Mulle meeldib väga see paralleel, mida tõmmatakse riigiarhitekti ja näiteks õiguskantsleri vahele ehk lisaks seadusandlikule menetleja rollile peaks riigiarhitekt võtma ka kavandaja, autoriteedi ja nõuandja positsiooni ühiskonnas. Riigiarhitekti tulek ei tähenda, et arhitektuur muutub nüüd üle terve Eesti ühetaoliseks või monotoonseks. See tähendab pigem, et riigi arhitektuur muutub terviklikumaks. Kui tänapäeval pööratakse tähelepanu konkreetse linna/asula arhitektuurilisele tervikule ja keegi eriti ei hooli, mis toimub maapiirkondades, kus asustus on hõre, siis tulevikus poolesaja aasta pärast on linnade vaheline ala väga tähtis avaliku ruumi osa, kuna linnad kasvavad omavahel kokku ning keegi peab tegelema nende ühtsusega, et saavutada maksimaalselt toimiv elukeskond.
Klaas ja valgus Ettekanne Loomulik päevavalgus Klaasi omadused Soovitused päevavalguse kasutamisele Kaitse päikese vastu "Päike on kõige elava olulisimaks valgusallikaks. Just nõnda tuleks päikest ka iga ehitise kujundamisel arvesse võtta." F.L.Wright "[...] on naeruväärne arvata, et elektripirn võiks asendada seda, mida suudavad Päike ja aastaajad. Just loomulik päevavalgus on see, mis annab arhitektuurilisele ruumile selle autentsuse." Louis I. Kahn Loomulik päevavalgus Valgus levib kiirguse teel. Maakera on päikesest 150 milj. km kaugusel. Maale langeb üks kahemiljardik osa päikese kiirgusest, keskmistel laiuskraadidel 0.7 kW/m2. Maapinnale jõuab nähtavast valgusest 52 %, infrapunasest 43 % ja ultraviolettkiirgusest 5 %. Osa päikesekiirgusest muutub hajuvaks kiirguseks, mida tuntakse taevakiirgusena.
korrapärase planeeringuga. Roomlased tundsid ehitusmaterjale nagu marmor, kivi, savi, terrakota, tellised, puit. Esimestena hakati ka valmistama betooni. Suure materjalivaliku ja oma osavate ehitusoskustega ehitati palju tänapäevaseni säilinud hooneid. Nende ehitusvaim tegi imesid, ületades kreeklasi nii arhitektuurivormi komplekssuse kui linnaruumide organiseerimise poolest. Rooma sai paljude linnakujunduste mudeliks tänu oma keerukale elukorrale, suurepäraselt liigendatud arhitektuurilisele graatsiale ning oma tundlikule vastavusele looduslikult hüdroloogilistele ja geoloogilistele paigatingimustele. Ehitised ning avalikud ruumid linnas olid geomeetriliselt lihtsad, see lõi selge vahetu keskkonna ja linnavormi üldse. Järjekindlad korrapärased tänavaseinad ja tagahoovid andsid teed defineerivate mägede ja Tiberi jõe kaldajoone topograafilistele muudatustele. Kui kreeklaste planeering oli sageli instinktiivne,
ehituskunsti uhkeimad mälestised. Surnukeha kaitsti kõdunemise eest balsameerimise abil. Keha säilitati, et vajadusel saaks ka kehasse tagasi pöörduda. Et aga laip siiski kõduneb, oli soovitatav ta asetada kuhugi kindlasse kohta, et säilitada ka`le vähemalt need individuaalsed jooned, milles ta oli eluajal kehastatud sellest ajast alates hakkas arenema egiptuse skulptuur. Tänapäeval on need hauad lõpmata uhked allikad Egiptuse kultuuri uurimisel, sest lisaks arhitektuurilisele väärtusele, leidub sealt maise elu maja- ja tarberiistu. (Vaga 2004: 10) Egiptus on väga kõrbeline ala - elu ja põllumajandus on võimalik ainult tänu Niilusele. Kasutati kunstlikke niisutussüsteeme ja samuti aitasid niisutamisele kaasa perioodilised üleujutused. Egiptuses tekkisid esialgu väikeriigid ehk noomid ja hiljem, kui kerkis päevakorda ülemaalise niisutussüsteemi loomine, kujunes välja ühtne Egiptuse riik (Kangilaski 1998: 35)
Seal toodeti kauni läikega, läbikumavaid portselane mis võimaldas rikkalikke maalinguid ja skulpturaalset dekoori. 4. Veduut on kodulinna vaade. Iga kunstnik kes soovib veduuti maalida ja kes oskab seda hästi võib seda teha . Inglise kunst 17.-18 sajandil 1. William Kent oli inglise pargi rajaja. Kent rõhutas, et looduses pole sirgjooni, ning pidas looduse alistamist sirgjoontele loomuvastaseks. Vastupidi arhitektuurilisele, nn prantsuse pargile, kus hinnatakse reeglipära, taotleb inglise park juhuslikku võlu. 2. Chippendale- nii nimetati inglise rokokood, u 1750. a paiku tekkinud mööblistiili, mille loojaks oli kuulus mööblimeister Thomas Chippendale. 3. Christopher Wren. Saint-Pauli katedraal. Kunst Eestis 17.-18 sajandil 1. Kadrioru loss ehitati Peeter I valitsemise ajal. See on ehitatud barokki stiilis. Kadrioru loss pole väga suur, küll aga luksuslik
ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning põhimõttelahendus. Eskiisprojekt võimaldab tellijale hoonest ettekujutuse anda, erinevaid pakutavaid variante võrrelda ja analüüsida. Esitatakse minimaalses mahus.- asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine - parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad Kompleksse, kõiki erialasid hõlmava ehitusprojekti esimeseks staadiumiks on EELPROJEKT - EP, milles antakse lisaks arhitektuurilisele lahendusele ka projekti tehniliste osade - konstruktsioonide, kütte ja ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning elektri- ja nõrkvoolupaigaldise põhimõttelahendus. Selle staadiumi põhjal annavad haldusorganid välja ehitusloa. Projekti teine staadium on PÕHIPROJEKT - PP, milles antakse kavandatava ehitise detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded)
kirjanduse uuestisündi. Puskinid pöördusid tagasi armsaks saanud poeesia juurde ja Sergei Lvovitsi pool hakati korraldama kirjandusõhtuid. Väikest Aleksandrit viis jalutama linna tema hoidja Nikita Timofejevits Kozlov. Ta jääb poeedi kaaslaseks kogu eluteel ja isegi jäädvustatakse Puskini ladusates värssides. Jalutuskäikudel mööda linna püüdis Nikita lapses arendada kunstimeelt. Ta pööras tähelepanu Moskva maastikulisele ja arhitektuurilisele ilule, mida poeet hiljem korduvalt ülistas kuulsates värssides. Ning sina, suure riigi pea, me Moskva, kaunis kullenduses, -- kirjutas Puskin oma viimase poeemi visandeis. Puskinile jäi alatiseks meelde vana pealinna värvirikas elu koos selle kõrgest soost veidrike ja rikaste tembutajatega, keda karjana ümbritsesid teenijad, neegrid, jäägrid ja kiirkäskjalad. Need muljed talletas poisike endasse
põnevaid talisporte. Ma arvan, et turismiareng ongi kõige kõrgem just põhjas. Samas Lõunas ei pruugi ka väga madal olla, kuna pealinn asub just seal ning lennujaam ja sadam on ka seal. 1 . Ülestõusmise katedraal, Helsinki Uspenskin katedraali asub mäe peal Helsingi linnas. 1868. aastal ehitatud Vene õigeusu kirik on pühendatud Neitsi Maarjale. Punastest tellistest ehitatud suur katedraal on silmatorkav kontrastiks ülejäänud Soome pealinna arhitektuurilisele stiilile. Kiriku sisemus on muljetavaldav, eriti selle ikonostaas. Katedraal on külastamiseks avatud iga päev, välja arvatud esmaspäeval talvekuudel. 2.Luteri katedraal, Helsingi Pealinna elanike uhkus Tuomiokirkko asub Helsingi põhjaosas, üllatavalt järsute treppide kohal. Välimuse osas on katedraalil 5 kuplit, mida toetavad mitmed korintose veerud. Kiriku interjöör ei ole muljetavaldav: ainult altar ja orel, samuti Lutheri, Agricola ja Melanchthoni kujud rikuvad ruumi
kokkusuubuvaid teid. Tagaküljel tasub tähelepanu pöörata nö riputatud akendele, mis eenduvad seinast. Nendega on püütud leida ebatraditsiooniline lahendus aknalengi üleminekuks seinale ilma klassikalise põse või servalauata. Lisaks annab see siledale seinale juurde detailsust ning varjudemängu. Oluline detail on ka peidetud vihmaveesüsteem. Interjööris on sisekujunduslikult kasutatud töötlemata betooni. Lateksvärvide asemel on rõhku pantud just hoone arhitektuurilisele ilule. Peauksest sisenedes satume avarasse fuajeesse, kus otse meie ees viib trepp diagonaalis põhiplaaniga üles teisele korrusele, hargnedes üleval uuesti paralleelselt seintega kahte koridori. Kokku on majas võimalik oma teenuseid pakkuda kümnel ettevõttel. Hoone kogumaksumus oli ligikaudu 12 miljonit krooni, ent makseraskuste tõttu, mida põhjustas rentnikute vähesus, on T-keskus enampakkumisel ja seisab praegu tühjana.
idee ning põhimõttelahendus. Eskiisprojekt võimaldab tellijale hoonest ettekujutuse anda, erinevaid pakutavaid variante võrrelda ja analüüsida. Esitatakse minimaalses mahus.- asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine - parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad Kompleksse, kõiki erialasid hõlmava ehitusprojekti esimeseks staadiumiks on EELPROJEKT - EP, milles antakse lisaks arhitektuurilisele lahendusele ka projekti tehniliste osade - konstruktsioonide, kütte ja ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning elektri- ja nõrkvoolupaigaldise põhimõttelahendus. Selle staadiumi põhjal annavad haldusorganid välja ehitusloa. Projekti teine staadium on PÕHIPROJEKT - PP, milles antakse kavandatava ehitise detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded). Põhiprojekti põhjal on võimalik arvutada tööde
nii terast kui ka betooni ja ei vaja kraanat ega ruumi paneeliveoki jaoks. Väikese (kuni 6 m) silde puhul kujuneb kohtbetoonist lagi paneellaest õhemaks. Kuid suurema silde puhul painduks eelpingeta kohtbetoonlagi ülemäära palju läbi. Selleks, et eelpingestamata suuresildeline kohtbetoonist vahelagi liiga paksuks ei kujuneks, tehakse ta ribiline lae alla kujundatakse plaadiga monoliitselt ühendatud raudbetoontalad. Nende paiknemine valitakse vastavalt hoone arhitektuurilisele kujundusele. Üldiselt ei tohiks taladevahelise sileda laeosa sille ületada 2 ... 3 m. Talade vajalik ristlõige ja paiknemine, samuti vajalik sarrus sõltuvad hoone konfiguratsioonist. Rusikareegliks on, et tala kõrgus peab olema vähemalt 1/15 kuni 1:20 sildest, niisiis peaks 10 m laiuse hoone laetalade kõrgus olema 70 ... 50 cm. Kohtbetoonist lagi on hästi konstrueeritud, kui betooni kulu ei ületa 0,12 m3 põrandapinna ruutmeetri kohta
a ANTIIK-ROOMA LINNAPLANEERIMISEST Hellenistlik linnaplaneerimine ja maastik materialiseerusid Aleksander Suur valitsemisajal (seoses Lääne-Aasia vallutamisega 338. e.Kr), asendades kreeklaste instinktiivse ja ebaratsionaalse planeeringu Rooma korrapärase planeeringuga. Rooma sai paljude linnakujunduste mudeliks tänu oma keerukale elukorrale, suurepäraselt liigendatud arhitektuurilisele graatsiale ning oma tundlikule vastavusele looduslikult hüdroloogilistele ja geoloogilistele paigatingimustele. Ehitised ning avalikud ruumid linnas olid geomeetriliselt lihtsad, see lõi selge vahetu keskkonna ja linnavormi üldse. Järjekindlad korrapärased tänavaseinad ja tagahoovid andsid teed defineerivate mägede ja Tiberi jõe kaldajoone topograafilistele muudatustele. Kui kreeklaste planeering oli sageli instinktiivne, kuigi ka tihti
Ponte da Piedade Suur kaljumoodustis Ponta de Piedade kõrgub Lagose lähedal meres, pakkudes omapäraseid värve imeliku kujuga kaljul: kollaseid, punaseid ja ookreikarva kontrastina kristallsinisele merele. Paadiga pääseb ligi paljudele kaunitele merekoobastele. Vana kindluse ligidal asub tuletorn. Kirikud Algarvel on märkimisväärne religioosne pärand. Paljud selle piirkonna kirikud tasuvad tutvumist, mitu neist on olulised lisaks arhitektuurilisele ja kunstilisele väärtusele ka ajaloo vaatenurgast. Igreja Matriz de Santa Maria do Castelo, mis asendas Tavira mosee XIII sajandil ja ehitati uuesti üles pärast 1755. aasta maavärinat, on kaunistatud kolme altariosaga päritolult XIX sajandist, rokokoost ja neoklassitsismist. Sé Catedral Faros on ehitatud samuti XIII sajandi teisel poolel. Kirikutorn ja uksekaar on orgininaalid. Kaks kõrvalkabelit, XVII sajandi puunikerdustega altar ja barokne orel on
annaabi.ee 
