Mis üle jäi, maeti maasse. Varanduse nimel poeti või nahast välja. Et vara ikka rohkem ja rohkem oleks, tehti aina uusi kratte oma soovide täitmiseks. Aida Oskar tegi lausa nii suure, et see tema majapidamisse ära ei tahtnud mahtuda. Raamatust läbib ka armastuse liin, mis räägib mõispreilist ja temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu taga luurab. Õnnetuseks sureb Hans vanapagana käe läbi. Liina ,seda kuuldes, et Hans on loojakarjas, tahtis endalt elu võtta. Tänu Imbile ja Ärnile jäi see olemata. Enamus raamatu teksti koosenb tüssamistest, kavalatest plaanidest, kuidas tonte, katke ja muid haigusi eemale peletada. Kõige rohkem nalja tegi mulle sulase Jaani plaan panna Luise endasse armuma. See plaan sisaldas väga rõvedaid komponente
AUGUST GAILIT ( 9. XII 1890 5. XI 1960) Sündis Tartu maakonnas. Õppis Valgas, Tartus, töötas Riias, Tallinnas. !944 põgenes Rootsi, suri võõrsil. Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 1917 1924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Nii teostusstiililt kui ideelise suunitluse poolest on novellistikale väga lähedane romaan "Purpurne surm" (1924). Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused
söömas ja nüüd selle pärast hirmsat kõhuvalu tundis. Ja nüüd oodati appi rehepappi, kes hädalist aitama pidi. Ja abistaja muidugi saabus. Koos kirutakse mõisasaksu , aga rehepapp annab ka head nõu, et piiri tuleb pidada ja mitte labidaga suhu ajada. Raamatut läbib ka armastuse liin, mis räägib mõispreilist ja temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja hingematvatest armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu aia taga luusib. Tegelasi romaanis on terve külatäis. Kaks päris vahvat tegelast, kes mulle meeldisid olid Imbi ja Ärni. Nende ahnust ja toimetamisi oli ikka päris lõbus lugeda. Ja siis veel sulase Jaani ,,üllatuskingitus" toatüdruk Luisele, millega ta tahtis Luise südant võita, no see oli ikka tipp, aga lugu ennast ma siinkohal lahti seletama ei hakka, kardan, et ei leia õigeid (ja viisakaid) sõnu...
"Tema on ilusam, kui pill?" pilkas Leena. "Tema on kõige ilusam," kinnitas Jaagup. "Pill mängib nõnda ilusalt ainult sinuga, aga Roosi mängib ka teistega. Põle sind, siis on teised" "See on teine asi. Pill põle inime, tema põle nii ilus kui Roosi" "Ikka see vana: põle nii ilus, põle nii ilus! Nagu saaks seda ilu patta panna või pannil küpsetada!" hüüdis tüdruk vihaselt ja nagu meeleheitel. Armumise ja armastuskolmnurga ilu ja valu. Tammsaare sarnasus Shakespeare'iga: Ka tema võrdles inimest pilliga. Shakespeare'il oli flööt, Tammsaarel polnudki öeldud, mis pilliga tegemist oli. Vanad inimesed uskusid Vargamäel ja ka mujal ümberringi, et ilmas valitseb mingi jumalik tasakaal. On talv külm, siis tuleb vastukaaluks palav suvi // Sellepärast hoiatati alati lapsi suure naerulagina eest. Seda viimast aga ei uskunud noored vargamäelased, ämmasoolased, hundipalulased, ega ka üldse noored.
eelviimasest klassist välja, et iseõppimise teel end harida ja gümnaasiumi eksam ära teha. Ta võttis ka eratunde, kuid siiski ebastabiilsete olude tõttu jäi Gailitil küpsuseksam sooritamat. Kuni Tartus lahkumiseni 1911. aastal, omandas ta sellel iseõppimise perioodil laialdased teadmised. Tänu iseõppimisele hakkas Augus ise oma vaimutoitu kirja panema. Juba iseõppimisperioodil andis ta välja esimese raamatu ,,Kui päike läheb looja", mis oli romantiline ning traagiliselt lõppev armastuskolmnurga lugu. 1916. aastal sõitis Gailit Tallinna ja läks tööle Tallinna Teataja toimetusse, kus tutvus Visnapuuga. Koos H. Visnapuuga oli ta 1917-1918 üks põhilisi rühmituse ,,Siuru" loojaid ja kärarikaste boheemitsevate ettevõtmiste initsiaator. Neil aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karusell", "August Gailiti surm" ja "Rändavad Rüütlid". Uurides neid novelle, leiab nii mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või
kirjanduskaanonisse jõudsid. 2.2. Loomingu II periood Loomingu II perioodil Tammsaare temaatika muutub, ta loobub külaühiskonna kujutamisest ning käsitleb eelkõige üliõpilasprobleeme. Need lood kirjutas Tammsaare Tartus ülikoolis õppimise ajal. Märksõnadeks on siin eelkõige linnamotiivid ja erinevate kujutamisstiilide katsetamine, inimese reageeringud ja suhtumised ümbritsevasse ja iseendasse, mis eriti avaldub seoses armastusega. Novellide tegelaste hulgas kordub pidevalt armastuskolmnurga motiiv: kas armastab üks naistegelane korraga kahte meesterahvast või vastupidi, kaks meest sama naist. Samuti esitab Tammsaare neis novellides omamoodi väljakutse realismile, tuues välja näilisuse ja tõelisuse subjektiivsuse ning küsimuse: mis on tõde ja kas on tõde. Omaaegne kriitika ei võtnud aga linnaharitlaste temaatikaga lugusid kuigi hästi vastu: kritiseeriti vormi ja stiili, kuid ei märgatud tegelaste psühholoogilist sügavust, millegi
"Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 1917 1924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Nii teostusstiililt kui ideelise suunitluse poolest on novellistikale väga lähedane romaan "Purpurne surm" (1924). Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused
ka tema järgmise n.ö loominguperioodi temaatika, milleks on eelkõige üliõpilasnovellid. Need lood kirjutas Tammsaare Tartus ülikoolis õppimise ajal. Märksõnadeks on siin eelkõige linnamotiivid (külatemaatika jääb kõrvale) ja erinevate kujutamisstiilide katsetamine, inimese reageeringud ja suhtumised ümbritsevasse ja iseendasse, mis eriti avaldub seoses armastusega. Novellide tegelaste hulgas kordub pidevalt armastuskolmnurga motiiv: kas armastab üks naistegelane korraga kahte meesterahvast või vastupidi, kaks meest sama naist. Ühtlasi tuleb novellides sisse ka naisemantsipatsiooni teema ning võib rääkida juba Tammsaare naisekäsitlusest ( vt lähemalt nt: M. Hinrikus "Naisküsimuse lahendus Weiningeri moodi. Otto Weiningeri minatud naised Tammsaare loomingus", Vikerkaar 1-2/2005). Samuti esitab Tammsaare neis novellides omamoodi väljakutse realismile, tuues välja näilisuse ja
seletas poiss, "Roosit armastan üle kõige" "Tema on ilusam, kui pill?" pilkas Leena. "Tema on kõige ilusam," kinnitas Jaagup. "Pill mängib nõnda ilusalt ainult sinuga, aga Roosi mängib ka teistega. Põle sind, siis on teised" "See on teine asi. Pill põle inime, tema põle nii ilus kui Roosi" "Ikka see vana: põle nii ilus, põle nii ilus! Nagu saaks seda ilu patta panna või pannil küpsetada!" hüüdis tüdruk vihaselt ja nagu meeleheitel. Armumise ja armastuskolmnurga ilu ja valu. Tammsaare sarnasus Shakespeare'iga: Ka tema võrdles inimest pilliga. Shakespeare'il oli flööt, Tammsaarel polnudki öeldud, mis pilliga tegemist oli. Vanad inimesed uskusid Vargamäel ja ka mujal ümberringi, et ilmas valitseb mingi jumalik tasakaal. On talv külm, siis tuleb vastukaaluks palav suvi // Sellepärast hoiatati alati lapsi suure naerulagina eest. Seda viimast aga ei uskunud noored vargamäelased, ämmasoolased, hundipalulased, ega ka üldse noored
Ja nüüd oodati appi rehepappi, kes hädalist aitama pidi. Ja abistaja muidugi saabus. Koos kirutakse mõisasaksu , aga rehepapp annab ka head nõu, et piiri tuleb pidada ja mitte labidaga suhu ajada. Raamatut läbib ka armastuse liin, mis räägib mõispreilist ja temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja hingematvatest armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu aia taga luusib. Tegelasi romaanis on terve külatäis. Kaks päris vahvat tegelast, kes mulle meeldisid olid Imbi ja Ärni. Nende ahnust ja toimetamisi oli ikka päris lõbus lugeda. Ja siis veel sulase Jaani ,,üllatuskingitus" toatüdruk Luisele, millega ta tahtis Luise südant võita, no see oli ikka tipp, aga lugu ennast ma siinkohal lahti seletama ei hakka, kardan, et ei leia õigeid (ja viisakaid) sõnu...
tagasi kodumaale. Gailit suri 1960. aastal Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Tema üheks tuntuimaks romaaniks ja tegelaskujuks on jäänud Toomas Nipernaadi. Looming Romaanid Novellid Jutustused Följetonid Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 19171924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Nii teostusstiililt kui ideelise suunitluse poolest on novellistikale väga lähedane romaan "Purpurne surm" (1924). Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused
Kassid on Mati Undi jaoks tähtsad olnud nii kirjanduses kui ka eraelus. Unt muudab oma kirjutamisviisi. Iga järgmine teos on eelmise teose eitus. Teeb uue, mis nagu tühistaks eelmise. ,,Võlg" (1964) omaaja noorsookirjanduse tunnusmärgid samuti olemas. Noorte probleemid, spetsiifiline vaatenurk. Uunduslik Mati Unt algab selle teosega. Tugev märk, et senine suluseis proosakirjanduses on läbi saanud ja midagi uut on algamas. Armastuskolmnurga lugu, mida Unt hakkabki edaspidi läbi kirjutama. Lisateemad, mille juures on poliitiline kihistus: komsomoli organisatsiooni tähendus, nõukogulik jutt (tekitab ka vastukaja ja poleemikat). Armastusloo esitus mõjub revolutsiooniliselt (paljalt ujumine jne, märgid, mida 1950ndate stalinismi järgne kirjandus ei tundnud, mõjus sellel taustal uutmoodi ja radikaalselt). Mitmehäälne Unt alates teosest ,,Võlg" (erinevate tegelase hääl, kuid Undile
1972 Tühirand – poolpikkadest romaanidest üks neid, mida hilisemad kriitikud on korduvalt meenutanud. See ilmus esialgu „Loomingus“ ja hiljem ka raamatuvormis. Undil on selle teose ilmumise ajal suured kriisid, mida ta läbi põeb, hakkab teist korda elukaaslasest lahku minema. Kui ta hakkab teist korda lahku minema, siis ta kirjutab esimese lahkumineku läbi. Prototüüpsust ei maksa otsida, sest see toimib siiski universaalse armastuskolmnurga loona, sõltumata taustadest. Selle alapealkiri ongi „Lovestory“ – kaks meest, üks naine. Peategelane sõitis puhkama oma naisega lääne saartele, mis oli poolsuletud tsoon, see annab ka teosele olulise mõõtme. Tähelepanu köidab, et ta tegelb alati ruumiga ja ka psühholoogilise kujutamisega. Tekstiliselt põnev, sest kasutatakse sisemonoloogi, kuid radikaalselt. See nagu oleks ühe hingetõmbe tekst. See tekst tuleb liigendamata tekstina ühes jorus.
annaabi.ee 
