Don Juan lööb Pierrot'ilt naise üle ning väidab, et armastab 1. Vaidlus Sganarelle'iga teda kuid kui silmapiirile ilmub uus naine, Charlotte, võlub ta 2. Lahkumine Elvira juurest ka tolle ära ning lõpuks suudab naised omavahel tülli ajada. 3. Kohtumine Charlotte'iga 4. Sant juhatab neile teed ning palub armuandi, kuid selle peale 4. Kohtumine sandiga vaatab don Juan pilkavalt, sest ta oli räbalas ning väidab, et 5. Kohtumine Elvira vendade Alonso ja Carlosega tal pole seda vaja sest jumalat paludes peaks priskelt elama. 6. Hauakamber, kus on komtuuri kuju Armuanni teenimiseks pakub ta sandile välja pattu teha. 7. Dimanche külastus 5
adrenalin, mis annab ajule ja lihastele signaali, et peab võitluseks valmistuma. Et inimesed tunneksid end sinu seltskonnas hästi, peaksid hoidma vahemaad. Kuid on ka erandeid, kuna erinevatel rahvustel on erinevad laiusega intiimsed vööndid. Peopesad Juba ammustest aegadest saati on avatud peopesa peetud austuse, ustavuse, siiruse ning usalduslikkuse väljendajaks. Igapäevases elus tarvitame kahte peopesa asendit: Kausikesena nõgus ettesirutatud peopesa armuandi paluva kerjuse liigutus Allapoole pööratud peopesa tagasihoidev ja rahustav zest. Avameelne inimene sirutab teiega vesteldes oma käed ettepoole ning jätab peopesad avatuks. Inimene, kelle peopesad on avatud, valetab vähem. Samuti saame sel kombel teisi inimesi mõjutada vähem valetama, kuna meie avatud peopesad innustavad partnerit meisse siiralt suhtuma. Käte ja jalalabade liigutused Hõõrudes oma peopesi anname edasi tundeid, mis on seotud millegi hea ootuse ja lootusega.
Ka võttis ta otsustavalt kontrolli alla riigi rahandusasjad. Rahanduspoliitika ,,Louis teadis, et madalat päritolu, sünge, tusane, ebameeldiv, alati kurvameelne ametnik on tema võimu ideaalne töövahend. Oma raudsest kestast hoolimata kohaneb paindlik Colbert uue isandaga silmapilkselt. Louis XIV teenistuses lõikas ta kasu äraostmatuse, sirgjoone- lisuse, armastusega riigiasjade vastu ja eriti keeldumisega võtta vastu ükskõik kui väikest armuandi, mis ei tulnud kuningalt." on öelnud Philippe Erlanger, 20. saj. prantsuse ajalookirjanik. Selleks aga, et saavutada täielikku kontrolli, pidi kuningas enne kukutama peakontrolör Fouqueti, selle ülesande andis ta Colbertile. Pankroti vältimiseks pidi raha iga hinna eest laekuma hakkama. Loodi Kohtukoda, mille eesmärk oli sundida tagastama riigikassast kõrvaldatud rahasummad. Samuti hakati Colberti algatusel looma riiklike manufaktuure, mis pidid tootma kaupu, mida
Armastus, seks ja romantika abielus Abielu ega seks ei ole selline nagu seda kirjeldatakse romaanides, lauludes või filmides, kus sa armud ja elad vaeva nägemata igavesti õnnelikult. Õnneliku, tugeva ja kindla abielu ehitamine nõuab tahet ja tarkust. Kuid sellega võib tekkida küsimus, miks siis üldse abielluda? Sest on olemas ka vabaabielud, mis nõuavad vähem püsivust ja samas ka raha. Mis on üldse armastus? Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista. Armastus on tundeline ja mõtteline side: positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või nähtuse kõrge väärtustamine. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel, harjumusel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Kui räägitakse armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kah...
ning miseb oma laulu. Roheline laik ja aluspkste ning mhkmete varjud kiguvad, vilguvad ta silme ees ja varsti vallutavad jlle tema peaaju. Ta neb jlle pdela poriga kaetud maanteed. Kompsudega inimesed ja varjud on heitnud siruli maha ja magavad kvasti. Neid vaadates tahaks Varka kirglikult magada; mnuga heidaks maha, aga ema Pelageja astub tema krval ja kiirustab teda. Nad mlemad lhevad linna td otsima. "Jumalaprast, andke armuandi!" palub ema vastutulijaid. "Andke jumalaarmu, armulised hrrad!" "Anna laps siia!" vastab talle kellegi tuttav hl. "Anna laps siia!" kordab sama hl, kuid juba pahaselt ning teravalt. "Magad, nurjatu?" Varka kargab les ja ringi vaadates taipab, milles asi seisab; pole maanteed, ei Pelagejat ega vastutulijaid, keset tuba seisab ainult perenaine, kes on tulnud oma last toitma. Sel ajal kui paks ja lakas perenaine last toidab ning vaigistab, seisab Varka, vaatab teda ja ootab, millal ta lpetab
Sganarelle uhke oma rõivastuse üle ja rääkis, et annab külaelanikele nõu ja kirjutab välja retsepte (oksenduskivi). S küsib DJ-lt, et millesse too usub. DJ usub aritmeetikasse. Sganarelle peab inimolendik üheks imelisemaks asjaks maailmas. DJ arvab, et nad eksinud ning plaanivad appi kutsuda eemal olevat meest. 2. stseen: DJ ja S kohtavad santi. Küsivad teed. Sant annab juhtnöörid metsast väljapääsemiseks ja soovitab ettevaatlik olla, kuna metsas röövlid. Sant palub endale armuandi. DJ peab seda pahaks, et omakasupüüdlik sant. Sant räägib kui vilets elu tal on. DJ ütleb sandile, et too vannuks ja siis saab temalt ühe luidoori (??). Sant on nõus pigem nälgima kui vanduma. DJ annab luidoori inimarmastusest siiski. DJ näeb eemal, et kolm meest ründavad ühte meest. Tõttab koos mõõgaga appi. 3. stseen: Sganarelle meelest mõistmatu, et DJ ruttab appi, kui teda ennast häda ei ohusta. Näeb aga, et kaks meest saavad koos kolmest jagu. 4
Ta oskab hinnata väärtkirjandust ja kaunist muusikat, kui ka kauneid naisi. Lois väärtustab lihtsat õnne ja usub, et selleks piisab, kui ta on ümbritsetud armastavatest inimestest, mitte rahast. See tuleneb ka sellest, et ta on pärit jõukast perekonnast. See võib ka olla põhjuseks, miks ta just Peteri oma partneriks on valinud. Stewie näeb maailma kui vallutamist ootavad pinda. Peale tema pole siin planeedil kedagi, kes oleks armuandi väärt (vahest Brian). Kuidas tuleb perekond toime muutustega oma elus (lapse sünd, kolimine jne)? Muutustega on nad alati hästi toime tulnud. Nad on alati olnud üksteisele toeks ja püsinud koos ühtse perena.Tavaliselt kaasnevad Peteri tegevustega suured muutused, mis mõjutavad tervet perekonda. Näiteks siis, kui ta jäi oma töökohast ilma ja võttis 100kg juurde, siis lapsed aitasid teda pesta, elati sotsiaaltoetusest jne. Ka Christopheri koolist välja viskamine tõi kaasa
Koraani ei ole kerge mõista ning seepärast peab seda uurima kaua ja põhjalikult. Leidmaks õiget käitumis- ja eluviisi toetuvad moslemid kohalike kogukondade õpetajatele ehk koraanitundjatele. Koraani järgi vastutavad kõik inimesed oma tegude ja mõtete eest, mis tähendab, et see on inimese enda teha, kui tõelise uskliku elu ta elab. Õige moslemi peamine voorus on fatalism – alistumine Allahile. Õigeusklik aitab ligimest ja jagab armuandi, kuid mitte laiskadele, vaid tõesti abivajajatele. Ettevõtlus, raha teenimine ja rikastumine ei ole patt. Au sees on olla aktiivne ning hea ärivaistuga. Moslemit iseloomustab ausus, kõrge moraal, tagasihoidlikus ja abivalmidus. Rääkima peaks vaid siis, kui on midagi öelda. Tagarääkimine ja tühi jutt on patt. Usukombed islamis on tegevused, mida pidevalt korratakse, et kujundada harjumust elada kombeliselt. Nagu ka paast, mis tugevdab meelt hoidumaks keelatud kirgedest ja halbadest
1. Peopesad Juba iidsetest aegadest on avatud peopesa peetud siiruse, aususe ja usalduslikkuse väljendajaks. Näiteks ka vannet antakse tavaliselt peopesa südamele surudes. Parim viis teada saada, kas vestluskaaslane on aus või mitte , on tema peopesade jälgimine. On olemas kolm peamist käsitavat peopea asendit: peopesa on pöörtud üles, peopesa on pööratud alla, nimetissõrm ette sirutatud Ülespoole avatud peopesa on usaldust sisendav märk, mis meenutab tänaval armuandi paluva kerjuse zesti. Kui peopesa on allapoole pööratud, ilmub teie liigutusse ülemuslik varjund. Näiteks kui te palute sellise liigutusega oma klassikaaslaselt abi, kes on samal tasemel, siis võib ta abi andmata jätta, sest ta tunneb suret ning võib vaenulikkust tajuda. Osutav liigutus on siis, kui sõrmed on rusikas ja ettesirutatud nimetissõrmega käel on omapärase nuia kuju, millega inimest sunnitakse alistuma. Too nimetissõrmega osutamine on vestluse ajal
Teener jätkab, et teadusemehed pole veel tänini suutnud seletada, et miks võib inimene oma kehaga igasugu vigureid teha. Tõsta kätt üles, alla lasta, silmi pöörata, astuda ette, taha, tagurpidi, keerutada. Ta kukub keerutades maha. Mehed avastavad, et nad on eksinud. Näevad ühte meest. Lähevad abi küsima. TEINE STSEEN Mehed saavad sandi käest juhised kätte. Mees manitseb neid veel ettevaatlikusele, kuna tee peal olevat palju röövleid. Sant palub don Juanilt armuandi oma heateo eest. Räägib, et on elanud siin metsas juba kümme aastat ning iga päev jumalat palunud, et see nende inimeste eest hoolitseks, kes teda aitavad. Don Juan on nõus talle ühe luidoori andma, ent ainult siis, kui mees vannub. Sant lubab enne nälja surra. Don Juan viskab talle mündi inimesearmastusest. Metsa poole vaadates näeb kolme meest, kes ründavat ühte. Ei kannata sellist ebavõrdsust välja. Tõmbaba mõõga ja jookseb võitluspaigale. KOLMAS STSEEN
,,Ma ei salli hea mäluga joomakaaslast". Algab sellega, et narrus on parem kui tarkus ja intelligents. Teeb rünnakuid oraatorite ja õpetlaste vastu. Narrus on õnnelikkuse viis, kuna see lubab inimestel eirata negatiivseid kommentaare: Mis sest, et terve kogukond on su vastu peaasi, et sa ise endale meeldid". Narrus on siiras, targad mehed räägivad vaid selleks, et publikule meeldida. Narrus kritiseerib religiooni- need inimesed, kes loodavad pattudest vabanemist selle läbi, et annavad armuandi. Inimesed kasutavad palvetamist lollideks asjadeks. Religioon on ahne ja korrumpeerunud vaimulikkond. Kristus päästis oma inimesed tänu risti narrusele, humanismi narrus. Narrid inimesed on heal järjel kuna nende narrus vabastab nad aruandekohustusest. Samal ajal kui tark mees ei saa end vabandada, narril/tobul on just kui vabandus olemas. 7. ,,Utoopia" Thomas More Utoopia (ilmunud 1516) loob pildi ideaalühiskonnast, sõna iseenesest tuleb kreekakeelsest utopos ehk mitte-koht,
Oota siin, ma katsun õnne, ehk saan preili alla meelitada.» Tüdruk pani ettevaatlikult kojaukse kinni, lükkas riivi ette, et kerjaja ilma loata sisse ei pääseks, ja tõttas siis preili juurde: «Õues on kerjaja ja palub armu.» «Mis minul sellega asja?» kostis preili külmalt. «On ta halastuse vääriline, siis anna talle süüa ja lase ta minna.» «Jah, seda ma tahtsingi teha,» kogeles tüdruk, «aga see on hoopis isemoodi kerjaja. Ta -- ta 380 ei taha kellegi muu käest armuandi vastu võtta kui ainult armulise preili enese käest.» «Soo? On ta nii häbematu, siis kihuta ta minema!» «Pai preili,» palus tüdruk kähvatades, «halastage selle vaese inimese peale! Ta on raskesti haige ja ütleb, et muidu terveks ei saa, kui mitte pruut «ei» ei ütle -- oh ma toru, mis ma räägin! -- kui mitte armuline preili temale oma kõrgestisündinud kätt musutada ei anna.» «Mis rumalat juttu sa räägid?» taples Agnes kurjasti ja rõõmustas salamahti, et äge puna,
» 5 Andke almust (lad. Jt). 4 2 Ta tahtis kiiremini minema hakata, aga kolmat korda takistas teda miski ta teel. See miski või pigemini keegi oli üks pime, väike habemesse kasvanud juudinäoga pime mees, kes kepiga ringi kobas ja keda suur koer lootsis. Ta ütles Gringoire'ile ungari aktsendiga läbi nina: «Facitote caritatem!»6 «Ometi üks, kes ristiinimese keeli kõneleb!» ütles Gringoire. «Mul peab küll väga hea inimese nägu ees olema, kui minult nõnda armuandi palutakse, kuigi mu rahakott üpris tühi on.» «Sõber,» pöördus ta pimeda poole, «ma müüsin läinud nädalal oma viimase särgi maha ehk, kuna sa muust keelest aru ei saa kui Cicero omast: Vendidi hebdomade nuper transita meam ultimam chemisam.»7 Seepeale pööras ta pimedale selja ja astus edasi. Pime aga hakkas temaga sammu pidama ja vaata, ka halvatu ja jalutu hakkasid oma karkudega klõbistades kiiresti temale järele sammuma
tahtnud lugeda tema salajasemaid mõtteid, «lugupidamisest oma vana sõbra, teie isa vastu, tahan ma teie heaks midagi teha, noormees. Bearni noorukid ei ole tavaliselt rikkad ja ma ei usu, et olukord oleks palju muutunud sellest ajast saadik, kui mina kodukohast lahkusin. Ma arvan, et seda raha, mis te kaasa võtsite, ei ole liiga palju elamiseks.» D'Artagnan sirutas ennast uhkelt, otsekui tahtes öelda, et ta ei palu kelleltki armuandi. «Hästi, hästi, noormees,» rahustas teda härra de Treville, «ma tunnen seda ilmet. Mina ise tulin Pariisi, neli eküüd taskus, ja olin valmis duellile kutsuma igaühe, kes oleks julgenud öelda, et ma pole võimeline Louvre'it ära ostma.» D'Artagnani uhkus ajas end veelgi rohkem sirgu. Tänu hobusemüügile omas ta oma karjääri algul neli eküüd rohkem, kui oli olnud härra de Treville'il. «Kui suur teie rahasumma ka ei oleks, aga te peate selle alles hoidma,» jätkas härra
annaabi.ee 
