ARHITEKTUUR JA ARHITEKT *Sydney ooperiteatri arhitektiks on Jorn Utzon. *Ooperiteater võtab enda alla 1,8 hektarit. *Ooper toetub betoonplokkidele mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool. *Sydney ooperiteatri katus koosneb 1 056 006 läikvalgest katusekivist. AJALUGU *Sydney ooperiteater avati 20. oktoobril 1973. aastal. FAKTE *Sydney ooperimaja ehitamiseks kuulutati 1956. aastal välja arhitektuurikonkurss. *Opperiteatri avas kuninganna Elizabeth teine ja simeseks etenduseks oli Beethoveni 9. sümfoonia. *Sydney ooperiteater on Sydney sümbol. KASUTATUD ALLIKAD *https://et.wikipedia.org/wiki/Sydney_ooperiteater *https://et.wikipedia.org/wiki/Sydney_ooperiteater *http://www.nationsonline.org/oneworld/map/Sydney_Opera _House.htm
Sydney ooperiteater Merili Riga KIRJELDUS Asukoht Austraalia 20. sajandi üks kuulsamaid ehitisi Austraalia sümbol Võtab enda alla 1,8 ha u 120 m lai, 183 m pikk Asub vee peal Katus kaetud 1056 miljoni läikiv-valge Rootsis valmistatud katusekiviga Ajalugu 1950. a alguses otsustas Sydney linnavalitsus ehitada uue ooperiteatri 1956 kuulutati välja arhitektuurikonkurss Laekus 223 kavandit 32 riigist 29. jaanuar 1957 valiti võitjaks arhitekt Jørn Utzon (Taani) Ooperiteatri ehitus algas aastal 1959 Palju probleeme: ehitise kavandatud vorm väga raskesti teostatav Keerukate konstruktsioonide tõttu ehitus venis, kallines · Jørn Utzon, pettununa vaidlustest, lahkus Austraaliast · Arvati, et ehitus jääb pooleli, siiski tööd jätkati · 20. oktoober 1973 avas kuninganna Elizabeth II pidulikult Sydney ooperiteatri · Avati Beethoveni 9
Tallinna Sikupilli Keskkool DRAAMATEATRI MAJA Uurimistöö Kristi Erika Peets 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. 2 Tallinna Saksa Teater.......................................................................2 Arhitektuurikonkurss........................................................................2 Aleksei Bubõr ja Nikolai Vassiljev........................................................3 Tallinna Saksa teatri projekt.................................................................3 Teatrihoone ehitamine.......................................................................4 Esimene etendus..............................................................................4 Ümberehitused..................................
Vapaavuori. Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006. Uue muuseumihoone asukoha valik 1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima. Tallinnas pakuti välja 11 võimalikku asukoha varianti. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada uue kunstimuuseumi hoone Kadriorgu. 12. novembril 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valitsusel tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine. Arhitektuurikonkurss 1993.1994. aastal korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Arhitektide Liidu tellimisel Looveeri Arhitektuuribüroo. Kuna samal ajal toimusid Stockholmi Moderna Museet'i ja Helsingi Kaasaegse Kunsti Muuseumi (Kiasma) hoonete arhitektuurivõistlused, siis tutvuti põhjalikult antud võistluste tehniliste tingimuste ja ruumiprogrammidega ning rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste
Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006. Uue muuseumihoone asukoha valik 1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima. Tallinnas pakuti välja 11 võimalikku asukoha varianti. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada uue kunstimuuseumi hoone Kadriorgu. 12. novembril 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valitsusel tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine. Arhitektuurikonkurss 1993.1994. aastal korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Arhitektide Liidu tellimisel Looveeri Arhitektuuribüroo. Kuna samal ajal toimusid Stockholmi Moderna Museet'i ja Helsingi Kaasaegse Kunsti Muuseumi (Kiasma) hoonete arhitektuurivõistlused, siis tutvuti põhjalikult antud võistluste tehniliste tingimuste ja ruumiprogrammidega ning rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste seadusega UIA ja ICOM-i poolt soovitatavate
Maakri 28 ja 30 planeering lisatakse küll konkursi materjalidele, kuid sellega arvestamine pole kohustuslik. Seda, mis saab Maakri 28 ja 30 planeeringust, kui konkursi võidutöö sellega üldse ei arvesta ning selle elluviimise võimatuks muudab, ei osatud öelda, kuid planeeringul olevate hoonete mahtu ja kõrgust saab muuta kindlasti. Kuid samas ei pruugi konkursile laekuvad tööd planeeringuga ette nähtud hoonestust muuta, sest arhitektid peavad arvestama alal olevate krundipiiridega. Arhitektuurikonkurss ei pruugi tuua loodetud lahendust, sest kvartalikaupa planeerimine on õigem kui krundikaupa planeerimine. Ja kuna alal on väga keeruline kruntide rägastik, pole seni sealsed maaomanikud suutnud ühise lahenduse saamiseks koostööd teha. Maakri tänava piirkonnast on aastatega välja kujunenud Tallinna kõrgeimate hoonete asupaik. Lisaks arhitektide liidule tahab konkursi korraldamist jõuliselt ka SRV
Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006. Uue muuseumihoone asukoha valik 1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima. Tallinnas pakuti välja 11 võimalikku asukoha varianti. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada uue kunstimuuseumi hoone Kadriorgu. 12. novembril 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valitsusel tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine. Arhitektuurikonkurss 1993.1994. aastal korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Arhitektide Liidu tellimisel Looveeri Arhitektuuribüroo. Kuna samal ajal toimusid Stockholmi Moderna Museet'i ja Helsingi Kaasaegse Kunsti Muuseumi (Kiasma) hoonete arhitektuurivõistlused, siis tutvuti põhjalikult antud võistluste tehniliste tingimuste ja ruumiprogrammidega ning rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste seadusega UIA ja ICOM-i poolt soovitatavate
arhitekt Pekka Vapaavuori. Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006. Uue muuseumihoone asukoha valik 1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima. Tallinnas pakuti välja 11 võimalikku asukoha varianti. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada uue kunstimuuseumi hoone Kadriorgu. 12. novembril 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valitsusel tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine. Arhitektuurikonkurss 1993.1994. aastal korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Arhitektide Liidu tellimisel Looveeri Arhitektuuribüroo. Kuna samal ajal toimusid Stockholmi Moderna Museet'i ja Helsingi Kaasaegse Kunsti Muuseumi (Kiasma) hoonete arhitektuurivõistlused, siis tutvuti põhjalikult antud võistluste tehniliste tingimuste ja ruumiprogrammidega ning rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste seadusega UIA ja ICOM-i poolt
Ülakorruse magamistoa juurde kuulub suur päikesepoolne terrass, põhjapoolses küljes on eraldi ärklina puhkenurk raadio kuulamiseks. Kuna raadio oli tol ajal midagi uut, siis koguneti seda tihti koos kuulama (nagu tänapäeval televiisorit vaatama). Heliisolatsiooni tagamiseks paigutati raadionurk võimalikult eraldi. Rääkida võiks ka veel Tallinna Draamateatrist, mille loojateks olid arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Burbör. Saksa teatri hoone arhitektuurikonkurss oli Tallinna sajandialguse rahvusvahelistest võistlustest suurim laekus 61 projekti Saksamaalt, Austriast, Soomest, Venemaalt jm. Peterburi arhitektide Nikolai Vassiljevi ja Aleksei Buböri võiduprojekt hakkas tellijate soovil edasitöötamise käigus sarnanema Berliinis 1908. Aastal valminud Hebbeli teatriga (arhitekt O.Kaufmann). Monumentaalne teatrihoone esindab juugendi rahvusromantilist varianti: iseloomulik on klombitud
Sihikule võeti sõjaliste objektide asemel hoopis elupiirkonnad, millest paljud tehti maatasa. Kõige rängemalt sai kannatada Harju tänav. Niguliste kirik süttis, pommitabamusest purunesid nii Vaekoda kui ka palju teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet ja ligi 40 protsenti elupinnast. Pommitamises hukkus 463 ja sai haavata 659 inimest; üle 20 000 inimese jäi peavarjuta. Nendele kruntidel hoonestus taastamine kerkis päevakorrale juba 1960ndate lõpul, kui selleks ka arhitektuurikonkurss korraldati. Uuesti tõusis taashoonestamise teema üles 1980ndatel ning 1987. ja 1988. kaevasid selle ala läbi ka arheoloogid, et tulevast hoonestamist ette valmistada. Selgusetus nende kruntide tuleviku ümber on tinginud aga selle, et väljakaevatud varemed on jätkuvalt lahtised, maa nende vahel on rohtu kasvanud ja sagedasti täis prügi. Gelsea 1998. aastal algatatud detailplaneering jäi seisma 2001. aastal, mil algas vaidlus Harju tänava laiuse pärast
kunstimuuseumist. Peterburi lähedale ehitati mitmeid suveresidentse, millest tuntuim on Peterhof (praegu Petrodvorets) omapärase puskkaevude kaskaadiga. Prantsuse ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud, suursugused. Stiili kujunemises on suur roll 1667. aastal korraldatud arhitektuurikonkurss Louvre'i lossi idafassaadi ümberkujundamiseks. Kavandatu on rangelt klassitsistlik, mõneti Kreeka templeid meenutav. Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis on Versailles' loss Pariisi lähedal. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Lossi tuumikuks on kolmekorruseline küllaltki madal pikaksvenitatud ehitis, mis kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Üks lossi sadu meetreid pikkadest
Ma proovin lühidalt rääkida. Pärast 1905. aasta revolutsioonisündmusi hakatakse Balti maadel rajama uuetüübilisi saksa rahvuslikke seltse ja ühinguid ning aktiivselt looma uut saksa koolide võrku. Ka Saksa Teatriühingu loomine langes samasse lainesse. Kui varem oli teater kandud neutraalset nime Tallinna Linnateater, siis nüüd hakati ehitama selgelt ainult sakslaste teatrit Tallinna Saksa Teatrit. Parima projekti saamiseks kuulutati 1906. aastal välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Sakslased moodustasid sajandi alguses vaid 10 % Tallinna elanikkonnast (umbes 12 000 inimest), siis ei saanud nende teater eriti suur olla. Tüübilt pidi see olema universaalne teater, kus saaks etendada nii draamasid kui ka muusikalavastusi ja operette. Konkurssi ruuniprogramm oli täpne ja konkreetne, fikseeritud olid mitte ainult ruumide suurused vaid ka soovituses nende seoste suhtes. Konkursis osales 61 projekt Saksamaalt, Austriast, Soomest ja Venemaalt (Peterburist ja Riiast)
) Kui ema Teresa koos õdedega 1994. aasta kevadel Tallinna saabus, tuli birgitiinidel peatuda ajutistes kohtades, elati nii nuntsiatuuris kui ka Munga tänaval vanalinnas. Krundi leidmine ja lõpuks ka ostu vormistamine võttis aega mitu aastat. 1995. aasta lõpuks sai ordu 0,9 hektari suuruse krundi omanikuks endise Mihkli talu maadel otse vana kloostri põhjaküljel. Uue kloostrikompleksi ideekavandi saamiseks korraldati kinnine arhitektuurikonkurss nelja osavõtjaga. Võitis arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal Pärnust. (Pirita kloostri kodulehekülg.) 3.3. Pirita kloostri tegutsemise eesmärk, tegevus ja eluolu praegu Pirita klooster on suureks toeks katoliku kiriku sotsiaaltöö organisatsioonile Caritas. Siin on töötanud Caritase Loovuse kool, on töötatud alaealiste emadega, ka Kuritööennetuse Sihtasutus alustas oma tegevust Pirita kloostri ruumides, olles algul veel Caritase koosseisus.
Lähitulevikuks plaanitakse kas korterite renoveerimist või uute ehitamist. Orgaaniline arhitektuur Tartu loodusmaja Esimest korda avati sarnane hoone Tartus 1953. aastal, kui loodi uus kooliväline lasteasutus – Tartu Linna Noorte Naturalistide Jaam. 1968. aastal nimetati hoone ümber Tartu Noorte Loodussõprade majaks ja 1988 Tartu Noorte loodusmajaks. Hoone asukoht ja funktsioon on alati olnud sama, Lille tn 10, muutunud on hoone maht ja arhitektoonika. 2010. aastal kuulutati välja arhitektuurikonkurss. Konkursi eesmärk oli leida parim arhitektuurne lahendus keskkonda sobivale, energiatõhusale, passiivmaja elementidega ühiskondlikule hoonele. Maja projekteerimisel ja tubade paigutusel arvestati ilmakaartega ning päikese liikumisega. Arvestati olemasoleva kõrghaljastusega, mida jäeti alles võimalikult palju. Ehituse alla jäänud puudest säilitati puit lastele meisterdamiseks. Sellest tehti ka meeneid, mida jagati maja avamisel. Vana maja lammutati koostöös Säästva Renoveerimise
Tartu Turuhoone Tartu turuhoone on üldmassilt kompaktne hoone. See paistis silma läbimõeldud plaanilahendusega, ratsionaalse liikumisskeemiga ja huvitava puusarikate konstruktsiooniga. Esinduslike huve teenivad poolsambad fassaadi akende vahel. Turuhoone projekteeriti 19361937 kahe saaliga: 77 kohaga lihahall ja sellega liituv madalam 19 kohaga kalahall. Eelnesid Tartu turuhoone projekteerimisele avalik ja kinnine arhitektuurikonkurss. Kuna sobivat projekti ei leitud, siis anti linnaarhitektile V. Tippelile ülesandeks koostada projekt. Selle koostamisel osalesid ka linnainsener V. Onton ja insener N. Oll. Lõplik asukoht määrati arhitekt K. Bölau ettepanekul. Linnapea Aleksander Tõnisson ja linnaarhitekt V. Tippel käisid tutvumas turuhoonetega Soomes ja Lätis ning leidsid sobivama eeskuju Liepajast, Lätist. Uus turuhoone avas uksed 1938. aasta 3 jaanuari varahommikul.
annaabi.ee 
