kütustest ja väetistest. Kõik vees ja maomahla toimel lahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim neist on As4O6 ehk rahvapäraselt arseenik. Surmav kogus inimesele on 0,05–0,1 g. Looduses leidub arseeni kõige rohkem ühendeis väävli ja metallidega, aga ka puhaste kristallidena. Harilikult eristatakse metalset ehk halli α arseeni, kollast arseeni ning β-, γ- ja δ- arseeni. Galliumi ühendid arseeniga võimaldavad luua väga heade omadustega pooljuhte, mille elektrilised parameetrid ja temperatuuritaluvus on tunduvalt paremad kui räni (Si) baasil loodud pooljuhtidel. Galliumarseniid (GaAs) on pooljuhtseadiste uuema põlvkonna materjal. Arseeni esinemine Arseeni kasutatakse enamasti pestitsiidide ja puidukaitsevahendite tootmisel ja kasutamisel, kuna arseen on väga mürgine putukatele, bakteritele ja seentele. Samal põhjusel lisati vanasti ka värvidesse arseeni
Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium Kaisa Koppel 10 e klass Arseen Referaat 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Kokkupuude arseeniga............................................................................................................ 3 2 Ajalugu Sõna arseen on laenatud Pärsia sõnast Zarnikh, mis tähendab ,,kuninga kollast". Sõna laenajateks olid kreeklased, kes selle arsenikon'iks muutsid. Arseeni on teatud ja kasutatud nii Pärsias kui ka mujal juba väga ammustest aegadest. Kuna arseeni sümptomid kattuvad
õhku arseeniühendeid, mis koos vihmaveega satuvad maapinnale. Päranduspulber Mürgisegajad ja mürgiavastajad on ikka tegutsenud just valitsejate õukondades. Arseeniühendeid lisati tavaliselt toidu või joogi hulka, mistõttu näiteks Vana-Rooma riigis teenis ülikuid söögilaua ääres ori, kes sööke-jooke eelnevalt maitses, et vältida isanda mürgistamist. Väidetavalt mürgistas keiser Nero arseeniga oma kasuvenna Britannicuse. Kesk- ja renessansiajal olid kuulsad mürgistajad Borgia aadlisuguvõsa liikmed, Teofania di Adamo, Firenze pankurisuguvõsast pärit Prantsuse kuninganna Katarina de Medici, markiis Brinvilliers. 19. sajandil said niisuguste tegudega tuntuks Marie Lafarge ja paljud teised. 17. sajandi lõpul jõudis paavstigi kõrvu info paljudest mürgistusjuhtumitest Roomas, kus naised mürgistasid oma abikaasasid. Selgus, et Teofania di Adamo valmistas ja müüs salapäraseid
tahkes olekus Üpriski tugev, väga habras ja kergesti mõranev Kõrge soojusjuhtivusega (149 W/m·K) Pooljuht (võimeline kergesti kas loovutama või jagama oma elektronkatte välimise kihi nelja elektroni) Keemilised omadused Räni on võimeline reageerima halogeenide- ja lahjendatud leelistega, olles samas immuunne enamik hapete suhtes Kõrgematel temperatuuridel reageerib hapnikuga, halogeenidega, väävliga, lämmastikuga, fosforiga, arseeniga, süsinikuga ja enamik metallidega Keemilised omadused Toatemperatuuril reageerib ainult fluoriga Leelisega reageerimisel tekivad silikaadid ja eraldub vesinik Kõrgel temperatuuril põleb Si + O2 SiO2 Reageerib leelistega Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 Leidumine Maakoores on räni 29,5 % Räni leidub liivas, savis, vees, mudas, poris, taimedes, kus kõige rohkem on terades, juurikates
keemilise elemendina. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 75. Lihtainena esineb teda harva. Arseen esineb mitme allotroopse vormina. Normaaltingimustel on stabiilseim hall, rabe tahe aine. Atmosfäärirõhul kuumutamisel arseen sublimeerub, kõrgemal rõhul ta sulab. Arseenil on palju ühendeid ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud. Kõik veeslahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim ühend on arseenik. Arseeni kasutatakse rotimürgis. Galliumi ühendid arseeniga võimaldavad luua häid pooljuhte. Keemiarelv - Veremürgid - Veremürgid levivad organismis vere kaudu. Keemiarelvana levitatakse neid enamasti aerosoolina ning organismi satub see sissehingamise teel. Veremürgid takistavad vererakkude võimet kasutada ja transportida hapnikku, mistõttu põhjustavad veremürgid kergesti lämbumist. Surm võib saabuda minutitega. Enamasti on nad tsüaniidil või arseenil põhinevad. Veremürgid on näiteks:
Arseen Enimkasutatud mürk krimikirjanduses on arseeen. Arseeni sulfiid ja oksiid on tuntud ja kasutusel juba iidsetest aegadest. Kuna arseenimürgituse sümptomid olid mõnevõrra halvasti määratletud, kasutati seda Marsh´i testi kasutuselevõtuni sageli tapmiseks. Tänu valitseva klassi tavale üksteist arseeniga mõrvata ning tänu arseeni kangusele ja varjatusele kutsutakse seda kuningate mürgiks ja mürkide kuningaks. Arseen on keemiline element, mille tähis on As ja aatomnumber 33. Algselt pärineb sõna pärsia keelsest sõnast ,,zarniqa" ja süüria keelsest sõnast ,,zarnikh", (mis tähendas kuldkollast arseenimaaki), kust see laenati kreeka keelde kujul ,,arsenikon" (see on seotud ka samalaadse kreeka sõnaga ,,arsenikos", mis tähendab tugevat). Ladina keelde võeti sõna üle kui
Leipzigi lahingu, mistõttu pidi 1814. aastal troonist loobuma ja kuningas Louis XVIII pagendas ta Vahemeres asuvale Elba saarele, kus ta pidi elu lõpuni elama riiklikust pensionist. Sada päeva - Napoleoni armeest osa tuli Napoleonile järele ning nad viisid Napoleoni vangist välja tagasi võimule, kuigi Louis XVIII valitses juba. Ei möödunud sadat päevagi enne kui Napoleon võeti maha ja saadeti Püha Helena saarele, kus ta mürgitati Arseeniga aeglast. Põhjuseks oli tema suur võim, kardeti et Napoleon suudab vangist jälle välja pääseda ja paljude inimeste elud ohtu seada. Napoleon oli üks kardetumaid valitsejaid. Napoleon suri Püha Helena saarel aastal 1821. Troonile sai tagasi Lous XVIII. Tilsiti Rahu Milla? Aastal 1807 Kelle vahel? Venemaa ja Prantsusmaa Tingimused? Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ning tunnistas viimast tegevusvabadust Lääne-Euroopas.
Madalamal temperatuuril tekivad Tantaali kõrgema oksüdatsiooniastmega soolad,nt TaC (410kraadi) ja TaBr (375kraadi) ja eraldub H .Kõrgemal temperatuuril halogeniidid osaliselt lagunevad,nt üle 550kraadi. Vesinikuga moodustab Ta nii hüdriidi(Ta H) kui ka tahke lahuse (sisaldab kuni 30 aatomprotsenti H). Süsinikuga tekivad karbiidid Ta C ja TaC. Lämmastikuga moodustuvad TaN,Ta N ja mittestöhhiomeetrilised nitriidid. Tantaal reageerib ka teiste lämmastikurühma elementidega: fosforiga,arseeniga ja antimoniga(tekivad mitmed stibiidid).Vismutiga (nagu ka paljude teiste metallidega) moodustab tantaal sulameid. Tantaali reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid TaS ja TaSi,räniga 4 silitsiidi TaSi,Ta Si ,Ta Si ja Ta Si ,kõik rasksulavad püsivad kristallained. Reageerimisel booriga tekivad mitmed boriidid,sh ülirasksulav TaB , Üldiseld kaldub Ta (nagu ka Nb)moodustama lisaks veel mittestöhhiomeetrilisi ühendeid mitmete eelnimetatud elementidega. Kasutatud kirjandus:
Koobalti tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3, sulamistemperatuur on 1495 °C ning keemistemperatuur on 2927 °C. Koobalti kõvadus Mohsi skaalal on 5. Metallina on koobalt hea elektri- ja soojusjuht[4]. Keemilised omadused Koobalt on toatemperatuuril püsiv ning kõrgemal temperatuuril kattub oksiidikihiga. Koobalt on keemiliselt aktiivne ning moodistab mitmeid ühendeid[5]. Koobalt reageerib booriga, süsinikuga, fosforiga, väävliga ning arseeniga. Toatemperatuuril reageerib koobalt ka aeglaselt mineraalhapetega ja niiske õhuga[2]. 5 4. Kasutamine Kõige rohkem kasutatakse koobaltit sulamite tootmisel. Temperatuuristabiilsus muudab sulamid sobilikuks gaasiturbiinides ja reaktiivlennukite mootorites kasutamiseks. Koobaltiga sulamid on ka korrosiooni- ja kulumiskindlad, seega leiavad nad kasutust meditsiinis
...............................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................11 SISSEJUHATUS Mineraalid jaotatakse orgaanilisteks ja anorgaanilisteks. Kusjuures suure enamik on anorgaanilist päritolu. Sinna alla kuuluvad ka sulfiidid ja temaga seotud analoogid, mille ühise rühma nimetuseks on kalkogeniidid. Sulfiidid on ühendid väävliga, analoogidest arseniidid on ühendid arseeniga, teluriidid on ühendid telluuriga ja seleniidid on ühendid seleeniga. Enamus ja kõige tuntumad ning levinumad mineraalid jäävad ikkagi sulfiidide rühma ja ka selles referaadis on suurem tähelepanu pööratud sulfiididele ning selle rühma levinumatele esindajatele. On käsitletud ka analoogide rühmadest igast ühest üks esindaja. Nii mõnedki kalkogeniidid on tema ühendis oleva metalli maagiks, näiteks PbS on plii maak ja ZnS on tsingi maak
Rahalist abi sai Nadezde von Mech'ilt (1831-94) Olid psüühilised probleemid, enesetapumõtted (spekuleeritakse, et suri tõenäoliselt suitsiidi tõttu); osalt arvatakse, et probleemid tulenesid sellest, et ta oli homo Sümfooniline muusika: Sageli psühholoogilise sisuga, väljendab inimese hingelisi läbielamisi Iseloomulik lüüriline, tundeküllane, voolavalt laulev meloodia, sugulus vene romansiga 6. sümfoonia h-moll ,,Pateetiline'' (pärast seda mürgitas (?) end arseeniga, elu viimane teos). ,,Sellesse sümfooniasse panin ma kogu oma hinge, kõik siin on subjektiivne.'' (I osa- Elu) EDVARD GRIEG (1843-1907) (''Chopin of the North'') Muusika H. Ibseni draamale Peer Gynt Koosneb 22 üksiknumbrist, Grieg valis 8 pala ja koostas 2 4-osalist orkestrisüiti Tuntumad: Hommikumeeleolu, Solveigi laul, Mäekuninga koopas Muusika väga korrapärane: rahvalaululähedane meloodia, rahvatantsule iseloomulikud rütmid Esiplaanil tunded, suur lüürik ja kõlavärvimeister
Waterloo lahingu, kuna ootas ründamisega ühe päeva liiga kaua. Arvatakse, aga et ta kaotas, kuna oli enda võidus liiga kindel. Napoleoni armee kui niisugune lakkas olemast sellest päevast alates. Sellega lõppes tema sajapäevane teine keisriperiood. Pärast seda saadeti ta St. Helena saarele, kus ta ka 1821. aastal suri. Tema põrm toodi Pariisi aastal 1840 ning maeti Invaliidide kirikusse. Tema surmast on olemas mitmeid erinevaid versioone. Ühe versiooni kohaselt ta mürgitati arseeniga. Isikuomadused Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2–3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Napoleon oskas valida häid abilisi,
mm laiuse lahtisaagimisel, mistõttu tegelik laius võib olla 48 mm. Saematerjali pikkus on 1,8...5,4 (6,0) m sammuga 0,3 m. Üha enam kasutatakse ehituses hööveldatud saematerjali, sest see on täpsemate mõõtmete tõttu mugavam. Hööveldamisel väheneb ristlõige veelgi, näiteks 50 x 150 mm-lt 45 x 145 mm-le, kuid kõnepruuki on juurdunud lihtsalt "hööveldatud 50 x 150". Saematerjali immutamiseks kasutatakse Eestis nii arseeniga (nn CCA) kui arseenita immutusaineid (nt Tanalith), immutustehnoloogia on sama. Väliselt on immutatud puit mõlemal juhul roheka tooniga. Immutuse eesmärgiks on tõsta maltspuidu vastupanuvõimet mädanemisele. Lülipuit on niigi vastupidavam: tema vedeliku imamise võime on väiksem ja rakuseintes ekstraktiivainete sisaldus suurem. Saematerjal võib sisaldada nii malts- kui lülipuitu, roheliseks värvub ainult maltspuit. Seega
1814. aastal loobus ta troonist, kuna oli tunda saanud mitmeid kaotusi. Ta pagendati Elba saarele. Varsti oli tal võimalus Elbalt naasta ja uuesti troonile tõusta. Seda positisooni omas ta ainult veel 100 päeva, kuni ta sai Waterloo lahingus lüüa ja inglased pagendasid ta Saint Helena saarele. Ta suri 1821. aastal ja tema põrm toodi Pariisi aastal 1840 ning maeti Invaliidide kirikusse. Tema surmast on olemas mitmeid erinevaid versioone. Ühe versiooni kohaselt ta mürgitati arseeniga. 2. Sõjategevus 2.1 Sõjategevus enne keisriks saamist Napoleon õppis Brienne´i sõjakoolis aastatel 1779-1784 ja Pariisi kõrgemas sõjakoolis 1784-1785. Sõjaväe kärjääri alustas 16-aastaselt, teenides prantsuse armees suutükiväe nooremleitnandina. Suure Prantsuse revolutsiooni alguses pöördus tagasi kodusaarele, kus aitas kaasa Korsika saare iseseisvumisele. Temast sai aktiivne jakobiin ja see mõjus tema kärjaäärile hästi. 1793
mm (mänd), saadakse sageli 100 mm laiuse lahtisaagimisel, mistõttu tegelik laius võib olla 48 mm. Saematerjali pikkus on 1,8...5,4 (6,0) m sammuga 0,3 m. Üha enam kasutatakse ehituses hööveldatud saematerjali, sest see on täpsemate mõõtmete tõttu mugavam. Hööveldamisel väheneb ristlõige veelgi, näiteks 50 x 150 mm-lt 45 x 145 mm-le, kuid kõnepruuki on juurdunud lihtsalt "hööveldatud 50 x 150". Saematerjali immutamiseks kasutatakse Eestis nii arseeniga (nn CCA) kui arseenita immutusaineid (nt Tanalith), immutustehnoloogia on sama. Väliselt on immutatud puit mõlemal juhul roheka tooniga. Männi tüve ristlõikes on selgesti eristatav pruunikam lülipuidu tsoon, mida ümbritseb heledam maltspuit. Immutuse eesmärgiks on tõsta maltspuidu vastupanuvõimet mädanemisele. Lülipuit on niigi vastupidavam: tema vedeliku imamise võime on väiksem ja rakuseintes ekstraktiivainete sisaldus suurem
Kõigis neis esineb ta fosfaadina. Fosfori kandja rakus on ATP. Fosfor oksüdeerub kergesti õhu käes. Seetõttu ongi ta looduses põhiliselt oksüdeeritud kujul fosfaadina. Kuna ta on rakus samal kujul, siis ei ole teda enne biomolekulidesse lülitamist vaja redutseerida. Mikroobid saavad kasutada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi fosforiühendeid. Fosfaadid on ka head puhverdajad fosfaatpuhver. Fosfor on elemendina suht sarnane arseeniga. Elusrakud saavad fosforit arseeniga segi ajada ja selles seisnebki arseeniühendite toksilisus rakule. Nt proteiini kinaasid panevad valgu fosforüülimise asemel talle külge arseeni. Orgaaniliste fosforit sisaldavate ühendite kasutamiseks on GN bakteritel suht aspetsiifilised fosfataasid, mis paiknevad periplasmas. Periplasmast transporditakse fosfataasireaktisoonis vabanenud anorgaanilised fosfaadid rakku spetsiaalsete transporteritega, mis paiknevad rakumembraanis. Transpordiks läheb vaja energiat.
fulminantne (äge) puudulikkus. Surm võib saabuda 3-7 päeval 21. Olulisemad toksilised elemendid (Hg, Pb, Cd, As), seleeni ja fluori probleemid Arseen (As) on laialt levinud maakoores, seotuna tsingi, vase, kulla ja seatina ekstraheerimise maakidega. Viimaste kaevandamine on seega oluliseks arseenile eksponeerumise allikaks. Arseeni kasutatakse ka pestitsiidides. Kuigi merest pärinevad toidud võivad olla saastatud arseeniga, on viimane seal tavaliselt orgaanilises vormis, mis on tunduvalt vähem toksiline kui anorgaaniline arseen. Arseeni ühendid põhjustavad inimesel kesk- ja perifeerse närvisüsteemi ning südametegevuse häireid, perifeersete veresoonte, ülemiste hingamisteede, maksa, naha, mao ja sooletrakti kahjustusi, mõjustavad vereloomesüsteemi ja kromosoome. Surmav annus on suu kaudu manustades 2,0-2,5 mg As2O3 inimese kehakaalu kg kohta. Ka põhja- ning kuumaveeallikatest
Leelistega → silikaadid + H2: Si + 4NaOH → Na4SiO4 + 2H2 Temperatuuril 400-600º reageerib räni - hapnikuga → SiO2 - halogeenidega → SiHal4 või SinHal2n+2 - väävliga → SiS2 (üle 600o → SiS) Se, Te-ga: sarnased ühendid - vesinikuga otseselt ei reageeri, silaane SinH2n+2 saadakse kaudselt: silitsiidide lagundamisel Kuid räni lahustab vesinikku (kuni 47 aatom-% H) Temperatuuril üle 1000ºC moodustab räni - fosforiga: SiP (ränifosfiid) - arseeniga: arseniidid As2Si ja AsSi - süsinikuga: SiC (ränikarbiid, karborund) - booriga: boriidid SiB3, SiB6, SiB12 termiliselt ja keemiliselt püsivad - enamiku metallidega: silitsiidid paljud neist rasksulavad, ülikõvad 3.9.3. Ühendid Ränidioksiid on levinuim aine looduses (12% maakoorest), esineb polümeerina (SiO2)n: O Si O Si O O Si O Si Palju mineraale (vt. p. 3.9.1)
paremini kaitstud kui selgelt eristuv hele vorm. Heleda samblikuga kaetud okste vahel on tume vaksik seevastu lindudele palju kergemini tabatav kui hele liblikas. 13) taimede saastetolerantsus taimede kohastumine saastunud elukeskkonnaga. Palju on uuritud raskmetallide suurt sisaldust taluvaid taimepopulatsioone kaevandusaladel ja erinevate reostusallikate läheduses. Tavaliselt on tegemist vase, tsingi, tina, nikli või arseeniga. Kuigi metallitolerantsust teatakse rohkem sootaimedel, on seda täheldatud ka mere- ja magevee vetikatel ning sammaldel. Taimed võivad kohastuda ka õhusaastega, näiteks vääveldioksiidi ja osooniga. Vääveldioksiidi taluvad Ameerika kurereha (Geranium carolinianum), tömbilehine oblikas (Rumex obtusifolius) ja mitmed teised rohttaimed. Teatakse sibulaliiki, mis sulgeb osooni mõjul õhulõhed ja vähendab nii mürgistusohtu. See omadus põhineb ainult ühel geenil.
annaabi.ee 
