Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärk on kasutada praktikas erialatundides omandatud teadmisi. Nendeks erialatundideks on metsatüpoloogia, mullateadus, alustaimestik ja metsapuuliigid. Töö seisneb kahe erineva puistu kirjeldamises ja kasvukohatüübi määramises. Üks kirjeldus koostati arumetsa ja teine soometsa kohta. Arumetsa proovitükk asub Harjumaal, Vasalemma vallas, x kinnistul. Katastritunnus 86801:001:xxxx ja kaeve koordinaadid N: x E: x on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub peaaegu tasasel alal. Maaüksus, millel proovitükk asub, jääb Tallinn- Riisipere raudtee ja Vasalemma paekivimaardla vahele. Soometsa proovitükk asub Harjumaal, Keila vallas, riigimetsas. Katastritunnus
Slaid ette! Tere austatud eksami komisjon ja teised kuulajad. Mina olen Häädemeeste keskkooli 8.B klassi õpilane ja hakkan teile tutvustama oma loovtööd teemal Minu koolitee läbi fotokaamera. Mina valisin oma loovtööks sellise teema, sest tahtsin ise rohkem teada oma kodukohas olevatest suurematest asutustest. Vaheta slaidi! Mina elan Arumetsa külas , sinna ehitati aastatel 1864-1866 kiriku pastoraat ehk kirikumõis. Pastoraadi majas elas kirikuõpetaja Ernst Gottleb Jaesche. Kirikumõisa hoone müüdi 1956.a ja varsti seejärel lammutati. Arumetsa park ehk kirikumõisa park oli 1960-70 ndatel riikliku looduskaitse all. 2002.a raietööde tõttu ei jäänud pargist peaaegu midagi alles. Tänapäeval on vanad mõisahooned uuesti üles ehitatud ja seal on tänapäeval elumajad. Vaheta slaidi!
kirjuvärvilised erimid, mis on kergsulavad ja sobivad enamasti telliste tootmiseks. Üksikutes leiukohtades esineb aga ka halli savi, mis sisaldab märkimisväärse lisandina kaoliniiti ning kuulub rasksulava savi kategooriasse. Erinevates tingimustes tekkinud savi omadused võivad tugevasti erineda: mida suurem on savimineraali kaoliniidi sisaldus, seda hinnatavam on savi maavarana. Kvaternaari savide seas (viirsavid ja moreensavi) on eri tüübina kasutusel Arumetsa savi Häädemeeste lähedal Pärnumaal. See ühtlaseilmeline pruunikas savi (fotod), mis esineb omapärase vagumustäitena Aruküla lademe liivakivide keskel ja kuulub kergsulavate savide klassi, on kiirel põletamisel erakordsete punsumisomadustega. Seetõttu valmistataksegi sellest imekerget, graanulitest koosnevat toodet - kergkruusa ehk keramsiiti, mis segus betooni ja tsemendiga võimaldab valmistada mitmesuguseid ehitustele vajaminevaid tooteid.
Tohvri Sakla Süvahavva Arumetsa Joosu Sänna Küllatuva Määsi Perametsa
Suurimaks lubjatootjaks on Rakke lubjatehas, mis toorainena kasutab Karinu karjäärist saadavat paekivi. Savi leidub Eesti paljudes piirkondades, kuid tööstuslikult omavad tähtsust vaid Kambriumi sinisavid PõhjaEestis ja Devoni savid KaguEestis. Kunda karjääri savi kasutatakse tsemendi tootmisel, Aseri karjäärist kaevandatavat savi aga telliste, ahjukivide ja lillepottide valmistamiseks. Joosu karjääri savi on kasutatud KaguEesti, peamiselt Võru tellisetehastes. Arumetsa savi kasutatakse kergkruusa valmistamiseks. Pinnakattes leiduvaid savisidvt! kasutavad piiratud koguses kohalikud väiketööstused. Puidutoodete valmistamine Uste, akende ja teiste lihtsamate puidutoodete valmistamine on esindatud paljude väikeste ettevõtetega pea kõikides linnades ja suuremates keskustes. Puitplaatide valmistamiseks kasutatakse puiduhaket, mida saadakse vähemväärtuslikust puidust, saepuru ja teisi puidujäätmeid. Liimpuitplaate valmistatakse Tallinnas nii oma
- Puuduvad tugikoed - Talub varju - Saastetundlikud - Okkad paiknevad ühekaupa ümber oksa - Turva teke - Käbi - Omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga Mänd - Kasvavad väga madalaks. - lagedal- vihmavarju kujuline, madal metsas - laiem võra , okslikum Harilik karusammal- Niisketes soo- ja arumetsa- - Kuival alal juured sügaval, niiskes pinnalähedane des, rabas ning sooniidul. Tavaliselt lubjavaesel - Levikud piirab valgusnõudlikkus pinnal, mõnikord ka liivastes kohtades. - Okkad kahekaupa koos Sügavroheline värvus. Kahekojaline - Käbi ( väike ümmargune ) Harilik laanik- Palu- ja laanemetsades huumus- Jugapuu rikastel muldadel. Eelistab niiskemat kasvukohta. - Põõsakujuline
*1 Poolvedel *2 Sinine, punane, hall, pruun jne *3 Keraamika *4 Mürgine Maavara | Omadused | Kasutus | Leiukohad Põlevkivi | pruunikas, * | energia | KohtlaJärve Mineraalvesi | läbipaistev | joomiseks | Ikla, värska, Kuressaare Lubjakivi | hele, settekivim | ehituseks | Narva, Haapsalu, Väo Ravimuda | Mustjas, *1 |Spaades jne | Kuressaare, Värska Savi | *2 | Tsement, *3 |Arumetsa, Aseri Turvas | pruun | väetis, küte | Lavassaare, Tootsi Fosforiit | rohekashall, *4 | polegi praegu | Maardu, Aseri Liiv, Kruus | pude | ehituseks | Igal pool....
looga A. Piazzolla palaga ,,Tanguango". See oli minu arvates ka kontserdi teise poole kõige huvitavam esitus, sest sellist kooslust ei kuule just iga päev. Teiseks kõlas pop-jazz osakonna ansambli esituse Usher´i ,,Caught Up", solistideks Eva Vaino ja Tuuli Rand. Lugu oli küll emotsionaalselt ja muusikaalselt esitatud, kuid soovida jättis minu jaoks solistide vokaalne tase ja mõningased probleemid intonatsiooniga. Kolmandaks esitasid Ahti Arumetsa(basskitarr), Mathei Florea(klaver) ja Janno Tomingas(trummid) R. Edelma ,,Teema". See esitus minule kuigivõrd meelde ei jäänud. Võib-olla see lihtsalt ei eristunud minu jaoks piisavalt millegi silmapaistvaga. Järgmiseks esitas juba suurem instrumentaalansambel H. Hancock´i ,,Cantaloupe Island´i". Selles loos jäi silma väga andekas saksofonimängija, kelle esitus oli äärmiselt muusikaalne. Väga terviklikud fraasid, head
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri
Levinumad liigid on kukemari, leesikas ja kanarbik. 4. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest. 5. Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Nõmmemets. 4 http://soolemb.blogspot.com/2011_08_01_archive.html 5 Salumets Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi. Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Eestis moodustavad salumetsad umbes 5% metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja
Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe. Metsatüüpide rühmitamine: Metsad jagatakse 2 klassi Arumetsad
Praegu neid savisid ei kasutata. Lõuna-Eesti savides valdavad rohekad, punakaspruunid või kirjuvärvilised erimid, mis on kergsulavad ja sobivad üksnes telliste tootmiseks. Üksikutes leiukohtades esineb aga ka halli savi, mis sisaldab märkimisväärse lisandina kaoliniiti ning kuulub rasksulava savi kategooriasse. Üldine madalseis keraamikatööstuses ei soodusta paraku nende kasutuselevõttu. Kvaternaari savide seas (viirsavid ja moreensavi) on eri tüübina kasutusel Arumetsa savi (foto 3) Häädemeeste lähedal Pärnumaal. See ühtlaseilmeline pruunikas savi (foto 4), mis esineb omapärase vagumustäitena Aruküla lademe liivakivide keskel ja kuulub kergsulavate savide klassi, on kiirel põletamisel erakordsete punsumisomadustega. Seetõttu valmistataksegi sellest imekerget, graanulitest koosnevat toodet - kergkruusa ehk keramsiiti (foto 5), mis segus betooni ja tsemendiga võimaldab valmistada mitmesuguseid ehitustele vajaminevaid tooteid. Alates 1994
*Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu. *Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest. *Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veereziimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused. *Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad, niised soometsad. *Arumetsad: nõmmemets, palumets, laanemets, loomets, salumets. *Soometsad: lodumets, soometsad *Metsa kuivendamisel muutub soometsa alustaimestik arumetsa alustaimestiku sarnaseks, kuigi mullad jäävad veel mõneks ajaks samaks. *Nõmmemetsad: kuivadel ja vaestel liivmuldadel, aeglase kasvuga mets, iseloomulikud: sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud. *Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu kasvavad alustaimestikud varjulembelised taimed(mustikas, leseleht, jänesekapsas). Levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel. *Loometsad: Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel
Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamännik). Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (nt mustika kasvukohatüüp). Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutat üldtuntud sootüüpide nimetusi (nt raba kasvukohatüüp). Looduses esineb sageli nn „vahepealseid“ kasvukohatüüpe. Sellistel juhtudel kasutat väiksemaid üksusi- alltüüpe. Iga kasvukohatüüp jaotat nii mitmeks alltüübiks, kui mitme naabertüübiga on tal ühiseid piire
Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984.a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (nn. Lõhmuse klassifikatsioon). Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Seega määratakse kasvukohatüüp tunnuste kompleksi alusel. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks mustika kasvukohatüüp), soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks raba kasvukohatüüp). Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Viimaseid võib omakorda jaotada antud tingimustes püsivaiks põlis- ehk kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk tekistüüpideks. Seega tuleb vahet teha kahel mõistel: metsa
*Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu. *Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest. *Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veerežiimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused. *Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad, niised soometsad. *Arumetsad: nõmmemets, palumets, laanemets, loomets, salumets. *Soometsad: lodumets, soometsad *Metsa kuivendamisel muutub soometsa alustaimestik arumetsa alustaimestiku sarnaseks, kuigi mullad jäävad veel mõneks ajaks samaks. *Nõmmemetsad: kuivadel ja vaestel liivmuldadel, aeglase kasvuga mets, iseloomulikud: sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud. *Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu kasvavad alustaimestikud varjulembelised taimed(mustikas, leseleht, jänesekapsas). Levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel. *Loometsad: Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel
Arold kui ka A. Järvet · Sellesse arvatatkse ka Liivi lahe saared (Ruhnut on käsitletud tihti ka omaette) · Mere- ja tuuletekkeliste pinnavormide domineerimine (Läänemere eri arengujärgud) · Ka lainetest uhutud moreentasandikud ja kunagistes laguunides arenenud sood · Aluspõhjakivimeiks Siluri lubjakivid (põhjaosas, ei paljandu), Pärnu jõest lõuna pool liivakivid o Paljandid Tahkuranna ümbruses ja ... · Arumetsa savimaardla (Kvaternaari savist toodetud), kergkruus · Rannik o Nii tänapäevane rannikuvöönd kui ka erinevad Läänemere arengu etappidega seotud rannad Lääne-Eesti madalik · Eesti suurim maastikurajoon ja sellest tulenevalt ka üsna mitmekesine · Kulutusala · Pikka aega pärast jää taandumist üleujutatud jääjävede poolt · Maakerge (loodeosas ligi 3 mm/a, lõunas 1,5 mm/a) · Pikk ja mitmekesine rannavöönd
Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi: mulla, veereziimi ja alustaimestiku alusel. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Viimaseid võib omakorda jaotada antud tingimustes püsivaiks põlis- ehk kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk tekistüüpideks. Seega tuleb vahet teha kahel mõistel: metsa kasvukohatüüp = muld + veereziim + alustaimestik metsatüüp = muld + veereziim + alustaimestik + puistu Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks mustika kasvukohatüüp), soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised suhted ning ökoloogiline olemus ilmnevad selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks
Seega määratakse kasvukohatüüp dekoratiivne. Ka saare puit on nii nagu 20-30 m kõrge puu. Võra laiovaalne. Lehed tunnuste kompleksi alusel. Peamised tunnused tammepuitki rõngassooneline ja ovaalsed, 5-12 cm pikad, 3-6 cm laiad, millest juhindutakse on muld, veereziim, lülipuiduga, kuid tammepuidus on näha ebasümmeetrilised, sageli üks pool teisest alustaimestik ja reljeef. Arumetsa kasvukohatüüpe rohkelt säsikiiri. Ka oma vastupidavuselt lühem, kahelisaagja servaga, kaetud tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku (mädanikele) ja tugevuselt jääb saarepuit pehmemate karvadega kui har. jalakal. liigi nimetusega tammele alla. Puitu kasutatakse peamiselt Õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais, õied (näiteks mustika kasvukohatüüp), soometsa
Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Viimaseid võib omakorda jaotada antud tingimustes püsivaiks põlis- ehk kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk tekistüüpideks. Seega tuleb vahet teha kahel mõistel: metsa kasvukohatüüp = muld + veereziim + alustaimestik 28 metsatüüp = muld + veereziim + alustaimestik + puistu Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks mustika kasvukohatüüp), soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised suhted ning ökoloogiline olemus ilmnevad selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks
tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagavara, liigilise koosseisu ja majandusvõtted. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires üks või mitu metsatüüpi. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks pohla kasvukohatüüp), soometsade puhul kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks madalsoo kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Metsamees, kes tunneb puid, põõsaid, alustaimi, samblaid-samblike, kasvukoha mullatingimusi ja veereziimi, oskab metsa õieti hooldada, hinnata ja kasutada.
annaabi.ee 
