Arktika Põhjapooluse ümbrus. Hõlmab PõhjaJäämere koos saarte ning Euraasia ja PõhjaAmeerika rannikuga. Asend põhjapolaarjoonest põhjas. Alates 66 kraadi kuni 90 kraadi PL. Täpne lõunapiir : maismaa 10 kraadi,merel 5 kraadi samatemperatuurijoont. Põhiosa moodustab PõhjaJäämeri. Keskne manner puudub. Arktikasse kuulub Gröönimaa. Vaidlus merepõhja maavarade üle ( nafta,maagaas). Temperatuur on kõrgem kui antarktikas kuna , kuna antarktika kliima on mandriline. Samas Gröönimaa keskosas on mandriline (ja karmim) kliima. Gröönimaa keskosas talvel 50kraadi , suvel 10kraadi. Põhjajäämerel juulis 0 kraadi , rannikul võibolla üle 0 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel) 100200 mm/a. Sademed on lumena. Pooluste ümber puhuvad idatuuled
1941. aastal küüditati perekond Siberisse. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri lõpetas 1953. aastal Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Kuid Nõukogude administratsioon ei lubanud ta ajaloolasena töötada ning Meri leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina. Enne seda töötas Lennart metsatöölisena, kartulikoorijana ning metsaparvetajana. Lennart Meri on kirjutanud raamatuid, mille aluseks olid tema ekspeditsioonid Siberisse, Kaug-Itta ja Arktikasse endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavad piirkonnad, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid. Tema raamatuid tõlgiti rohkem kui kümnesse keelde. Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud on ka tema filmid soome-ugri rahvaste saatusest. "Linnutee tuuled" sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Juba 1963. aastal võeti Lennart Meri vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks ning kaheksakümnendatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Kirjaniku ja filmilooja
hulguelu kestab kuni meilt lahkumiseni. Hangelind:Värvuselt lumivalge laululind keda on raske mitte märgata. Hangelind ei külasta meid küll igal talvel, kuid teda võib siiski meil talvitamas näha. Tema pesitsuskohad paiknevad Gröönimaa põhjaosas, kus ei pesitse ükski teine maismaalind. Hangelinnu menüüst võib leida mitmesuguseid seemneid, rohtu, pungi ja putukaid. Suvel kannavad õhuvoolud lendputukate parved isegi ebakülalislahkesse Arktikasse. Sealsetel lumeväljadel putukad külmuvad ning lõpetavad oma teekonna. Pesitsevatele hangelindudele on nad otsekui taevast alla sadanud toit, kuna kiiresti kasvavad linnupojad ei söö peale putukate tegelikult midagi. Hangelindude talvised parved keerlevad põldudel ning rannikualadel, hankides toiduks teri ja seemneid.Maikuus, pesitsusaja hakul muutub isaste hangelindude kuub musta-valgekirjuks. Hangelindude mängimine
toetad oma partnerit tema positiivsetel eluvalikutel. Isa jäi liiga kinni oma mehise rolli taastamisele, mis ei aidanud tal kuidagi mõistusega armastada. Ta arvas, et muutused tema naises ja kodus on Jumala karistused, kuid tegelikult oldi arenetud ja muudetud end paremuse poole. 6) Kuidas seksuaalsuse pärssimine hävitab isiksust ja võib viia universaalse apokalüpsiseni (näiteks Ema Noorema Venna jt käitumismuster teose vältel) Enne Isa lahkumist Arktikasse säilitab Ema oma kuuleka ja koduse rolli, kuid hiljem omaette olles muutub ta enesekindlamaks ja mõistab kui võimekas ta on. Isa äraolekul õitseb Ema- kohustused perefirmas ja poja ees viivad ta oma tõelise väärtuse arusaamiseni ja oma potensiaali realiseerimiseni. Ema kaotab ka Isa vastu austuse, kuna ta mõistab, et ettevõtte juhtimine pole üldse nii keeruline kui Isa näitas seda olevat. Ema muutub unistajaks ja
Kõik, kes huvi tunnevad, teavad, et ilma tehakse meile Atlandi ookeanil. Tähtis osa selles töös on Golfi hoovusel ja tema jätkul PõhjaAtlandi hoovusel. Mõlemad kannavad sooja vett polaarjoone taha ja kindlustavad meile suhteliselt mõõduka kliima. Peale Golfi hoovusena alguse saava soojakonveieri on tähtis polaarfront kui eraldusjoon külmade polaarvete ja suhteliselt soojade veemasside vahel. Talved on Euroopas seda pehmemad, mida enam sooja vett liigub hoovusega Arktikasse, et seal jätkata oma ringlust juba süvaveena. Pinnakihist süvakihtidesse sukelduv vesi peab olema ümbritsevast veest suurema tihedusega, kas külmem või soolasem ehk siis mõlemad korraga. Käesoleval ajal sõltub see protsess rohkem temperatuurist kui soolsusest. Atlandi ookeani polaarfront määrab, kui kaugele põhja õnnestub soojal veel tungida. Polaarfronti on võrreldud uksega, mille hinged asuvad Newfoundlandi lähistel ja mis avanedes keerab
vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puude tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Arktika Arktika on põhjapoolust ümbritsevate alade üldnimetus. Arktikasse kuuluvaiks loetakse alasid, kus juulikuu keskmine õhutemperatuur ei ületa +10 °C. Arktika pindala on ligikaudu 27 miljonit km². Arktikale on iseloomulikud madalad suvised temperatuurid, miinuskraadides aasta keskmine õhutemperatuur, oru- ja mandriliustikud ning igikelts. Arktika on tundrate ja arktiliste kõrbete levikupiirkond. Arktikas elavad loomad Jääkaru Jääkaru (Ursus maritimus) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast.
Uute sortide õite värvi- ja vormirikkusest ei jää sordiaretajate fantaasia maha ka nimede panekul leiame nii jumalate kui ka riigimeeste nimesid (Hera, Alkibiades, Wintson Churchill jt.), samuti palju muudki huvitavat. (2) Kuigi orhideede peamiseks levikualaks on troopika ja subtroopika, jätkub ülejäänud 10%-st liikide arvust parasvöötmetesse ja polaarjoone tahagi. Mõne Eestis kasvava liigi levialadki ulatuvad Arktikasse, samuti aga ka üsna kaugele lõunasse Pürenee poolsaareni ja isegi Põhja-Aafrikasse. Parasvöötmes pole orhideed seejuures jaotunud sugugi ühtlaselt, on rikkamaid ja vaesemaid paiku. (2) 5 Ka Eestis võib territooriumi väiksusest hoolimata näha käpaliste levikus üsna suuri erinevusi. Lubjarikkamate muldadega ja mõneti merelisema kliimaga Lääne-Eestis on käpaliseliike rohkem ja tihedamalt kui Ida-Eestis
Kõige enam energiat jõuab ekvatoriaalsesse tsooni. Talvel on saabuva energiahulga kontrast troopilise ja polaarvööndi vahel suur, kuna pooluste suunal vähenevad nii keskpäevane kiirgus kui päeva pikkus. Suvele energiahulga erinevus laiuskraaditi väiksem, kuna Päikese madalam kõrgus suurematel laiustel kompenseeritakse pika päevaga. 57) Kuidas satuvad ohtlikud saastained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse? Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeanile. 58) Kuidas tekib Londoni tüüpi sudu? Londom ehk New Yorgi tüüpi sudu tekib niiskete ja sompus ilmadega jahedal sügis-talvisel perioodil tööstusrajoonides, kus peamiselt kivisöe põletamise tagajärjel on atmosfäär saastunud tahmaosakeste ning SO2-ga. Veeaurust
päästeti. Willem Barentsi järgi on nimetatud Barentsi meri. 13. William Baffin sündis 1584 a. Londonis ja suri 1622 a. Hormuze ranniku ligidal. Ta oli Briti meresõitja ja maadeuurija. Aastal 1612 saatis Baffin laeval ,,Patience" Põhja-Jäämere vetes maadeuurijat J. Halli, kes üritas leida Loodeväila. Kui Hall tapeti inuiidi poolt, esitas reisiaruande Baffin, aasta hiljem reisis Teravmägedele Moskva kompanii ülesandel, et leida uusi kalastusalasid. Reisides 1615.a. Arktikasse avastati Smithi, Lancasteri ja Jonesi väina. Pärast põhjapooluse uurimisretki keskendus Baffin Aasiale. Ta külastas Suratti ning seilas Punasel merel ja Pärsia lahel. Queshmi ründamisel, mille eesmärk oli portugaallasi välja ajada, sai Baffin saatuslikult haavata. 14. Abel Janszoon Tasman sündis1603 a. Lutjegastiss ja suri 1659 a. Bataavias. Ta oli Hollandi meresõitja ja maadeuurija. Ta avastas Tasmaania saare, tegi esimesed suuremad avasturetked Austraalia ja Okeaania vetes. 1642
Ilmastikunähtused, nagu tuule suund ja kiirus, õhutemperatuur, pilvisus ja sademed mõjutavad oluliselt saasteainete levikut ning nende sisaldust atmosfääriõhus. Suure tuule korral toimub saateainete kontsentratsiooni lahjenemine tuule suunas ja saateained viiakse kaugemale, mistõttu ka maapinnal on saateainete kontsentratsioon madal. Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on saasteainete hajumine raskendatud. 40)Kuidas satuvad ohtlikud saasteained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse? Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeanile. 41)Kuidas mõjutavad termaalsed inversioonid kohalikku õhusaastet? Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja
ainult sellele paikkonnale omaseid liike). Põhja- Jäämeri on olnud ühendusteeks Atlandi ja Vaikse ookeani vahel. Kõige põhjapoolsemates vetikate kasvukohtades on ainult 4-6 jäävaba nädalat aastas, mõnel aastal mitte ühtegi. Arktika lõunapiir järgib 10° C augusti isotermi või 0° C veebruari isotermi või enamvähem jää piiri talvel ja kevadel, ulatub Gröönimaa ja Teravmägede rannikuni ja Murmanskini Koolal ning Olyutorski neemeni Beringi meres. Islandi N-rannikut ei loeta Arktikasse, sest jäätumine seal ebaregulaarne. Arktika vetikauurimise pioneer Kjellmann (1883) iseloomustas polaarvöötme taimestikku järgmiselt: 1. Indiviidide vähesus (põhjuseks peamiselt sobiva substraadi puudumine), 2. monotoonsus (Laminaria liikide igav pruun värv; näis sarnanevat subarktikale, 3. Laminaria koosluste kohatine lopsakus. Siinsete vetikate produktiivsus on tegelikult siiski madal, kuigi vetikakooslus võib kohati tihe
55) Mille poolest energeetilises mõttes erinevad primitiivne põllundus ja kaasaegne põllumajandus? Kasutatakse rohkem energiat kaasaegsel ajal, vahendid. 56) Valguskiired liiguvad sirgjooneliselt, kuid miks siis saavad kõrgemad laiuskraadid vähem energiat pinnaühiku kohta kui ekvaator? Kiiruse langemisnurk, päikese eksponeeritud aeg, kõrgemad laiuskraadid saavad tohutult vähem aega päikest. 57) Kuidas satuvad ohtlikud saastained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse? Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadestuvad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeanile. 58) Kuidas tekib Londoni tüüpi sudu? 14 Londoni e. New Yorgi tüüpi sudu tekib niiskete ja sompus ilmadega jahedal sügis-
Määras 4 ala (nelja välja süsteem), millega antropoloogia peaks tegelema: o Lingvistiline o Füüsiline-bioloogiline o Arheoloogiline o Sotsiaal- ja kultuurantropoloogia Peamine seisukoht: kultuuri kui nähtust saab mõista vaid detailselt selle spetsiifilisi struktuure uurides Tugev huvi ka ajaloo ja botaanika vastu, õppis füüsikat, matemaatikat ja geograafiast 1883 ühines geoloogide ekspeditsiooniga Arktikasse, et uurida merevett arktilistes tingimustes, Inuitide juures üheks eesmärgiks kirjeldada nende elukeskkonda Historitsism rõhutas ajaloo olulisust Rassismi-vastane leidis, et indiviidide vahelised erinevused on suuremad kui rasside vahelised Kultuurrelativism: The Limitation of Comparative Method of Anthropology kritiseerib võrdlust ja ka evolutsionismi
mistahes sõjalised või tööstuslikud ettevõtted mandril. Suviti külastab Antarktist iga aastal kuni 10 000 turisti. TÄHTSAMAD FAKTID: Pindala: 14 000 000 km² Rahvaarv: püsiasustus puudub Riikide arv: puudub, kuigi osad riigid nõudlevad endile osi sellest mandrist Kõrgeim tipp: Vinson (4897 m) Suurim selfiliustik: Rossi selfiliustik (192 000-208 000 km²) Lõunapooluse asukoht: 1235 km lähimast rannikust ARKTIKA Arktikasse kuuluvad ka maailma suurim saar Gröönimaa, Põhja-Jäämere saared ning Põhja-Ameerika ja Euraasia tundraalad. Seal kasvab palju samblikke, samblaid, puhmastaimi ja maadjaid põõsaid, rohttaimi on vähe. Karmide ja tuuliste talvede ning igikeltsa tõttu Arktikas puid ei kasva. Arktika lõunapiiriks peetakse metsatundrat. Arktika taimed on kohastunud madala temperatuuri ja lühikese kasvuperioodiga. Osa taimi fotosünteesib väga madalatel temperatuuridel.
- Doktoritöö oli vee värvist, vee optilistest omadustest. - Pärast doktoritööd huvitus rohkem filosoofiast, psühholoogiast ja epistemoloogiast, ent väljaõppe puudumise tõttu pöördus tagasi geograafia juurde. - Saksa geograafid vaidlesid, kas kultuuride mitmekesisus on tingitud rahvaste elukeskkonnast või määrab selle ideede levik. 1883. juuni ühines ta Saksa geoloogide ekspeditsiooniga Arktikasse, et uurida merevett arktilistes tingimustes. Ent huvitus ka suhtest inimeste elu ning nende keskkonna vahel, tahtis kirjeldada inuittide elukeskkonda ning võrrelda seda nende teadmistega. Vajadus mõista traditsioone, mis mõjutavad inimese taju Kaardistas Baffini saare rannajoont, kogus Inuittide legende, vaatles rituaale ja tseremooniaid. Õppis inuktikuti keelt ja käis Inuittidega jahil. Mõistis, et teadmised ei ole keskkonna otsene saadus, vaid mõjutatud kultuurist.
HEESKA Kas sa, Felix, oled oma kotid kokku pakkinud? PIKK FELIX Mis rotid? HEESKA Kotid! PIKK FELIX Mutid? HEESKA Ei, kotid. PIKK FELIX 4 Aa – notid, ei need ma lõhkusin ära. HEESKA Täitsa loll! HIRMUS ANTS Mis sa norid! Ta sai ju organites peksa. PIKK FELIX Varsti on siis minek. HEESKA Stalinil on varsti minek. PIKK FELIX Kus ta siis läheb, Siberisse või? HEESKA Ei, Arktikasse. Tal on seal jääst iglu all väike Kreml, väga pisike, mahub tasku mulle. Olge rahulikud, Hessu ei valeta kunagi. Ameeriklased viskavad Venesse varsti tuumapommi. HIRMUS ANTS Sellepärast see vene Hitler sinna lähebki. Hitleri raisa ma tapaks maha. HEESKA Ta pidi ju surnud olema. PIKK FELIX Ei ole. Mul vend Argentiinast helistas. Oli näinud teda raamatukogu ees. Naeris ja sõi vorsti. HEESKA Vend või? PIKK FELIX Hitler. HIRMUS ANTS Ei tea, ei tea. PIKK FELIX Mida? HIRMUS ANTS
annaabi.ee 
