Jüri Arrak Jüri Arrak on Eesti maalikunstnik graafik ning metalli- ja filmikunstnik. Ta sündis 24. oktoobril 1963 Tallinnas. Töötas Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja "Tallinfilmi" lavastuskunstnikuna aastast 1969 vabakunstnik. Varased maalid on kujundindid tasapinnalised, hiljem on nad muutunud ruumiliseks. Tähtsaimad auhinnad Sajandi Sada Suurkuju-kümne kunstniku hulgas Valge Tähe Orden, II järk Eesti Kunstnike Liidu maalikunsti aastapreemia Eesti Kultuurifondi aastapreemia' Eesti NSV teeneline kunstnik Töid välismaaa kogudes: Tretjakovi Galerii, Moskva The White House, Washington New York Public Library Eesti Maja, Stockholm Krakowi Rahvusmuuseum Museum of Modern Art, New Orleans Kasutatud allikad: www.wikipedia.org www.rios.ee www.art.ee www.haus.ee
Jüri Arraku näitus Arvustus Käisin 17-ndal jaanuaril Jüri Arraku näitusel Viljandi kunstisaalis. Ma olin päeva esimene külaline, kuid enne kui lahkusin oli ka päeva teine külaline juba ringi vaatamas ning samamoodi nagu minulgi oli ka temal kaasas fotoaparaat, et teha pilte maalidest. Käiies mööda kunstisaali, märkasin, et Arraku maalidel kujutab ta tihti oma tegelasi maskides. Ma leian, et sellega on kunstnik üritanud väljendada seda, et me üritame kõik kellegi teisena näida kui iseendana ja see tõttu ka oma toestel seda kujutanud. Torkas ka silma, et ta on kasutanud suhteliselt palju tumedaid toone, peamiselt erineva varjundiga pruune ja musta. Teiste maalide kõrvalt hakkasid enim silma ja meeldima mulle kolm maali: "Andres Ehini portree", "Kahekõne kõiksusega" ja "Kahekesi". Veel meeldis mulle ka teos
Mida rohkem, seda uhkem? Barokk sai alguse Itaalias aastal 1600 ning kestis poolteist sajandit ehk aastani 1750. Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusika on pingeline ja tundeline, üha rohkem hakati lisama erinevaid trillereid, tremoloid ja muid kaunistusi, improvisatsioone jne. See kõik muutis barokkkultuuri väga kirevaks ja mitmekesiseks. Öeldakse, et erinevus rikastab, aga kas ka see on tõsi, et mida rohkem, seda uhkem? Barokkajastul tekkis ka mitmeid tänapäevalgi populaarseid žanre, näiteks ooper ja ballett. Ooper sai alguse Itaalias ning selle eesmärgiks oli kasutada muusikat draamaetenduse mõju suurendamiseks. Prantsusmaal sündinud ballett jutustab samuti mingit lugu nagu oopergi, aga teeb seda läbi tantsu. Barokkajastul Prantsusmaad valitsenud Kuningas Louis XIV tantsis samuti noo...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Jüri Arrak, Eesti kunsti Suur Tõll Koostas:Triin Vaino Klass: 7.c Juhendaja: Marju Liidja Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Jüri Arraku kunstnikuks kujunemine................................................................................4 1.1 Õppimine........................................................................................................................4 1.2 Venna mõju....................................................................................................................4 1.3 Kunstnik mitmel alal.....................................................................................................
Läti, Eesti ja Leedu budistlikuks peapiiskopiks. Vend Vahindra lahkus Eestist 1930. aastatel ning suri 1962. aastal Birmas pühakuna. Aastatel 19821988 tegutses Eestis Vello Väärtnõu juhtimisel budistlik ühendus Eestimaa Budistlik Vennaskond, kes asutas Eesti Nyingma traditsiooni. See oli tuntud rahva hulgas Taola nime all ja asus Tallinnas Kadriorus. Traditsiooni kohaselt alustati esimese stuupa ehitamisega, mis püstitati kunstnik Jüri Arraku suvekodusse Pangarehele. Ehituses osalesid Jüri Arrak, Urve Arrak, Jaan Arrak, Jaanus Tamm, Siim Jõesaar ja Vello Väärtnõu. Stuupa ülemise osa, mis sümboliseerib Brahma taevaid, tegi Vigala Sass, rahva hulgas tuntud ravitseja ja maausuline. 19841985 aastal ehitati kolm stuupat Läänemaale, Haapsalu lähedale. Taola poolt on rajatud siiani ainukesed Eesti stuupad. Tõlgiti suur hulk budistliku kirjandust eesti keelde.
silma ei jää torkamata ka naise jalgevahe, mille kohal lendavad liblikad. Jüri Arrak ,kes kuulus rühmitusse ANK.Temalt oli maal ,,Laudkond" kus ilmselgelt oli kujutatud pidu.Ja pidu oli ühele mehele varem lõppenud ,kui teistele ,sest ta magas laua peal.See maal jäi mulle meelde sellisena. Maal ,,Tuba pildiga" oli täiesti proportsioonidest väljas.Olen natuke rohkem kui 100% kindel ,et see pilt on meelega proportsioonidest välja viidud.Käekirja järgi tunnen isegi mina ära Arraku ümmarguse pintslijoone. Järgmine Arraku maal ,,Danae" jättis mulje ,et tegevus toimub nagu muinasjutus ,kus printsess peab viskama oma rüütlile patsi ,et too saaks teda vaatama tulla.Kahjuks sellel pildil kõik nii hästi ei läinud ,kuna ,,Printsess" oli vist väärarenguga ,kellel polnud ei silmi ega piisavalt pikka patsi ,et seda oma rüütlile heita.See mõte tundus isegi minu giidile Viivile naljakas ja huvitav. Rühmitus Soup69 Tekkis selline rühmitus , vene ajal
uudislooming ongi väga mitmepalgeline ja selle alla liigitatavad tööd ei oma tihti omavahel mitte vähimatki sarnasust. Mõned teostest olid oma ülesseehituselt nii lihtsad, et ei suutnud minus tekitada erilist emotsiooni. Sellisteks olid näiteks Anne Parmasto ,,Kuufaasid" ja Vano Allsalo ,,Kõheldu". Mõlema maali puhul oli keeruline aru saada, mida kunstnik on öelda tahtnud. Leidus ka väga huvitavalt koostatud töid nagu näiteks Jüri Arraku ,,Sinu portree", mis sisaldaski päris peeglit, kust iga külastaja ennast näha võis. Töö oli iseenesest lihtne, kuid siiski lööv. Kõige huvitavamaks väljapaneku osaks sellel näitusel oli minu arvates Saskia Järve teos ,,Teesklen kõrgemaks minaks olemist". Tegemist on 2009 aastal valminud 190 x 259 cm suuruse õlimaaliga. Maal kujutab endast noort tüdrukut valges kleidis koos vanema naise ja koeraga seismas keset rohelust, mida katavad väikesed valged täpid
Üldse omab sääste vaid 60 protsenti Eesti elanikest. Asmann ütles, et teda teeb murelikuks see, et alla 3500 krooni suurust sissetulekut omavate inimeste hulgas on laenukoormus tõusnud ligi 40 protsendini, aga sellise sissetulekuga pole võimalik laene teenindada. Halb uudis on seegi, et 80-90 tuhat inimest on võtnud SMS-laenu. Andres Arrak: majanduslangus sõelub välja rumalad ja laisad Mainori Kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktori Andres Arraku meelest on majanduslangus väga hea, sest puhastab ühiskonnast välja ebaefektiivse, rumala ja laisa. Arrak rääkis Virumaa Teatajale antud intervjuus, et majanduskasvu ajal läks hästi ka neil, kes ei olnud väga targad. Majanduslanguse ajal aga sõelutakse välja need, kes on teinud häid otsuseid ja õppinud homseid erialasid. Kui tööline ei ole tasemel, lastakse ta lahti. «Iga järjekordse langusega puhastatakse ühiskonnast välja ebaefektiivne, rumal ja laisk,» lausus Arrak.
· Saar Soome lahes-koht, kus Saarepiiga kaljult alla hüppas. · Soome tuuletarga talu- tuuletark tapetakse Kalevipoja poolt. Saadjärve kallas, Pihkva, põrgu, Põhjameri, Kääpa jõgi. Aeg, ajastu- Kirjanik Enn Vetemaa kirjutas 1969. Aastal raamautu ,,Kalevipoja mölestused", tegemist on travestiaga. Sellel ajal peeti Eestimaal meest ennast tähtsamaks, kui tema suurt sugupuud. Illustratsioon Kalevipoja mälestustele on tehtud Jüri Arraku poolt. Raamatu tegevus toimub ennemuistsel ajal. Tegevuse lühikokkuvõte- Armsad eesti vennnad ja õed, teie Kalevipoeg tervitab teid põrgust! Meil on siin parajasti õhtune aeg. Selleks korraks on tervitused toimetatud ja askeldused askeldatud. Mis täna tegemate jäi, tuleb homse varna visata. Veel mõni hiline pillikääksatus lõikab videviku katki- ei ole ju noortel inimestel kusagil voodisse pugemisega ruttu- aga kohe puhun ma oma sarvel öömärguannet ja Põrgu vajub rahulisse unne
elus korda on saatnud, kuid aja jooksul on neid kogunenud omajagu. Samuti ei ole oma kunsti õigustamiseks või populariseerimiseks mitte midagi muud teinud kui istunud ateljees ja töötanud. Seesama töörõõm ongi teda rõõmsana hoidnud ja elamiseks jõudu andnud. . JÜRI ARRAK (sündinud 24.oktoobril 1936 Tallinnas) on eesti maalikunstnik, graafik ning metalli- ja filmikunstnik. Ta sündis teenistuja perekonnas; Henno Arraku poolvend, olnud abielus Urve Arrakuga. Lõpetas 1955 Tallinna Mäetehnikumi, õppis aastast 1961 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal. Töötas Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja 1968-1969 "Tallinnfilmi" lavastuskunstnikuna; aastast 1969 vabakunstnik. Eesti NSV teeneline kunstnik (1988). Aastast 1969 Kunstnikkude Liidu liige. Kuulunud rühmitusse ANK '64. Hakkas juba üliõpilasena metallehistöö kõrval viljelema maalikunsti ja graafikat
nähtamatut objekti.Selles teoses on kõhedust tekitav,ulme filmilik õhkond mis kajastub ka tema hilisemates töödes. ,,Ootus"(1935) JÜRI ARRAK Jüri Arrak (sündis 24. oktoobril 1936 Tallinnas) on eesti maalikunstnik, graafik ningmetalli- ja filmikunstnik. Tema puhul on tegu kõigi eestlaste mällu sööbitunud kunstnikuga kuna tema teosed on väga isikupärased ja meeldejäävad.Jüri Arraku puhul on mainitud,et tema sürrealistlikus vaimus portreed on täis vastandusmänge ja irooniat nägu näiteks autoportree ,,Vestlus" (1977a). ,,Vestlus"(1977a) Auto portreid on arrakul kokku neli .Erinevalt Rembrandist või Van goghist pole tal neid palju vaja läinud.Põhjus on selles et teda pole huvitanud kujutada enda sisemuse ja välimuse muutuseid.Arraku maalidel kujutab ta tihti oma tegelasi maskides
vabanduseks pikema joomapeo eest, oleme kõik kunstnikud. Palun väga, kui soovite, siis kasvõi "elukunstnikud". Igaüks VÕIB olla kunstnik. Toetutud: Igaüks ei saa olla kunstnik http://www.guardian.co.uk/artanddesign/jonathanjonesblog/2010/mar/02/tunick gormleyinteractiveart Igaüks on kunstnik http://www.questionreality.org/id25.html Kes on kunstnik? http://www.humanitiesweb.org/human.php?s=g&p=a&a=i&ID=610 Arraku arvamus http://kultuur.elu.ee/ke490_arrak.htm Mis on kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/sissejuhatus/sissejuhatus.htm
Park on liigirikas ingliste stiilis. Muuseumituba topistega. Olusteveres tegutseb Teenindus- ja Maamajanduskool. 3. Halliste - kihelkond on Sakala üks vanemaid. Praegune kivikirik on mitmeid kordi hävinuid kuid annetuste toetusel alustati 1989.a pühakoja taastamist ja valminud kirik pühitseti 1991.a. jõulude ajal. Halliste kirik on Eesti ilusamaid ja huvitavamaid kirikuid pühakodadele mitteomase musta lae ja altarit kaunistava Jüri Arraku maaliga "Kristus". 4. Viljandi lossimägi ja ordulinnuse varemed (13-15saj) ning rippsild (1879) 16ndal sajandil oli ta lähikonnas üks võimsamaid kuid sõdade tagajärjel on järel vaid mõned seinad. 5. Suislepa - mõis, näljakoobas, Suislepa õun. Jõgeva maakond 1. Palamuse Luts, 1234 Püha Bartholomeuse kirik, apteek, laat, park. 2. Elistvere loomapark külastatavaim koht Jõgevamaal, metsloomad looduslähedases
Leedu budistlikuks peapiiskopiks. Vend Vahindra lahkus Eestist 1930. aastatel ning suri 1962. aastal Birmas pühakuna. Aastatel 19821988 tegutses Eestis Vello Väärtnõu juhtimisel budistlik ühendus Eestimaa Budistlik Vennaskond, kes asutas Eesti Nyingma traditsiooni. See oli tuntud rahva hulgas Taola nime all ja asus Tallinnas Kadriorus. Traditsiooni kohaselt alustati esimese stuupa ehitamisega, mis püstitati kunstnik Jüri Arraku suvekodusse Pangarehele. Ehituses osalesid Jüri Arrak, Urve Arrak, Jaan Arrak, Jaanus Tamm, Siim Jõesaar ja Vello Väärtnõu. Stuupa ülemise osa, mis sümboliseerib Brahma taevaid, tegi Vigala Sass, rahva hulgas tuntud ravitseja ja maausuline. 19841985 aastal ehitati kolm stuupat Läänemaale, Haapsalu lähedale. Taola poolt on rajatud siiani ainukesed Eesti stuupad. Tõlgiti suur hulk budistliku kirjandust eesti keelde.
eeposele ,,Kalevala" põhinedes. Tema parim töö on ,,Kullervo needus". Venelane Lev Bakst ,,Fauni pärastlõuna". Eesti kunstnikest lõi Kristjan Raud ,, Kalmuneiu" üks markantsem teos eesti maalikunstis.Ning on ka teinud ,,Kalevipoja" illustratsioone. Teine suur tegija selles valdkonnas oli Oskar Kallis, kes lisas suurt salapära ja tundesügavust meie rahvuseeposele. Sümbolismiks võib pidada ka praegusaja ühe tuntuma eesti kunstnikku Jüri Arraku loomingut. · Ekspressionism Pärineb Saksamaalt, kus noored kunstnikud moodustasid 1905.aastal Dresdenis rühmituse ,,Die Brücke"(sild).Ekspressioon tähendab väljendudust,eneseavaldust,ekspressiivsust, väljendusrikkust ja ilmekust. Rühmituse juht oli Ernst Ludwig Kirchner. Saksa kunstnikud väljendasid selle stiiliga maailmavalu.Kunst oli ühiskonnakriitiline. Münchenis oli teine kunstirühmitus ,,Der Blaue Reiter"(Sinine Ratsanik)
ideoloogia, sest ka eesti rahvuslust ohustava võõrvõimu ametlik ideoloogia oli vasakpoolne. 5.Kuidas jätkasid oma loomingut O. Maran ja K. Põllu – ühed esimesed Lääne kunsti tutvustajad sõjajärgses Eestis? O. Maran hakkas askeetliku realismi ja võtetega maalima lihtsaid esemeid. K. Põllu graafikasarjad hakkasid tegelema eestlaste esivanemate vaimumaailmaga. 6.Kirjelda Jüri Arraku värvikasutust ja lemmikmotiive. Milline alltekst oli tema maalidel? Kasutas erksaid värve ja kujutas tasapinnaliselt inimesetaoliseid olendeid. Tema maalide kaudu avaldus raevukas pilge ühiskonna aadressil. 7.Tee vahet sellistel kunstnikel nagu Toomas Vint, Aili Vint ja Tõnis Vint. Millist kunstiliiki neist igaüks viljeles, millist ainestikku eelistas? Toomas Vint viljeles maalikunsti, ta kujutas suvist sügavrohelist reaalsust, kuid mitte realistliku, vaid unenäolise mänguna
annaabi.ee 
