. Inimese veresoontes elavad parasiitsed imiussid. Moskiitod ja sääsed on ühtaegu nii parasiidid kui ka teiste parasiitide edasikandjad. Seenelill on taim, mis ise ei fotosünteesi vaid näppab toitained puujuurtega kokkukasvanud seeneniidistikust. Parasitism võib olla ka liigisisene.
Elupaikade kvaliteet ja olemasolu ning liikide levik ja arvukus on kooskõlas valitsevate füsiograafiliste ja klimaatiliste tingimustega. D2. Inimtegevusega sissetoodud võõrliigid jäävad tasemele, millel ei ole negatiivset mõju ökosüsteemile. D3. Kaubanduslikud kalavarud ja karploomade populatsioonid ei ole ohustatud, kusjuures populatsiooni vanuseline ja suuruseline koosseis annab tunnistust ressursside heast seisukorrast. D4. Teadaolevate mere toiduvõrgustike elementide arvukused ja mitmekesisus on tasemel, mis võimaldab tagada pikaajalise liikide rohkuse ja nende täieliku paljunemissuutlikkuse säilimise. D5. Inimtekkeline eutrofeerumine, eelkõige selle negatiivsed mõjud, nagu bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemi seisundi halvenemine (vetikate ülemäärased õitsengud, hapnikunappus põhjavetes jne) ja üldine veekvaliteedi langus on minimeeritud. D6. Merepõhja terviklikkus on tasemel, mis kindlustab ökosüsteemide funktsioneerimise ja
- Parasitism (A- parasiit) Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Näiteks paeluss koera soolestikus. - Kommensalism (Akommensaal) on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Kommensaalidena elavad koid linnupesades ja mitmed putukad sipelgapesades - Kisklus (A- kiskja) kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja ja saaklooma arvukused on üksteisest sõltuvad. - Sümbioos (mutualism) on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näiteks, mistahes samblikus elavad vetikas ja seen on väga tihedalt seotud nii, et moodustavad ühtse taimekeha. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja minaraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud organilisi aineid. Protokooperatsioon kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole
mineraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud orgaanilisi aineid.) 2. Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. (Kommensaalidena elavad nt koid linnupesades.) 3. Parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. (Näiteks paeluss koera soolestikus.) 4. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja ja saaklooma arvukused on üksteisest sõltuvad. 5. Konkurents on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms) pärast. Konkurentsist on mõjutatud mõlemad osalised, kuid ühele neist võib osutada suhe hukatuslikuks. 6. Protokooperatsioon on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. 7. Amensalism on selline populatsioonide suhe, kus üks populatsioon kahjustab teist, kuid
Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja minaraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud organilisi aineid. · Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele neutraalne. Kommensaalid on koid linnupesades ja putukad sipelgapesades. · Parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Näiteks paeluss koerasoolestikus. · Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ja saaklooma arvukused sõltuvad üksteisest. · Konkurents on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratudkeskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms) pärast. · Protokooperatsioon on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. · Ammensalism üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise ei tunneta negatiivset mõju. 13. Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage).
Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja minaraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud organilisi aineid. · Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele neutraalne. Kommensaalid on koid linnupesades ja putukad sipelgapesades. · Parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Näiteks paeluss koerasoolestikus. · Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ja saaklooma arvukused sõltuvad üksteisest. · Konkurents on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratudkeskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms) pärast. · Protokooperatsioon on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. · Ammensalism üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise ei tunneta negatiivset mõju. 13
Säilitavad eluvõime kauem väljaspool elukeskkonda, kui patogeenid. Teada saada, kas joogivesi võib meid haigeks teha või mitte. 4. Millised olulised E. coli tunnused lubavad teda kasutada indikaatororganismidena? Kultiveeritav, jääb väljaspool organismi pikemaks ajaks ellu, lihtsasti tuvastatav laboratoorsete võtetega. 5. Milliseid meetodeid kasutatakse kolivormsete mikroobide arvukuse testimiseks? Oletuslik, kinnitav ja täiendav. 6. Miks antakse kolivormsete arvukused 100 ml proovi kohta, mitte 1 ml kohta? Liiga väike kogus. 7. Kas Endo söötmel moodustunud kolooniate arv on käsitletav proovi BÜA-na, põhjenda? Ei, Endo sööde on selektiivsööde. 8. Mis tähtsus on oletuslikul testil kolivormsete määramisel? Kolivormsed kuuluvad enterobakterite hulka, kuid nad eristuvad teistest sellega, et nad kääritavad laktoosi ja tekib gaas. Saab teada esialgu, kas neid esineb. 9
annaabi.ee 
