vaatamata pääseb hästi mjule. (Saarema Muuseum 2007) Kuressaare linnus on Euroopa orduarhitektuurist lähtuv rangelt nelinurkse põhiplaaniga (külg 42,5m) kolmekorruseline konvendihoone tüüpi ehitis, mille põhjanurgal asub võimas 7-korruseline Kaitsetorn (Sturvolt) ning idanurgal saledam ja kõrgem Vahitorn (Pikk Hermann). Hoone koosneb neljast tiivast, mille keskel asub ruudukujuline siseõu. Ehitist iseloomustab põhjamaine raskepärasus, arhitektuurivormide range geomeetriline ilu, range suletus ja dekoratiivsete elementide puudumine välisfassaadil. (Kultuurimälestiste riiklik register) Linnuse müüride suurim paksus on ca 3m ja kõrgus 20m, on laotud suurtest dolomiitblokkidest, Saaremaa kohalikust lubjakivist. Ainus väravaava, kust linnusesse sisse pääseb, asub hoone kirdeküljel. Konvendihoone on kolmekorruseline. Keldrikorrusel asusid majandusruumid.
teistesse ruumidesse; .kolmas stiil alates Augustuse ajast; loobutakse ruumi avardavatest dekoratsioonidest ja illusioonidest, sein on jälle sein; seinapind liigendub sammastega, mille vahel tahvelmaalid; ornamendid rikkalikud, pinnalised; üldmulje suursugune, kuid külm; .neljas stiil - alates 1. saj. pKr.; hele, rikkalik, kirju värvipalett; ruumi avardumine; vaated teistesse ruumidesse; ülevoolav ja loominguline arhitektuurivormide mäng. Odakandja Kettaheitja Milose veenus Samothrake Nike Lakooni grupp Meander Skulptuur Roomalse pea
· kolmas stiil alates Augustuse ajast; loobutakse ruumi avardavatest dekoratsioonidest ja illusioonidest, sein on jälle sein; seinapind liigendub sammastega, mille vahel tahvelmaalid; ornamendid rikkalikud, pinnalised; üldmulje suursugune, kuid külm; · neljas stiil - alates 1. saj. pKr.; hele, rikkalik, kirju värvipalett; ruumi avardumine; vaated teistesse ruumidesse; ülevoolav ja loominguline arhitektuurivormide mäng; Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij, Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama. Maalikunst oli igatahes populaarne, väga paljudes majades kaunistati põrandaid(hiljem ka seinu ja sambaid) mosaiikidega ja seinu maalingutega. Roomaaegne on mosaiik Aleksandrist Issose lahingus, mis on koopia kreeka maalist. Pompeij linna seinamaalingud on väga natuurilähedased, looduse ja erinevate materjalide
Akropol on 270 meetrit pikk, 150 meetri lai ja 156 meetri kõrge. Ateena akropolile ehitati juurde ka erinevaid pühamuid, näiteks jumalanna Athena tempel Parthenon. Veel kaunistasid akropoli erinevad kujud. Ateena oli suur linn ja seal elas kümneid tuhandeid inimesi. Kreeka arhitektuur, võrreldes teiste riikidega oli 5. sajandi teisel poolel väga hästi arenenud. Kreeka arhitektuur sai sel ajal kõige täislikumaks. Seda oli märgata nii hoonete proportsioonis kui ka arhitektuurivormide ja skulpturaalsete kaunistuste tasakaalus. Ateena Akropoli tekkeloos ja selle arengus on näha kogu Kreeka 5. sajandi õitseng. Mükeene kultuuri ammustel aegadel kõrgus Ateena järsunõlvalistel kaljudel kuninglik linnus. Siis kui võimule tuli demokraati, kujundati Akropol ümber. See tehti avalike mälestussammaste asukohaks ja selle keskele püstitati värviliste skulptuuridega rikkalikult ja eriliselt kaunistatud Hekatompedoni tempel
julgemaid teoseid, ei tohtinud Moskvast mööda minnes suhelda välismaaga ega sõlmida sidemeid Moskva põrandaaluste kunstnikega. ENSV KL püüdiski seda vältida, kuid mitmed eesti kunstnikud harrastasid keelatut eraviisiliselt. [1] Arhitektuur XIX sajandis toimus üleminek kapitalismile. Arhitektuuri- ja ehitamisepraktikasse juurdusid uued ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid, mis lõid laiad võimalused ehituste püstitamises. Arhitektuurivormide vahel tekkis terav vastuolu, mistõttu hoonete kujundamisel piirduti mineviku stiilide ning kompositsiooni võtete kasutamisega. Just tol ajal ilmusid esimesed eeste arhitektorite nimesid. Sotsialismi ajal algas taas uus periood arhitektuuris. Tekkis kaks uut põhisuunda- funktsionalism ja konstruktivism. Ehitati haridus- ja tervihoiuhooned ning administratiivhooned ja elamurajoone (Mustamäe elamurajoon, Tallinna kultuurikeskus, "Estonia" teatri hoone jt).
(Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) Veel on maajadelt teada pallimängu õuesid- staadione. Mäng seostus pea maharaiumise rituaaliga- õuede seinu katsid samuti reljeefid. Maajade keraamika oli värviline. Nagu olmeegidki, oskasid nad nefriiti töödelda. Palenque'is avastatud kuningahauas oli maetu näol nefriitmask, kätel, jalgadel ja rinnal samast materjalist hulgaliselt ehteid. Maajade kunsti hilisemad saavutused on küll nii reljeefkaunistuste, kui ka arhitektuurivormide poolest rikkamad ja mitmekesisemad, kuid neis puudub vanema kunsti lihtsus ja peensus. Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) Tõsi küll, meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli
mõnikord muudetakse kogu sein mingisuguseks maastikuliseks prospektiks. · Kolmas stiil loobub ruumi laiendamise põhimõttest, perspektiivist ja väljavaatest teise ruumi, sein saab nüüd jälle ruumi piirava tähenduse. Tõsine ja külm värvikäsitlus. · Neljas stiil armastus äärmiselt heledate, ilusate ja rikkalike, koguni kirjude ja karjuvate värvitoonide vastu. Ruumi laiendamise poole hakati püüdlema. Fantastiliselt veidrad arhitektuurivormide mängud. Harrastati ka mosaiiki, keisririigi ajal selle tähtsus kasvab mosaiiki kasutatakse põrandate, seinte ja sammaste kaunistamiseks, arvukalt säilinud Pompeji's, Roomas vähem.
piiridesse. Tagamaks peakorrusele vajaliku avarust, laiendati seda põhjafassaadi ette rajatud kaaristule toetuva osa võrra. Säilitades sel moel enamiku varasemast välismüüristikust, toodi avatud võlvkaaristu näol Tallinna ehituskunsti täiesti uus arhitektuuriline motiiv. Välisarhitektuuri efektselt täiendavana püstiti hoone ida viilule kõikjalt nähtava kõrge torn. Sündinud kohalike ehitustraditsioonide ja neid rikastanud mujalt pärinevate arhitektuurivormide loov ümbertöötluse tulemusena, on raekoda Tallinna ehitusmeistrite võimekuse üheks kunstiküpsemaks näiteks. 1483 remonditi põhjalikumalt tolleaegset gooti telkkiivrit ja 1530 paigutati torni nüüd vana toomana tuntud sõjasulase figuuriga tuulelipp. Õhuliste galeriidega 3-osalise hilisrenessanss-stiilis tornikiivri, lääne viilule paigutatud harjakivilt kerkiva pitsilise tuulelipu ja loehepeakujulised veesülitid põhja fassaadil sai raekoda 1627-28
saj eKr–11. saj eKr Hilis-Egiptus (1. at eKr) Egiptuse soodne geograafiline asend oli heaks kaitseks rändrahvaste kallaletungide eest, samal ajal aga isoleeris riigi teistest vanaaja maadest. See oli üheks põhjuseks, miks Egiptuse kultuur suhteliselt aeglaselt arenes ning pikka aega muutumatuna püsis; teiseks põhjuseks oli usund. Egiptuse usundi peamiseks eripäraks oli üldine surnutekultus ja usk hauatagusesse ellu, sellega on seotud egiptuse peamiste arhitektuurivormide tekkimine ja püsimine. Ajastu ehitusmälestisi: Giza püramiidid (3. at eKr) Amoni tempel Luxoris (2. at eKr) Amoni tempel Karnakis (2. at eKr) Abu-Simbeli kaljutempel (2. at eKr) Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 2 Ehitustüübid: Mastaba. Püramiid, sh astmikpüramiid, murdpüramiid ja klassikaline püramiid. Kaljuhaud
postmodernism high tech neostiilid (neofunktsionalism, neominimalism jt). EKSPRESSIONISM. Ekspressionistliku arhitektuuri ilmingud, mida võib käsitleda juugendstiilist välja kasvanud arhitektuurisuunana, väljendusid euroopa arhitektuuris põhiliselt aastatel 1905–1925 ning hääbusid lõplikult pärast Teist Maailmasõda. Ekspressionistliku arhitektuuri iseloomustab kompositsiooni rõhutatud väljenduslikkus, mis saavutati harjumuspäraste arhitektuurivormide tahtliku deformatsiooni tulemusena. Hoonet käsitleti sageli ainult skulpturaalsest aspektist vaadatuna. Vältides ajaloolist dekoori ei suutnud ekspressionism kaunistamisest siiski täiesti loobuda ning rakendas seetõttu kubismist mõjustatud ornamentikat. Tihti võis üldilmet mõjustada värv. Ruumikujunduses ja mööblikunstis ekspressionism ei juurdunud; interjööris küll püüti ekspressionistlikke jooni saavutada vormi deformeerimise ja dramaatiliste värvikontrastide kasutamise teel
mingisuguseks maastikuliseks prospektiks. Kolmas stiil loobub ruumi laiendamise põhimõttest, perspektiivist ja väljavaatest teise ruumi, sein saab nüüd jälle ruumi piirava tähenduse. Tõsine ja külm värvikäsitlus. Neljas stiil – armastus äärmiselt heledate, ilusate ja rikkalike, koguni kirjude ja karjuvate värvitoonide vastu. Ruumi laiendamise poole hakati püüdlema. Fantastiliselt veidrad arhitektuurivormide mängud. Harrastati ka mosaiiki, keisririigi ajal selle tähtsus kasvab – mosaiiki kasutatakse põrandate, seinte ja sammaste kaunistamiseks, arvukalt säilinud Pompeji's, Roomas vähem.
suuruse üldpinnaga kohaliku omavalitsuse hoone. 1960. aastate arhitektuur Eestis TTÜ Mustamägi, Lasnamägi XIX sajandis toimus üleminek kapitalismile. Arhitektuuri- ja ehitamisepraktikasse juurdusid uued ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid, mis lõid laiad võimalused ehituste püstitamises. Arhitektuurivormide vahel tekkis terav vastuolu, mistõttu hoonete kujundamisel piirduti mineviku stiilide ning kompositsiooni võtete kasutamisega. Just tol ajal ilmusid esimesed eeste arhitektorite nimesid. Sotsialismi ajal algas taas uus periood arhitektuuris. Tekkis kaks uut põhisuunda- funktsionalism ja konstruktivism. Ehitati haridus- ja
austati Egiptuses ka loomi: härga ( jumal Amon ), kasse, lehmi, kotkaid. Vana Egiptuse usundi peamiseks eripäraks on aga üldine surnutekultus ja usk hauatagusesse ellu. Egiptlased uskusid igal inimesel olevat surematu hinge Ka, kes oli otseselt seotud inimese keha ja selle elukeskkonnaga ( eriti peale maise elu lõppemist ). Ka pidi igal juhul tagasi pöörduma kehasse, seetõttu tuli keha igal juhul säilitada ning hoida teda vastavas ruumis. Selle uskumusega on seotud egiptuse peamiste arhitektuurivormide tekkimine ja püsimine. Suurem osa säilinud ehitistest on seotud surnukultusega. Haudehitised on egiptuse peamisi ehitistüüpe. Varaseim haudehitis oli mastaba ( araabia keeles - istepink ). See oli Vana riigi aegne suursuguse egiptlase haud, piklik kaldus seinte ja lameda katusega lubjakivist ehitis, mille all hauakambris asetses kirst. Sissepääs hauda oli kinni müüritud, idaseinas paiknes petikuks.
annaabi.ee 
