Pacioli ei mõelnud kahekordse kirjendamise süsteemi ise välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesugused majapidamises ja ärielus kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viisid. Siit itaalia meetod – kahekordne kirjendamine levis algul üle kogu Euroopa ja lõpuks üle kogu maailma. Selle domineerimise üks viimaseid tulemusi on see, et paljud inglisekeelsed ja ka eestikeelsed arvestuse ja rahanduse väljendid on pärit itaalia keelest (näiteks: deebet, kreedit, bilanss, kapital jne). 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus Tähtsaim raamatupidamist reguleeriv õigusakt Eestis on Raamatupidamise seadus (RPS). Esimene Raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 1994.aastal ja see jõustus 01.jaanuaril 1995. Hetkel kehtiv raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 20.november 2002 ja see jõustus 01.jaanuarist 2003. Seadus reguleerib raamatupidamist äriühingutes, mittetulundusühingutes, eelarvelistes astutustes jne
Kõrgem juhtorgan- seaduse, põhimääruse alusel moodustatud organ kes teostab järelvalvet tegevjuhtkonna üle. Omakapital (netovara)- varade ja kohustuste vahe. Omakapitali muutuste aruanne- kajastab aruande perioodil toimunud muutusi ettevõtte oma kapitalis. Pearaamat- raamat, mis sisaldab konto-plaani ja kõiki kontosid, mis on ettevõttes kasutusel. Pearaamatus fikseeritakse majandustehingud. Proovibilanss- ehk pearaamatu käibeandmik, kontrollitakse kas kontode deebet saldode kokkuvõte ühtib kreedit saldode kokkuvõttega. Rahavoogude aruanne- mis kajastab ettevõtte aruande perioodi raha voogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted- tuginevad EL raamatupidamisdirektiividele, rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ning avalik õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid. Summeerimine-veeru liitmine arvetus registrites
AKTIVA PASSIVA Bilansikirje väheneb ühe Bilansikirje väheneb ühe ja sama summa võrra (-) ja sama summa võrra (-) *Bilansi kokkuvõte väheneb Raamatupidamise kontode mõiste ja ehitus: Majandustehinguid kirjendatakse raamatupidamise kontodega. Finantsarvestuse abivahend ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Konto on kahepoolne tabel vasakpool on deebet ja parem pool kreedit. Kontot märgitakse kontoristi v T-kontona. Kontode avamine: kontod avatakse aruande perioodi algul bilansi kirjete lõikes igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontode avamise puhul ja sulgemisel kehtib kolm seaduspära. 1. Algsaldo-kirjendatakse konto selle poolel kus ta asub bilansis, aktiva kontodel algsaldo deebetis ja passiva kontodel algsaldo kreeditis. 2
korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast kui teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood lähtuda seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja. Kui käive tekib kauba või teenuse eest osalisel või täielikul makse laekumisel, tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise päevast (käibemaksuseadusest § 37, lg 1,2). Kreeditarve millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellel arvele mida muudetakse. Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel:
piisav kohustuste ajaliseks täitmiseks. Samuti aasta lõpuks kordaja natuke kasvas. AS LMV peab müüma osa oma varusid (sellel ettevõttel 31.12.2003.a. nad puuduvad ja ettemaksed tarnijatele väga väiksed), et täita kõik oma lühiajalised kohustused. Rahaliste vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajalised kohustused = 55726 / 7846990 = 0 Tulemus näitab, et AS LMV kasutab oma raha efektiivselt. Arvelduskonto ja kassa jäägid on minimaalsed, kogu vaba raha kasutatud firma teisteks finantseeringuteks. Üldine võlasuhe = võlad * 100 / koguvara = 12457143 *100 / 20138254 = 61,86 %. 61,86 % AS LMV varast finanseeritud võlgadega. Võlad omakapitali suhtes = võlad * 100 / omakapital = 12457143 *100 / 7681111 = 162,18 % on AS LMV võlausaldajate riskimäär. Intressikulude kattekordaja = kasum enne makse ja intresse / intressikulud= 3992529 / 514849 = 7,75
Maksetähtaeg: 30 päeva, viivis 0,05% päevas ettevõte ettevõte reg. kood reg. kood aadress aadress KASSA SISSETULEKU ORDER NR KASSA KVIITUNG NR Kuupäev Konto Summa Kuupäev 31.12.2012 1320 3 000,00 Kellelt Jüri Maasikas Kellelt Aadress Aadress Alus Majandusavansi jäägi tagastus Alus
475. (11) 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 2.1 Teooria Raamatupidamisse kuulub dokumenteerimine ja investeerimine, kontode pidamine ja kahekordne kirjendamine ning aruannete koostamine. ( 8 lk 38 ) Firma vahendite ja nende allikate rühmitamine toimub kontode alusel. Need omakorda moodustavad kontode nimetuste ja kontonumbrite täieliku süstematiseeritud loetelu ehk kontoplaani. Igal kontoplaanil on kaks poolt deebet ja kreedit. Esimest kajastatakse aktivakontodes ja teist passivakontodes. 7 Kontoplaani kontonumbrid erinevad igas ettevõttes. Tuleb vaid jälgida, et peetakse kinni headest tavadest ja Raamatupidamisseadusest. Ettevõte saab valida, kas palkab omale kohapeale raamatupidaja või ostab antud teenust sisse raamatupidamisteenusi pakkuvalt ettevõttelt
võimalikust arvete mittelaekumisest saadava kahju katmiseks. Seesugune vajadus tuleneb tulude-kulude vastavuse printsiibist, et selle perioodi tuludest arvame maha ka selle perioodi kulud. Vara müües me aga ei tea palju arvetest jääb laekumata. 1. Krediitmüügist osatähtsuse meetodi puhul määratakse eelmiste aastate kogemuse põhjal, kui suur osa järelmaksmisega müügist jääb laekumata. Näiteks aruandeaasta krediitmüügi käive (kasumiaruandes) oli 1 000 000 krooni. Eelmiste aastate kogemustest on teada, et keskmiselt 3% krediitmüügist jääb laekumata. 3% x 1000 000= 30 000.- Tehakse raamatupidamislausend: D- ebatõenäolise laekumise kulu 30 000.- K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 30 000.- Kulu kantakse kasumiaruandesse, ebatõenäoliselt laekuvad arved kajastatakse bilansis (Nõuded ostjate vastu = ostjatelt laekumata arved ebatõenäoliselt laekuvad arved)
Milline on tootmise lisakulude põhiosa? Kui suur on muutuvosa? *h Ül.2.1 Kulude käitumine Väike autoremonditöökoda tegeleb summutite remondiga. Kulu on arvestatud 600 summuti remondiks kuus. Näitaja Asendatud summutite arv 500 600 700 Kogukulud FC 420000 420000 420000 VC 250000 300000 350000 TC 670000 720000 770000 Ühikukulud fc 840 700 600 vc 500 500 500 c 1340 1200 1100 Asenda tähed arvudega Ülesanne 2.2. Talikuurordi kaubamaja tööaeg sõltub hooajast. Alljärgnevalt on ära toodud 6
kasum. · Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus: aktsia- või osakapital nimiväärtuses, aazio, annetatud kapital, ümberhindluse reserv, reservid (kohustusl. reservkapit., muud reservid), eelmiste per. jaotamata kasum, aruandea. kasum, oma aktsiad või osad (miinusmärgiga). Omakapital jaguneb: I Seotud omakapital 1) Aktsia- või osakapital nimiväärtuses - e/v poolt emiteeritud aktsiate või osade nimiväärtus. Vastavalt kehtivale äriseadustikule peab ASi aktsiakapital olema vähemalt 400 000 krooni ja OÜ osakapital vähemalt 40 000 krooni. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10.- või kui nimiväärtus on suurem, siis 10.- täiskordne (20; 30 jne.). Aktsiad võivad olla: nimelised; esitajaaktsiad; eelisaktsiad (reeglina hääleõiguseta aktsiad, anna- vad eesõiguse dividendi saamiseks. Aktsiakapitali saab suurend. uute aktsiate väljalaskm. AS võib suurend. aktsiakapitali omakapit. arvel sissemakseid tegemata fondiemissiooni teel
eksogeensed. Endogeensed muutujad on sõltuvad e mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad. Eksogeensed muutujad on autonoomsed e sõltumatud muutujad. Majandusteaduses eristatakse ka varude muutujat ja voogude muutujat. Varu on kogus, mis eksisteerib teatud ajamomendil. Voog on aga koguse muutus teatud ajaperioodi jooksul. Varu võtab kokku koguse ja ajamomendi, millal antud kogus mõõdeti, voog koguse ja ajaperioodi. Näiteks kui me ütleme, et seisuga 1.jaanuar 1999 oli ettevõtte käive 10 miljonit krooni, siis on meil tegemist varuga. Kui me aga ütleme, et 5 aasta jooksul kasvas ettevõtte käive 10 miljonilt 15 miljonile, siis on meil tegemist vooga. Need kaks muutujat on omavahel korreleeruvad ehk siis nende mõlema väärtuse muudatused sõltuvad teineteisest. Kuid korrelatsioon ei tähenda veel põhjuslikke seoseid
adekvaatselt kajastada. Näide: koostada bilanss järgmiste andmete põhjal: Kirjete loetelu Summa(tuhat krooni) 1. Tooraine ja põhimaterjal 150,0 2. Põhivara 380,0 3. Võlad töötajatele 16,0 4. Pangalaen 354,0 5. Sotsiaalmaksu võlg 5,0 6. Aktsiakapital 605,0 7. Kahjum -20,0 8. Ostjate võlg 50,0 9. Pangakonto 380,0 12 Tehnikagümnaasium Lahendus: koostatud bilanss AKTIVA PASSIVA
adekvaatselt kajastada. Näide: koostada bilanss järgmiste andmete põhjal: Kirjete loetelu Summa(tuhat krooni) 1. Tooraine ja põhimaterjal 150,0 2. Põhivara 380,0 3. Võlad töötajatele 16,0 4. Pangalaen 354,0 5. Sotsiaalmaksu võlg 5,0 6. Aktsiakapital 605,0 7. Kahjum -20,0 8. Ostjate võlg 50,0 9. Pangakonto 380,0 12 Tehnikagümnaasium Lahendus: koostatud bilanss AKTIVA PASSIVA
adekvaatselt kajastada. Näide: koostada bilanss järgmiste andmete põhjal: Kirjete loetelu Summa(tuhat krooni) 1. Tooraine ja põhimaterjal 150,0 2. Põhivara 380,0 3. Võlad töötajatele 16,0 4. Pangalaen 354,0 5. Sotsiaalmaksu võlg 5,0 6. Aktsiakapital 605,0 7. Kahjum -20,0 8. Ostjate võlg 50,0 9. Pangakonto 380,0 12 Tehnikagümnaasium Lahendus: koostatud bilanss AKTIVA PASSIVA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
