raamatupidaja eriala II kursus iseseisev töö õppeaines - finantsarvestuse põhimõtted teema - nõuete ja ettemaksete arvestus TÖÖ EESMÄRK – Õppija teab nõuete s.h. ebatõenäoliste- ja lootusetute nõuete arvestuspõhimõtteid, tunneb erinevaid arvestusmeetodeid ja oskab koostada vastavaid raamatupidamislausendeid. TÖÖ SISU – Ülesanded nõuete ja ettemaksete arvestusest ning ebatõenäoliste nõuete arvestusmeetoditest. ÕPPEMATERJAL J.Alver , Finantsarvestus, Deebet, 2009.a. Tunnimaterjalid HINDAMISKRITEERIUMID kõik etteantud ülesanded on lahendatud arvestuskäik on esiatavas töös kajastatud ülesannete lõpptulemus on õige töö on esitatud tähtajaks Ülesanne 1 Lõpeta lause
mingi kindla projekti või lepingu raames. Juhul, kui toodetavate (või ostetavate) objektide hulk on suur ning objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, on individuaalse hindamise meetod ebasobiv ning selle asemel tuleb kasutada kas FIFO, LIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit [21]. Et varude väljaminekuid kajastatakse kuluna nende tegelikus soetusmaksumuses on arvutatud välja erinevaid arvestusmeetodeid. Iga ettevõtte valib endale sobivaima arvestusmeetodi ning kohanab selle enda ettevõtte arvestussüsteemile sobivaks. Soetusmaksumuse arvestusmeetode on neli, millest kolme tohib kasutada Eestis. Nendeks on individuaalmaksumuse meetod, kaalutud keskmine, FIFO-meetod ning LIFO-meetod. Eestis on keelatud kasutada LIFO arvestusmeetodid. Järgnevalt on kirjeldatud ühiku tegeliku soetusmaksumuse, kaalutud keskmise soetusmaksmuse, FIFO ja LIFO meetodit. Individuaalmaksumuse meetod
Millistest vahenditest saab ettevõte tasuda intresse ja tagasi maksta laenu põhisummat? Kuidas on juhtkond katnud lühi- ja pikaajalisi vahendite nappust minevikus? Millised järeldused tuleks sellest teha tuleviku jaoks 33. Millised probleemid võivad esineda finantsandmete võrreldavuses? Erinevused aruannete koostamise perioodis. Varad hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust. Bilansi koostamisel võimalik kasutada erinevaid arvestusmeetodeid (varude arvestus). Bilansikirjete koostamisel kasutatakse subjektiivseid hinnanguid (põhivara kulum, debitoorne võlgnevus). Põhivarade amortiseerimine on enesestmõistetav, kuid väärtuse suurenemist harilikult ignoreeritakse (liigne konservatiivsus).Määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, firma väärtus) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline.Käibevarade ja põhivarade vahekord (teiste ettevõtete aktsiad.) 34
Millistest vahenditest saab ettevõte tasuda intresse ja tagasi maksta laenu põhisummat? Kuidas on juhtkond katnud lühi- ja pikaajalisi vahendite nappust minevikus? Millised järeldused tuleks sellest teha tuleviku jaoks 33. Millised probleemid võivad esineda finantsandmete võrreldavuses? Erinevused aruannete koostamise perioodis. Varad hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust. Bilansi koostamisel võimalik kasutada erinevaid arvestusmeetodeid (varude arvestus). Bilansikirjete koostamisel kasutatakse subjektiivseid hinnanguid (põhivara kulum, debitoorne võlgnevus). Põhivarade amortiseerimine on enesestmõistetav, kuid väärtuse suurenemist harilikult ignoreeritakse (liigne konservatiivsus).Määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, firma väärtus) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline.Käibevarade ja põhivarade vahekord (teiste ettevõtete aktsiad.) 34
Olulisuseprintsiip- aruanded peavad sisaldama otsuste mõjutamiseks ainult olulisi andmeid. Väheolulisi objekte võib arvestada lihtsustatult. (ei kajastata vaga odavaid asju, ega pankades sente) Konservatiivsuseprintsiip- aruandeid tuleb koostada kaalutletult. Vara ning tulusid ei tohi üle hinnata ja kohustisi ning kulusid alahinnata. (kaalume ja siis otsustame; ei tohi kalduda äärmusesse) Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip- raamatupidamises tuleb kasutada jätkuvalt samu arvestusmeetodeid, aruandlusviise. See teeb eri perioodi aruanded võrreldavaks. Arusaadavuse printsiip. (aruanne peab olema arusaadav teistele raamatupidajatele) Objektiivsuse printsiip. (info kajastatakse neutraalselt, ei tohi kallutatud olla kellegi huvist) Sisu ülimuslikkuse printsiip. (tuleb kajastada sisust (kui ruumi kasutatakse peoks, tuleb see kajastada ka peona) Tasakaal informatsiooni kogumiseks tehtavate kulutuste ja informatsioonist saadava kasu vahel. pole seaduses sees. MAJANDUSAASTA ARUANNE
otseselt mitteosalevatele isikutele: aktsionärid, potentsiaalsed investorid, pangad, maksu- ja statistikaamet. Ettevõttevälised infotarbijad ei saa nõuda infot, mis oleks erimeetoditega spetsiaalselt nende jaoks kogutud. Üldreeglina tuleb neil rahulduda sellise infoga, mida ettevõte neile pakub finantsaruannetes. Infot on raske tõlgendada, kui ei teata, kuidas see on saadud, samuti pole võimalik süveneda arvestusmeetodite eripärasse. Kui iga ettevõte kasutaks erinevaid arvestusmeetodeid, oleks raskendatud info võrdlemine. Seetõttu kasutatakse majandustegevuse aruannete koostamisel kindlaid reegleid. Vastava info ettevalmistamine aruannete kujul ongi finantsarvestuse oluliseks ülesandeks. Eelneva põhiülesandega kaasnevad: · dokumenteerimisülesanne majandustehingute dokumenteerimine, nende krono- loogiline ja süsteemne registreerimine arvestusregistrites; · kontrolliülesanne vara allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine, samuti
Perspektiivse info hindamisel tuleks silmas pidada järgnevaid asjaolusid: 1) Perspektiivset infot ette valmistanud töötajate kogemused/oskused. 2) Kas ettevõtte tagasivaateline info lubab loogiliselt jõuda selliste arenguteni, mida juhtkond pakub. 3) Kas informatsioon, mida kasutatakse, ka. perspektiivne on kooskõlas seaduste ja normatiivaktidega. 4) Kas varasemate perioodide finantsaruanded on auditeeritud ja milliste tulemustega. 5) Milliseid arvestusmeetodeid, skeeme ja põhimõtteid kasutati, kust saadi statistilised andmed. 6) Kuidas on realiseerunud varasemad prognoosid. Juhul kui audiitor jõuab seisukohale, et juhtkonna tuleviku nägemus ei ole realistlik, siis tuleb see kindlasti fikseerida arvamuses koos selgitustega. 6 Riskitüübid 1
Kassa saldo võib olla ebaõige. Majandusaasta aruande koostamisel tehtavaks inventuuriks makstakse kassasse vajalik summa ning peale inventuuri võetakse see kassast uuesti välja. Ettevõtte pangaarvele võib olla ligipääs isikutel kellel seda juurdepääsu ei tohiks olla. 2. Ostjatelt laekumata arved. Võivad olla ülehinnatud (makse tähtaeg ületatud, ostja maksejõuetus, vaidlustatud summad) 3. Varud. Ei kasutata järjepidevalt aksepteeritud arvestusmeetodeid (FIFO või kaalutud keskmine). Varude periodiseerimine on ebaõige. Eelmise perioodi müük kuid järgneva perioodi kaubakulu ja vastupidi. Tulude ja kulude vastavuse printsiibi rikkumine. Probleemide kindlaks määramisel. Kolmanda osapoole juures hoitavad kaubad. . . .. . . . . . . . . . . . . . rohkem edasi ei konspekteerinud
väärtpaberi kustutustähtaega. Vajadus võib tekkida kas lihtsalt rahanappusest või on turule ilmunud alternatiivsed tulusamad finantsinstrumendid, mille vastu soovitakse vanad ümber vahetada. Kauplejaid huvitab finantsinstrumendi õiglane hind. Huvitab küsimus, et millise hinnaga tasub osta väärtpaberit tema eluea jooksul ning millise hinnaga on võimalik neid realiseerida. Nendele küsimustele vastamiseks on välja töötatud erinevaid teooriaid ja arvestusmeetodeid, millega on võimalik arvutada jooksvat turuhinda. Finantsvarade hinna arvutamisel tuleks läbida kaks põhietappi: 1) Defineerida hinnatava väärtpaberi loodetavad rahavood 2) Diskonteerida kõik rahavood sobiva intressiga Väärtuse määramisel tuleb kindlasti arvestada erinevate finantsinstrumentidega kaasnevaid erisusi. Diskonteeritud- ja kupongintressiga väärtpaberid
aastaaruanne sisaldama: bilanss, kasumiaruan- ne ja aruannete lisad. Võib anda ka täiendavat infot. Bilanss - seisundiaruanne (koost. kindla kuupäeva seisuga). Aruandeaasta bilanss kajast. e/v vara, kohustuste ja omakapitali olukorda aruandea. lõpuks. Aruandeaasta kasumiaruanne kajast. aruandea. kulusid/tulusid, saadud kasu/kahju. Kasumiaru- ande viimasel real näidat. aruandeaasta puhaskasum (-kahjum). Kasumiaruanne koost. per. kohta. Aastaaruande lisades selgit. aastaaruandes kasut. arvestusmeetodeid, hindamisaluseid ja hinnan- guid. Kui aruandea. ja eelneva maj.aasta näitajad ei ole võrreld., tuleb eelneva a. näitajad ümber arvut., avades mittevõrreldavuse põhjused, ümberarvutuse alused ja summad aastaaruande lisades. Bilanss. Bilansi aktiva e. varad - vahendid, mis on e/v käsutuses erinevas vormis: raha, väärtpa- berid, nõuded, varud ja põhivarad. Kõik kirjed järjest. likviidsuse järjekorras - nimistu algab hõlp- samini rahaks muudetavatest varadest. Varad jaot
maksumusest, tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi peab arvesse võtma kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. Konservatiivsuspõhimõte püüab vältida liialdusi finantsaruannetes. Ülemäärane ettevaatlikkus aga võib osutuda kahjulikuks, kuna ta tekitab peidetud reserve, moonutab kasumit ja on vastolus tõese ja ausa kajastamise põhimõttega. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip. Raamatupidamises kasutatakse jätkuvalt samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid, aruandlusviise ja arendusskeeme. See teeb erinevate perioodide aruanded võrreldavateks. Juhul kui on ülemindud teistele arvestusmeetoditele, siis on vajalik muudatuste mõju eraldi välja tuua. Objektiivsuse printsiip. Majandustehingud peavad olema fikseeritud objektiivselt, mille aluseks on tehingu reaalne majanduslik sisu. Võib esineda juhtumeid, kui tehingu sisu ei ühti tehingu juriidilise vormiga. Tõene ja aus kajastamise printsiip
,,Raamatupidamise praktik" ja audiitorfirma KPMG publikatsioone. Lõputöö jaotatakse kaheks peatükiks, millest esimeses antakse ülevaade mõistetest ning ettevõtete ühinemisel, jagunemisel ja omandamisel tekkivatest osalustest. Samuti käsitletakse esimeses peatükis vähemusosaluse arvestust ning konsolideerimise üldpõhimõtteid koos praktiliste näidetega. Teises peatükis vaadeldakse konsolideerimisgrupi arvestusmeetodeid - ostumeetod, korrigeeritud ostumeetod ning kapitaliosaluse meetodit, koos praktiliste näidetega. Töö tulemusena saab esmase ülevaate sellest, millised on konsolideerimisgrupi finantsarvestuses lubatud arvestusmeetodid, kes peavad koostama konsolideeritud aruandeid ja läbi näidissituatsioonide, kuidas koostada konsolideeritud bilanssi ja kasumiaruannet. Lõputöös on kõik ülesanded ja joonised koostatud autori poolt ja ei ole võetud ühestki teisest allikast.
maksumusest, tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi peab arvesse võtma kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. Konservatiivsuspõhimõte püüab vältida liialdusi finantsaruannetes. Ülemäärane ettevaatlikkus aga võib osutuda kahjulikuks, kuna ta tekitab peidetud reserve, moonutab kasumit ja on vastolus tõese ja ausa kajastamise põhimõttega. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip. Raamatupidamises kasutatakse jätkuvalt samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid, aruandlusviise ja arendusskeeme. See teeb erinevate perioodide aruanded võrreldavateks. Juhul kui on ülemindud teistele arvestusmeetoditele, siis on vajalik muudatuste mõju eraldi välja tuua. Objektiivsuse printsiip. Majandustehingud peavad olema fikseeritud objektiivselt, mille aluseks on tehingu reaalne majanduslik sisu. Võib esineda juhtumeid, kui tehingu sisu ei ühti tehingu juriidilise vormiga. Tõene ja aus kajastamise printsiip
maksumusest, tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi peab arvesse võtma kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. Konservatiivsuspõhimõte püüab vältida liialdusi finantsaruannetes. Ülemäärane ettevaatlikkus aga võib osutuda kahjulikuks, kuna ta tekitab peidetud reserve, moonutab kasumit ja on vastolus tõese ja ausa kajastamise põhimõttega. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip. Raamatupidamises kasutatakse jätkuvalt samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid, aruandlusviise ja arendusskeeme. See teeb erinevate perioodide aruanded võrreldavateks. Juhul kui on ülemindud teistele arvestusmeetoditele, siis on vajalik muudatuste mõju eraldi välja tuua. Objektiivsuse printsiip. Majandustehingud peavad olema fikseeritud objektiivselt, mille aluseks on tehingu reaalne majanduslik sisu. Võib esineda juhtumeid, kui tehingu sisu ei ühti tehingu juriidilise vormiga. Tõene ja aus kajastamise printsiip
maksumusest, tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi peab arvesse võtma kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. Konservatiivsuspõhimõte püüab vältida liialdusi finantsaruannetes. Ülemäärane ettevaatlikkus aga võib osutuda kahjulikuks, kuna ta tekitab peidetud reserve, moonutab kasumit ja on vastolus tõese ja ausa kajastamise põhimõttega. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip. Raamatupidamises kasutatakse jätkuvalt samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid, aruandlusviise ja arendusskeeme. See teeb erinevate perioodide aruanded võrreldavateks. Juhul kui on ülemindud teistele arvestusmeetoditele, siis on vajalik muudatuste mõju eraldi välja tuua. Objektiivsuse printsiip. Majandustehingud peavad olema fikseeritud objektiivselt, mille aluseks on tehingu reaalne majanduslik sisu. Võib esineda juhtumeid, kui tehingu sisu ei ühti tehingu juriidilise vormiga. Tõene ja aus kajastamise printsiip
annaabi.ee 
