10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Erik02
Õppematerjali autor
Sydney ooperiteater Merili Riga KIRJELDUS Asukoht Austraalia 20. sajandi üks kuulsamaid ehitisi Austraalia sümbol Võtab enda alla 1,8 ha u 120 m lai, 183 m pikk Asub vee peal Katus kaetud 1056 miljoni läikiv-valge Rootsis valmistatud katusekiviga Ajalugu 1950. a alguses otsustas Sydney linnavalitsus ehitada uue ooperiteatri 1956 kuulutati välja arhitektuurikonkurss Laekus 223 kavandit 32 riigist 29. jaanuar 1957 valiti võitjaks arhitekt Jørn Utzon (Taani) Ooperiteatri ehitus algas aastal 1959 Palju probleeme: ehitise kavandatud vorm väga raskesti teostatav Keerukate konstruktsioonide tõttu ehitus venis, kallines · Jørn Utzon, pettununa vaidlustest, lahkus Austraaliast · Arvati, et ehitus jääb pooleli, siiski tööd jätkati · 20
Sydney ooperiteater • Asub Sydneys Austraalias • Avati 20. okt. 1973 • Jørn Utzon • 65m kõrge • Elektrikaableid 645 km • UNESCO maailmapärand Ajalugu • Ehitus algas 1959 • Keerukad konstruktsioonid • Ehitus jäi pooleli • 7milj. Dollari asemel 100milj. • avas kuninganna Elizabeth II • esimesena mängiti Sergei Prokofjevi „Sõda ja rahu" Faktid • Kõige suuremas saalis on 2679 isekohta • 120 meetrit lai • 183 meetrit pikk • Arvati, et ehitus kestab 4 aastat • 15 500 lambipirni • 2013 aastal sai 40 aastaseks Allikad • http://world.new7wonders.com/content/uploads/2006/11/funfacts.pdf • https://et.wikipedia.org/wiki/Sydney_ooperiteater • Google pildid Tänan kuulamast!
Sydney ooperiteater (Sydney Opera house) Anette Steinberg Sydney ooperiteater on 20. Sajandi üks kuulsamaid hooneid kogu maailmas, tegemist on modernistliku ekspressionistliku ehitisega. Asub Ausrtraalias, Sydney linnas Harbour’i silla läheduses. Sellest on saanud nii Sydney kui ka kogu Austraalia sümbol. 1950.ndatel võttis Sydney linnavalitsus vastu otsuse, et on vaja uut ooperimaja ja korraldas konkursi, mille võitis Taani arhitekt Jørn Utzon, ehitust alustati 1959. aastal. Tegemist oli äärmiselt keeruka kontruktsiooniga ning seega väga raskesti teostatav, pidi välja mõtlema uusi arhitektuurilisi lahendusi ning ka detailide ja mõõtmete välja arvutamine võttis aega rohkem kui arvata osati. Lisaks eihitise keerukusele nõudis see ka suuri rahasummasid, algselt 7
Austraalia märgid Mina valisin järgnevad teemad: didgeridoo, Sydney ooperiteater, kookaburra ja akubra. Nüüd hakkangi nendest 4 teemast rääkima. · Didgeridoo on australlaste püha pill, mis on 1500.aastat tagasi leiutatud. Kaasaegne didgeridoo on tavaliselt silindrilise või koonilise kujuga. Pill on umbes kuni 2 m pikk. Didgeridood valmistatakse traditsiooniliselt eukalüptipuudest ja bambusest , huulik tehakse mesilasvahast. Andekas pillimees saab selle instrumendiga üheaegselt mitut erinevat häält tekitada. Seda mängitakse
Melbourne on linn Austraalia kagurannikul Port Philipi lahe ääres Yarra jõe suudmes, Victoria osariigi pealinn. Melbourne on elanike arvult (3 659 700) teine linn Austraalias (Sydney järel). Melbourne on linn aastast 1842. Ta on nimetatud Suurbritannia peaministri ja kuninganna Victoria mentori lord William Lamb Melbourne'i järgi. Linnas toimusid 1956. aasta suveolümpiamängud ja 2006. aasta Rahvaste Ühenduse mängud. Sydney on linn Austraalias, Uus-Lõuna-Walesi osariigi pealinn. Sydney on Austraalia suurim ja vanim (asutatud 1788) linn. Linna keskuse, n.ö. õige Sydney (tuntud kui "City of Sydney") elanikkond on umbes 150 000 inimest, samas kui kogu metropoli piirkonna rahvaarv on 4,2 miljonit. 2000. aasta suveolümpiamängude võõrustaja. Adelaide on linn Austraalias, Lõuna-Austraalia osariigi pealinn ja suurim linn. Ta paikneb Saint Vincenti lahe ääres Adelaide'i tasandikel Torrensi jõe suudme juures kümmekonna km kaugusel ookeanist. 11
Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sydney oma maailmakuulsa ooperiteatri ning Harbour Bridgega ja euroopalikum Melbourne, kus leiavad aset nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus Australian Open. Austraalia manner eraldus varakult lõunapoolkera hiidmandrist Gondwanast ja siinne loodus on saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud taime- ja loomaliigid, milliseid ei kohta üheski teises maailma paigas. Kümneid tuhandeid
eraldatusest, avastasid eurooplased Austraalia hiljem kui teised asustatud mandrid. Austraalia üldandmed Austraalia Austraalia Ühendus Riik asub Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja paljudel teistel saartel. Pindala 7,7 milj. km2. Rahvaarv 17,7 milj. inimest (1993), neist põliselanikke vaid 1,5%, ülejäänud on sisserännanute inglaste, iirlaste ja sotlaste järeltulijad ning immigrandid Euroopa riikidest. Pealinn Canberra, elanikke umbes 279 000. Teised tähtsad linnad on Sydney (3 699 000), Melbourne (3 154 000). Riigikeel on inglise keel, kõneldakse veel itaalia, kreeka, hiina keelt ja põliselanike dialekte. Usk - põhiosa rahvastikust on ristiusku (katoliiklased, protestandid). Rahaühik on Austraalia dollar, 1 dollar = 100 senti. Austraalia kõrgeim tipp Mount Kosciusko (2 228 m) asub Ida-Austraalia mäestikes. Austraalia valduses on Kookosesaared, Norfolki ja Jõulusaar ning paljud asustamata saared. Pikim jõgi Murray- Darling 3717 km
Austraalia 1962 tulekahi Victoria 14-16jan 32 450 maja Lõuna- Uus-Lõuna- 1967 3 59 kodu Mägismaa Wales tulekahi Tasmaania Must Tasmaania ~264,000 ha 1967 62 1,293 maja teisipäev 1969 tulekahi Victoria 8. jan 1969 23 230 maja Põhja-Sydney Sydney ULW 1979 Tuha neljapäev Lõuna- 418,000 ha 16. veebr. 1983 75 2,400 maja Austraalia, Victoria Ida rannikuala Uus-Lõuna- 27.dets 1993- 4 225 kodu Wales 16. jan. 1994 Dandenongs Victoria 21. jaanuar 1997 3 33 kodu Lightgow Uus-Lõuna- 2. dets. 1997 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid