kodanike raamatuid ja märkmeraamatuid. See on ainult üks osa Tallinna Linnaarhiivist. Veel on arhiivifonde, Mustpeade vennaskonnast.Ürikuid luteri kirikukogudustelt alates Niguliste kirikust ja lõpetades Oleviste kirikuga, seda juba alates aastast 1465. Sisaldab ka dokumente Tallinna kohtutelt, maksuametilt, linnavalitsuselt jne. Veel on märkimisväärseks koguks Linnaarhiivi fotokogum, kus on 4500 pilti sealhulgas haruldastest Tallinna vaadetest alates 19 sajandist. Arhivaalidega saab tutvuda nii otsingumootorite kaudu internetis, kui ka kohapeal uurimissaalis. Kaasa võtta või koopiaid teha pole kahjuks lubatud. Ka on avatud arhiivi juures näitus, mida saab külastada tasuta. Seal saab tutvuda väljapanekuga Tallinna ajaloost dokumentide ja fotode näol. Ka saab ülevaate sellest kuidas ajalugu arhiivis on talletatud. Huvitavaks faktiks veel minu jaoks on see, et on väljatöötatud programm, mille raames saab gümnaasiumi ajalootunde viia läbi arhiivis
Andmekogu arhiivile üleandja lepitakse kokku koostöös arhiivi ja andmekogu vastutava töötlejaga1. Arhivaalid tuleb arhiivi üle anda hiljemalt 10 aastat pärast arhivaali loomist. Korraga antakse arhiivi üle mitte vähem kui viie aasta arhivaalid. Enne käesoleva eeskirja jõustumist loodud ja saadud paberarhivaalid antakse üle 20 aastat pärast nende tekkimist või kokkuleppel arhiiviga ühiselt koos hiljem tekkinud arhivaalidega. Arhiiviruum, arhiivihoidla, nõuded nendele- 1. Hoidlas peavad olema aastaringselt tagatud nõuetele vastavad ja stabiilsed keskkonnatingimused. Keskkonnatingimuste nõuded ja õhusaaste piirmäärad on sätestatud eeskirja lisaga. 2. Hoidla keskkonnatingimusi peab regulaarselt kontrollima nõuetekohaselt kalibreeritud seadmetega. 3. Hoidlad ehitatakse ilma akendeta. Kui hoidlas on aknad, tuleb need kohandada
stabiilsed ja kõiguksid võimalikult vähe. Arhiiviruum peab olema kaitstud ka sissetungide, tule-, vee- jt õnnetuste vastu. Arhivaalide hindamise ehk nende korrastamisega tegeleb ainult avalik arhiiv. Kriteeriumid on : · Kasutatavus avaliku võimu teostamisel või isikute õiguste ja kohustuste tagamisel · Teabe- ja tõestusväärtus · Arhivaalide ajalooline ja kultuuriline väärtus · Arhivaalide välistunnused, seisukord, korrastamine · Teiste arhivaalidega olemasolevad seosed · Dokumendi säilitustähtaeg Olenevalt arhivaalide säilitustähtajast võib asutus hoida arhivaale erinevates hoiutingimustes. Arhiiviväärtusega arhivaale ja neid, mille säilitustähtaeg ületab 10 aastat, tuleb säilitada selleks ehitatud või kohandatud spetsiaalses arhiiviruumis ehk hoidlas. Alla 10 aastase säilitustähtajaga arhivaale võib hoida kuni hävitamiseni kas tööruumides või seal, kus nende säilimine ja kasutamise võimaldamine on tagatud
3.3 Kasutusosakond Kasutusosakonna põhiülesanne on riigiarhiivis säilitatavale kultuuripärandile juurdepääsu korraldamine. Osakonna koosseisus on kolm talitust: 1. Teatiste talitus, mis väljastab asutustele ja eraisikutele arhiivis säilitatavate arhivaalide põhjal teatisi ja koopiaid. 2. Uurimissaalide talitus, mis korraldab uurijateenindust riigiarhiivis. Meie uurimissaalis on kõigil ajaloohuvilistel võimalus ise tutvuda meie kogudes säilitatavate arhivaalidega. 3. Publitseerimistalitus tegeleb allikmaterjalide publitseerimisega, koostab dokumendinäitusi ning osaleb ajalookultuuri ajakirja TUNA koostamisel, toimetamisel ja levitamisel. 3.4 Säilitusosakond Säilitusosakonna põhiülesandeks on arhivaalide säilitamine, sobiva keskkonna tagamine ning arhivaalide konserveerimine ja digiteerimine. Osakonna alla kuulub kaks talitust: 1. Konserveerimistalitus, mille eesmärk on Rahvusarhiivi kultuuripärandi hoidmine, arhivaalides
199220.12.1993 säilik: Strateegia väljatöötamise töörühma koosolekute protokollid 06.01.20008.12.2000 säilik: Arhitektuurikonkursi läbiviimise töörühma koosolekute protokollid 01.02.200128.12.2002 Asutuse arhiivi tervikkirjeldus koostatakse kahes osas: arhiivimoodustaja kirjeldus ja arhiivi kirjeldus. 1) Arhiivimoodustaja kirjeldus annab ülevaate asutuse tegevuste ja arhivaalide tekkekonteksti kohta. Arhiivimoodustaja kirjeldus on oluline kasutajate seisukohalt, kes tutvuvad arhivaalidega juba pärast nende üleandmist avalikku arhiivi ning ajaline distants arhivaalide tekkemomendiga kasvab. Arhiivi-moodustaja kohustuslikud kirjelduselemendid on: nimetus, tegevusaeg ja asukoht, staatus, funkt-sioonid, ülesanded ja tegevused, struktuur, kirjelduse andmed. 2) Arhiivi ja tema osade kirjeldus sarja tasandini võimaldab anda ülevaate arhiivi ülesehitusest ja sisust. Arhiivi kirjelduse peamine ülesanne on anda ülevaade
"Arhiivieeskirjaga", kuigi korras endas on selle kohta teise pealkirjaga peatükk:,,Dokumentide hoidmine koolis", mis ütleb, et dokumendid millega seotud asjaajamine on lõppenud, hoitakse koolis, hävitatakse või antakse avalikku arhiivi kooskõlas "Arhiivieeskirjaga". Sisukorras ja korras endas võiksid ikka pealkirjad ühtida, et oleks lihtsam vajaminevat teavet leida. Antud peatükis on käsitletud veel dokumentide süstematiseerimist; arhivaalide loetelusse märgitavaid andmeid; arhivaalidega seotud küsimusi: väljastamist, vormistamist ning ka arhiivi eest vastutavat isikut. Üldiselt on ikkagi kõik vajalik informatsioon välja toodud, kuid erinevused reaalselt asjaajamiskorras käsitletava ja asjaajamiskorra sisukorra vahel on veidi segadusttekitavad. Asjasse süvades on aga kõik arusaadav. 13) Ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise või teenistus- või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord: Antud asjaajamiskorras on välja toodud
· Asutuse siseseks kasutamiseks määratud arhivaalid Juurdepääsupiirang kehtib kuni 5 aastat. NB! Igal isikul on õigus nõuda arhivaali valdajalt andmeid teda puudutava teabe kohta. ARHIVAALIDE KASUTAMINE Ei tohi kahjustada arhivaali seisukorda ega ohustada säilimist. Juriidilise või füüsilise isiku taotlusel on organisatsioon kohustatud väljastama arhivaalidest ärakirju, väljavõtteid ja teatiseid, samuti võimaldama tutvuda arhivaalidega arhiivis. Arhiiviteatis on juriidilise jõuga dokument, mis koostatakse arhivaalide põhjal kirjaliku järelpärimise alusel. Arhiiviteatised jagunevad: -biograafilised, mis sisaldavad andmeid isiku kohta -temaatilised teatised koostatakse mingi kindla teema kohta. Kodanikele väljastatakse biograafilisi teatisi tööstaazi, töötasu, hariduse, kodakondsuse jne kohta nende kirjaliku avalduse alusel. Avalduses tuleb märkida, millisel eesmärgil ja kellele esitamiseks vajatakse arhiiviteatist.
(9) Hoidla väljapääsuteedel peab olema pimedas nähtav märgistus. (10) Hoidla peab olema sisustatud viisil, mis tagab efektiivseima õhu ventileerimise ja välistab kõrge niiskusega piirkondade tekkimist. (11) Hoidlas tohib kasutada valgustust ainult seal ettenähtud tegevuste ajal. (12) Hoidlas ei tohi olla muud mööblit või seadmestikku, kui arhivaalide säilitamiseks ja käsitsemiseks vajalik ning see ei tohi kokkupuutel arhivaalidega neid kahjustada. (13) Hoidlat, selle õhuvahetussüsteeme, sisustust ja säilikuid peab regulaarselt puhastama. Puhastusvahendid ei tohi arhivaale kahjustada. (14) Digitaalarhivaalide säilitamisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusega nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem” sätestatud infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) rakendamisjuhendi tüüpmoodulite turvameetmetest
lühiajalise säilitustähtajaga arhivaalid anda hoidlasse. Üleandmise põhimõte pannakse kirja organisatsiooni asjaajamiskorras. Arhiivikorrastamisega · Valmistatakse arhivaalid ette üleandmiseks arhiivihoidlasse · Soodustatakse juurdepääs arhivaalidele · Tagatakse arhivaalide otstarbekas säilitamine. Korrastamisel lähtutakse · Provenientsiprintsiibist Ühe arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalid kuuluvad kokku, neid ei või segada teist päritolu arhivaalidega 3 · Registratuuriprintsiibist Säilitatakse arhiivimoodustaja asjaajamise käigus tekkinud korraldus, olemasolevad seosed, viited arhivaalide vahel, et teha kindlaks arhivaalide loomise või saamise kontekst. Arhiivi võimalikud korrastajad on: · Töötaja, kelle tegevuse käigus toimik tekkis · Arhiivi eest vastutav isik · Litsentsi omav teenustöö pakkuja väljastpoolt organisatsiooni.
kogunevate dokumentide hulk oli kasvanud, iga dokumenti ei saanud hoida täiesti iseseisva üksusena, puudus oli arhivaaridest. Provenientsiprintsiibi väljakujunemine ja mõiste sisu. Revolutsiooniks arhiiviteoorias loetakse provenientsiprintsiibi väljatöötamist ja rakendamist. Provenientsiprintsiip ühe arhiivimoodustaja tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaalid kuuluvad kokku ja neid ei segata teistsuguse päritoluga arhivaalidega. Arhiivimoodustajaks (või ka fondimoodustaja) on asutus või isik, kelle tegevuse tulemusena arhiiv on moodustunud. Säilitatakse võimalikult samasugune struktuur nagu see oli korraldatud asutuses. Sellise meie jaoks lihtsa tõe arhivaar peab üles näitama austust arhiivi looja ning asjaajamise terviklikkuse vastu ("respect de fonds"), ütles 1841. a välja Natalis De Wailly. Siit alates sai provenientsiprintsiibist arhiivinduse keskne teoreetiline alus. Arhiivifondi
ArhS - sätestab arhiivijärelevalve asjaajamise üle Seaduse eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus ning luua Arhiivijärelvalve on meetmete süsteem, mis - tagab võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise kontrolli tegevuste üle, mis on seotud avalike üle. arhivaalidega ja asjaajamise vastavuse seadustele, Täidab Põhiseaduse § 44 nõude igaühel on õigus saada arhiivieeskirjadele jt asjaajamist reguleerivatele üldiseks kasutamiseks levitavat informatsiooni. õigusaktidele. Seadus sätestab juhtide vastutuse arhivaalide säilimise ja § 5. Teabevaldajaks on:
käigus liigitusskeem dokumentide loetelu osaks olev sarjade struktureeritud loetelu metaandmed dokumenti kirjeldavad andmed, mis luuakse ja mida hallatakse dokumendisüsteemis päritoluprintsiip arhiivinduslik põhimõte, mille kohaselt ühe arhiivimoodustaja (provenientsi tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalid kuuluvad kokku ja printsiip) neid ei või segada teist päritolu arhivaalidega sari liigitus-, korrastus- ja kirjeldusüksus, mis ühendab funktsiooni, liigi ja/või muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid dokumente tegevus kindla väljundiga ühest või mitmest omavahel seotud toimingust koosnev jada asutuse funktsiooni täitmiseks (vt ka funktsioon) toimik asjaajamise käigus ühe sarja piires loodud või saadud dokumenti dest moodustatud üksus
2) asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum (arhiiviseadus) 2. Arhiivi korrastamine (eesmärk; üldised printsiibid; dokumentide ettevalmistamine pikaajaliseks säilitamiseks) provenientsiprintsiip / päritoluprintsiip arhiivinduslik põhimõte, mille kohaselt ühe arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalid kuuluvad kokku ja neid ei või segada teist päritolu arhivaalidega. Arhivaalide füüsilise korrastamise nõuded sõltuvad nende säilitustähtajast. Arhiiviväärtusega arhivaalid tuleb enne hoidlasse ümberpaigutamist säilitamiseks ette valmistada. See seisneb dokumentide nõuetekohases füüsilises korrastamises sobivate tarvikute abil, arvestades vajadusega neid edaspidi nii kasutada kui ka optimaalsete kuludega säilitada. Tuleb lähtuda RA nõuetest ja kasutada tarvikuid, mis vastavad arhiivipüsivusnõuetele. Füüsiline korrastamine
annaabi.ee 
