Laokoon oli preester Troojas, kes hoiatas inimesi hobuse sisseviimise eest. Laokooni hoiatuse peale tulid aga merest välja maod, kes Laokooni ja ta pojad surnuks kägistasid. Heinrich Schliemann (1822- 1890) Oli 19. saj. saksa arheoloog. Pärit vaesest perest, juba lapsena huvitus Kreeka mütoloogiast. Unistuseks oli välja kaevata Trooja linn. Tegutses kaupmehena ja kogus varanduse, mille abil pühendus arheoloogiale. Asus "Iliase" abil Troojat väja kaevama ja leidiski 1873 muistse linna varemed, mida pidas Troojaks. Aitäh vaatamast! http://www.youtube.com/watch?v=enJYNuWBJ9g
maleülesandeid, sest ,,pinget pakub" just lahenduse leidmine. Ollakse veendunud, et lahendus on olemas. Sellest lähtuvalt jääb autorist mulje, et ta võtab seda uuringut kui järjekordset geomeetrilist ülesannet. Nagu ta ise raamatu algupoolel mainib, meeldis talle kooliajal hirmsasti geomeetrilisi ülesandeid lahendada ning käsib ka lugejal haarata sirkel ja joonlaud, et konstrueerida ringe ja kujundeid. Maie Remmel toetub oma uurimuses hästi palju arheoloogiale. Ta otsib oma hüpoteesidelejust vastuseid arheoloogiast või siis sobitab enda hüpoteesid vastavalt arheoloogiale. Autor onselle jaoks suurel hulgal materjale läbi töötanud, mis jätab mulje, et arheoloogiast saabainuõiget ifnormatsiooni. See võib tekitada lugejas tunde, et tegeleme müstikate uurimisega. Lugejate huvi äratamiseks on raamatu pealkirjaks valitud ,,mõistatuslik", mis siis peaksinimestesse müstikat sisendama. Kindlasti kauget mineviku uurides seda sealt ka leiab
kaelarihmaga.“ (Oja 2001) Tihti võrdleb autor ennast ka geomorfoloogilise vaatlejana ning kuidas nende silmis kõik väga lihtne on. Tema arvates on palju keerulisem, kui maastikku inimlikult vaadata. „Looduse olemasolu enamasti ei eitata, küll aga ei ole selle nurga alt maastik ja loodus samaväärsed. Võimaliku seletusena on pakutud, et maastik on loodus, mida inimene tajub.“ (Oja 2001) Viiendas artiklis toetub autor arheoloogiale ja seletab ka seda mitmes erinevas tähenduses. Ta toob välja kaks maastikuarheoloogia suunda, mis on üksteisega tihedalt seotud. Üheks on maastik, kui keskkond ja teiseks maastik, kui süsteem. Hiljem mainib ta ka veel kahte teist suunda, milleks on maastik, kui võim ja kogemus. Põhjalikult on seletatud ka sellest, mis on kultuurmaastik ja kuidas on see seotud inimkultuuriga. Kokkuvõttes on autor enda seisukohalt mõtteliselt jaganud kultuurmaastiku kolmeks osaks
Jaan Tamm (sünd 1948) Ta on esimene keskajale spetsialiseerunud arheoloog. 1972. aastal asus tööle KRPI-sse, kultuurimälestiste projekteerimise instituut (Tallinna linn, Pirita klooster) Viis Tallinnas läbi arheoloogilisi päästekaevamisi, kõige suurem töö oli Pirita klooster. Tegutses seal Villem Raamiga. 1970. aastatel saadi aru, et sellis keskaja arheoloogilist tööd on üpriski palju, mis tõttu 1978- 79 aastal lõpetasid Tartu Ülikooli keskaja arheoloogiale spetsialiseerunult veel: Toivo Aus – Rakvere, Romeo Metsallik – Tartu, Kalle Lange – Tallinn, Urmas Selirand – Viljandi. See aeg oli linnaarheoloogia ja keskaja arheoloogiale kuldajaks. Linnaarheoloogia kuldajastu Linnaarheoloogia Lääne-Euroopas 1980. aastatel. Ida-Euroopas oli situatsioon erinev. Poolas leidis aset väga võimas restaureerimine, mis oli juba varem alanud. Mitmed linnad, mis olid sõja ajal pommitada saanud, need ehitati üles ning hoonete väliskujud tehti
Deemoniunu kasutatakse vikestes annustes erutava vahendina, suuremates kogustes vivad nad inimese viia mratsushoogudeni. Professor Newberry oletas, et leitud ja seinamaalingutel kujutatud alrauniviljad on identsed niinimetatud didiviljadega. Seda heebrea keeles dudaimina tuntud vilja mainitakse just Uue riigi kirjalikes mlestusmrkides sageli. Elephantine saarel Niilusel, tnase Assuani lhedal, on seda kasutatud koguni narkoosivahendina. Tutanhamoni muumia keemilised ja anatoomilised uuringud arheoloogiale uusi teadmisi ei andnud. Teadusele oleks olnud kasulikum, kui Tutanhamon oleks leitud alles selle sajandi viiekmnendatel vi kuuekmnendatel aastatel. Seda testavad juba ainuksi professor Harrisoni tagantjrele tehtud uuringud. Ta oli oma tdes sunnitud leppima pris lagunenud muumiajnustega, ent sai sellegipoolest teadusele enam olulisi tulemusi kui kik teised uurijad enne teda kokku. 7.4. Diadeem Kige raskemaks kujunes Tutanhamoni pea vabastamine. Dr. Derry pidi tegutsema
keisri võim, 495 ristiti Frankide kuningas kõike võib keskaja alguseks pidada - 1453 türklased vallutasid konstat, 1494 itaalia sõjad, 1517 Luteri teesid võib keskaja lõpuks pidada - Niisiis keskaeg algab u. 5 sajandil ja lõppeb ca 1500 aastal. Venemaal olid piirid teised, isegi 17. sajandit võib pidada keskajaks.. - Kirjalikke allikaid keskajast on vähe, tänu arheoloogiale saab ajajärku ,,sisse vaadata" - Vara-keskaeg kuni 11. sai - Kõrg-keskaeg 11-13 saj. - Hilis-keskaeg 13-15/16 saj - keskaeg on väljamõeldud periood, mis ei üldista midagi, kuid on piisavalt tugevalt juurdunud, et tema kui peridoodi juurde jääda. - Keskajal hakkasid rahvusriigid kujunema, mis on ajastu puhul tähtis. - Keskajal usuti, et ollakse viimase ajastu inimesed enne maailmalõpu saabumist
Tartus). Teadus: Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kuid tähtsamad olid ka Tallinna Tehnikaülikool, Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts jt. Ja ka mitmed muud asutused: Eesti Rahva Muuseum, Riigi Keskarhiiv, Loodusvarade Instituut jt. Mitmed Eesti teadlased saavutasid ülemaailmse tuntuse ja tähelepanu pöörati eriti eesti keelele, kirjandusele, rahvaluulele, ajaloole, arheoloogiale ja geograafiale. Kirjasõna: Eestikeelsed trükised muutusid kättesaadavamaks. Kasvas erinevate ajalehtede ja ajakirjade arv ning trükiti ka Eesti Entsüklopeedia. Kirjanduses oli valitseval kohal proosa, ennekõike romaan. Kuulsamad kirjanikud olid Anton Hansen Tammsaare ja August Mälk. Muusika: Heliloojate kõrval alustasid helikunstnikud. Eesti muusika rikastus nii sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ja koori- ning soololauludega. Kasvas kooride ja orkestrite arv
Päritolu-uuringud aDNA • Arheoloogilist uurimistööd rahastatakse riigieelarve kaudu (teadus- ja arendustegevus) • Mälestised paiknevad enamasti eramaal – oluline koostöö omanikuga • Arheoloogia kui avalikku huvi pakkuv tegevus – ajaleheartiklid, blogid, suhtlusvõrgustike grupid, infopäevad jne • Väljapanekud – leidude, arheoloogide töö, uute uurimistulemuste ja teemade tutvustus • Osalemisvõimalus – vabatahtlikud, hobiarheoloogid jne • Arheoloogiale keskendunud osakonnad on enamike suuremate ülikoolide juures • Põhilised Eesti muinas- ja keskaja uurimiskeskused: • Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut • Arheobioloogia ja muinastehnoloogia osakond • Arheoloogiakogude osakond • Keskaja keskus • Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia osakond • Eestis tegelevad arheoloogilise uurimisega veel Eesti Ajaloomuuseum, Tartu Linnamuuseum, Pärnu Muuseum
pidas lätteks majandust ning Freud inimese mitteteadvust). Michel Foucault (1926-1984). Sõnad ja asjad (Humanitaarteaduste arheoloogia) 1966 Teadmise arheoloogia Kliiniku sünd 1963 Hullumeelsuse ajalugu 1972 Valvata ja karistada Seksuaalsuse ajalugu I Teada tahtmine 1974 II Lõbude kasutamine 1984 III Hool enda eest 1984 Foucault loomeperiood jaguneb kolme selgelt eristatavasse tsüklisse. Esimene, 60-ndatesse aastatesse jääv periood keskendub teadmiste arheoloogiale, mis näitab ära ajaloolised tingimused, mis teevad võimalikuks mingi teadusdistsipliini tekkimise. Foucault uurib eelkõige meditsiini ("Kliiniku sünd" 1963), psühhiaatria (1972 aastal ilmub talt "Hullumeelsuse ajalugu"), bioloogia ja humanitaarteaduste tekkelugu. Teaduste tekkimine ja areng ei toimu mitte kumulatiivselt, st. uute teadmiste kuhjumise tõttu, vaid paljude erinevate ideede kooseksisteerimisest.
On pakutud, et tegu oli sõjalise väljaõppelaagritega. Tegemist võis olla laager – linnustega. Tuntumad kääpad on Jellinge kääpad Taanis, Rootsis Vana – Uppsalas suured kuninglikud kääpad. Need on juba 19. saj läbi kaevatud. Norra kääpaid hakati kaevama 20. saj alguses, need olid kõige uhkemad, kääpad olid õhukindlad, viikingikuningad maeti laevas suurte panustega, õhk ei pääsenud savi tõttu sisse. Pikka aega peeti neid röövliteks, kuid tänu arheoloogiale on see pilt hakanud muutuma. Nad on mänginud Euroopa kultuuriloos olulist rolli, ka omaaegsetest allikates on sellekohaseid märkusi. Parimad näited viikingite kunstist on Norra viikingikuningate haudadest leitud asjad. Ornamendid olid väga keerulised. Viikingite esemetel olid samuti peened ornamendid, oli palju eri ornamendistiile. Ruunikivid on omalaadesd muistised, Skandinaavias erinevatest ajajärkudest. Kõige uhkemad pärit viikingiajast. On olemas pildikivisid (nt
Iisraeli ajaloo esmased kontekstid: - asub kahe suurvõimu vahel- Egiptuse ja Mesopotaamia vahel. Kaananlased, ehk sisemine kontekst. VT teksti järgi olid Kaananlased pahad, neid neetakse, ja kõik halb Iisraeli religioonis on neilt üle võetud. Samas võib ka olla nii, et Kaananlased ja Israeliidid olid sama rahvas aga lihtsalt linna ja maa rahva erinevus. Alles hiljuti on hakanud saama Kaananlastest ja vilistitest rahvas uuesti ja seda tänu arheoloogiale. KIRJALIKUD ALLIKAD: Pilt, mille moodustab ajalookirjutis iisraeli ajaloost sõltub olulisel määral allikate hindamisest ja nende kasutamismetoodikast. VANA TESTAMENT- Kui VT raamatuid Genesisest Joosuani- mis arvestatavad ajalooliste faktidena ja isikute enamvähem otseseks ja usaldusväärseks kahajstuseks, siis kujuneb Iisraeli ajaloo käsitlus ,,konservtiivseks"- sarnane piibliloo omale (omane anglo-ameerika ajaloolastele). Selle kõrval on teine
teos muutus pea rahvuslikuks mütoloogiaks. . Nad mõlemad elasid Augustuse ajal, ajaarvamise vahetuse paiku. Nad kirjutasid annalistliku traditsiooni alusel. Käsitlevad sama asja, faktoloogia suht sama, teosed ilusti säilinud. Selle tulemus on see, et varajane Rooma ajalugu on teada erakordselt detailselt. Kuigi nad on kujutanud seda aega natukene romantiliselt (võrreldav väärtuselt Vana testamendiga). Põhiliselt tuleb tugineda arheoloogiale. Rooma oli üks latiini linnadest. Nad paiknesid Tiberi jõe ühel poolel. Rooma oli suht põhjapoolne ja strateegiliselt olulised kohas. Paiknes 7 künkal ja oli oluline ülekäik Tiberi jõel. Asula oli olemas juba 9. saj peale. Linnast saab rääkida juba 7.saj. Cloaca, millega reovesi juhiti Tibersse. 6. saj mutuus Rooma tõeliseks linnaks. Roomlased olid 3.saj tihedates kontaktides kreeklastega ja üritasid nende sarnaneda. Sellest tulenevalt
psüühika paratamatult ka koht, kus sünnib, areneb ning sureb kõige olulisem osa teoloogiast. Samuti saab sel juhul rajada teoloogia ranges mõttes antropoloogilisele alusele - selle allikateks saavad inimese numinoossed kogemused, ideed, müüdid, unenäod ning praktikad. Kõik need allikad pole teoloogiale tundmatud ka varem, kuid Jung asetab vähem tähelepanu ilmutusele, selle ajaloolistele tõlgendamistraditsioonidele, arheoloogiale kui võrdlusmaterjali allikale ning ajaloole tervikuna, kuivõrd kõik mainitud asjad on ,,vahetu psüühika välised". Siiski ei saa Jungi mingil juhul süüdistada selles, et ta loob subjektiivse religiooni - igaüks uskugu lihtsalt oma kogemustele ja vaadetele vastavalt. Pigem usub ta ,,kollektiivse psüühika" religioonisse - igaühe usulised kogemused on olulised, kuid neid tuleks võrrelda kõigil ajastutel ja kaasajal üldlevinud ning dokumenteeritud usulise kogemusega.