hääbusid 3) uued org-d, mis jäid püsima (dinos-d, linnud) 2) Juura *Põhjamere naftavarud *rohusööjad dinosaurused * tekkis Atlandi ookean 3) Kriit * mandrid pidevalt kaugenesid -> elustik *elustik oli segu arhailistest ja tänapäevastest kujunes erinevaks-> rikastas maakera floorat ja eluvormidest faunat *dinosaurused hakkasid välja surema * asemele tekkisid nüüdisaegsed putukad, linnud ja imetajad
käänamissüsteemi, aga see ei esinda produktiivset tüüpi, vaid ikka ja jälle erandlikku. Erisusi leidub isegi käänamistüüpides, milles nendeks pole mingit põhjust: korter : kortri, aga trahter : trahteri . Aavik soovitab kasutada ka instruktiivi, „...seda nii elegantset käänet....”. Aavikul endal esineb instruktiivi ülimalt harva: „Naine langes lõhestet kolbi surnult maha” . Muidugi pole see elegantne vorm süstemaatiline kääne, vaid keele arhailistest kihtidest välja kaevatud määrsõnavormide ümbertõlgendus käändevormiks. ( Hint, M. Hilise Aaviku radikaalne keeleuuendus http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/2/129 ) Kasutatud kirjandus Aavik Johannes, http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html Hint Mati, Erinevad mitmuse vormid ja sõnamuutmissüsteemi meelevaldsus http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/2/129 Rätsep Huno, Johannes Aavik 1912- Emakeele Selts
Freudi järgi tuleks inimese kaudu seletada kogu ühiskonda ja kultuur on psüühilised determineeritud e ettemääratud. Jung arendab edasi Freudi arusaama alateadvusest ja leiab et lisaks individuaalsele alateadvusele on meil ka kollektiivne alateadvus, mille kaudu saame me seletada miks mingid grupid või rahvad on millegipoolest sarnased, näiteks neil on ühine pikk ajalugu ja kollektiivne alateadvus on kujunenud ürgses minevikus ja see koosneb arhailistest mütoloogilistest kultuuridest. Seega üks rahvas tajub ühtekuuluvust, mis tuleb sellest ühisest kogemusest, aga me ei oska öelda täpselt miks. Seda ei saa kuidagi tõestada, sest kui juba individuaalne alateadvus on tajumatu, kollektiivne on seda enam kaugem individuaalsest teadvustamisvõimest. Seda on problemaatiline üle kanda, sest see on veidi religioosne seletus millega saab kõike seletada, aga tõestada ei saa kuidagi. Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria - Ruth Benedict
põhimõtet, keeldudes söömas liha ning püüdes mitte tappa ühtegi elusolendit. Kuna sajandeid on Indias austatud püha loomana lehma, siis loetakse lehma tapmist väga raskeks kuriteoks ning seda peetakse sama suureks patuks kui braahmani tapmist. 4.5. Kangelaseeposed ja sanskriti keel: Hinduistide pühade tekstide hulka kuuluvad ka kangelaseeposed „Mahabharata” ja „Ramajana”. Mõlemad kangelaseeposed koosnevad arhailistest kangelaslugudest, mis pajatavad sündmustest sellest ajalooperioodist, kui muistsed aarjalased alles saabusid Hindustani poolsaarele. „Mahabharata” on india eepos, mis räägib kahe suguvõsa omavahelistest suhetest ja verisest võitlusest ülemvõimu pärast. Eepos koosneb kokku umbes 106 000 paarisvärsist (maailma pikim eepos). India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer
Üldine karistuspõhimõte oli talioon ("silm silma, hammas hamba vastu"), rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust. Hetiidi seadus - babüloonlaste eeskujul kirjutasid nad üles ka oma seadused. Hattušast on leitud tänapäeval palju hetiidikeelseid kiilkirjatahvleid. Nende hulgas on kroonikaid, mis räägivad kuningate sõjaretkedest, seaduste kogusid ja lugusid hetiitide jumalatest. Moosese seadus pärineb 8 saj. eKr, see on üks primitiivsemaist arhailistest seadustest, kuna on loodud lõdva hõimuliidu (tugevad sugukonnad, nõrk keskvõim) ja ühiskonna poolt, kus domineeris peamiselt karjakasvatu s. Tegemist oli uusi maa-alasid vallutava rahva õigusega. 12 tahvliseadused pandi kirja arhailise Rooma õiguse algusaastatel. Rooma keisririigi ajal (527-565 eKr) suurenes bürokraatia ja muutus ametkond, poliitilise võimu raskuspunkt kandus senatist keisrikotta.
Neil on paks raku kest, moodustavad suuri kihilisi struktuure mida nimetatakse stromatoliitideks või onkoliitideks. 2 Inimese põlvnemine ja evolutsioon Duaalne pärimisteooria Geeni-kultuuri evolutsioon Inimese käitumine tekib kultuurilise evolutsiooni koostoimes - lapse sugu sõltub isast (naistel xx, meestel xy) Vigased/kasvaja rakud kasvavad piiritult - Multiregionaalne hüpotees – kaasaja inimene võib olla evolutsioneerunud oma arhailistest esinvanematest paralleelselt euroopas, aasias ja aafrikas või ikkagi ühel kontinendil ja pärast on homo sapiens liikunud teistele kontinentidele - Tänepäevased neli inimpopulatsiooni e rassi evolutsioneerusid ühistest heleda nahaväevusega eellastest. 19.Sugu ja ristpärandumine Inimene - 20 000 struktuurigeeni - 50 triljonit rakku – 70kg - 10 astmes 14 bakterirakku – 500-1000 liiki, sool, nahk
Hiljem jagas Freud isiksuse kolmeks: mina, ülimina (väärtuste ja normide kogu) ja miski. Freudi järgi peaks ka ühiskonda defineerima inimisiksuste kaudu. Ühiskonna seatud piirangute ja tungide vahel valitseb alatine vastuolu. Jung töötas välja teooria, mis seletab, et alateadvus koosneb isiklikust alateadvusest ning kollektiivsest ehk absoluutsest alateadvusest. Kollektiivne alateadvus moodustab inimisiksuste aluse ning koosneb arhailistest ja mütoloogilistest kujunditest. Nii Jungi kui ka Freudi teooriad on tõestamatud. Psühhoanalüüsi baasil on välja töötatud erinevaid kultuuriantr teooriaid- nt konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria- Ruth Benedict (1887-1948), avaldas 1934 ,,Kultuurimudelid"- kultuur nagu indiviidki on enamvähem püsiv mõtlemise mudel, st kultuur on indiviidi laiendus. Psühholoogiline ühtsus tagab ka kultuuri ühtsuse. Peamine on jälgida kollektiivse tegutsemise struktuuri. Kolm põhilist
raevukas pilge ühiskonna aadressil. 7.Tee vahet sellistel kunstnikel nagu Toomas Vint, Aili Vint ja Tõnis Vint. Millist kunstiliiki neist igaüks viljeles, millist ainestikku eelistas? Toomas Vint viljeles maalikunsti, ta kujutas suvist sügavrohelist reaalsust, kuid mitte realistliku, vaid unenäolise mänguna. Aili Vint tegeles samuti maalikunstiga, ta maalis illusionistlikke meremaale optiliste efektidega. Tõnis Vint tegeles graafikaga, ta leidis idamaa filosoofiatest ja arhailistest ornamendisüsteemidest vaimseid tähendusi ja väärtusi. 8.Kes on Tallinnas asuva A.H. Tammsaare monumendi autor? Millistele kirjanikele on ta veel ausambaid loonud? Jaak Soans. Ta on loonud monumendi ka K. J. Petersonile. 9.Millised tähelepanuväärsed ühiskondlikud hooned projekteeris Raine Karp? Linnahalli, Sakala keskuse ja Rahvusraamatukogu 33. Maailma arhitektuur 20. sajandi lõpul 1. Meenuta, mida tähistati nimetusega "funktsionalism", "internatsionaalne stiil" ja "modernistlik
osasse on koodnunud indiviidi teadvustamata ihad, mis mõjutavad meie käitumist. Inimese kaudu tuleks seletada kogu ühiskonda. Tuleb alustada indiviidi uurimisest. Uurib põlisrahvaid e metslasi. Pani nad vaimuhaigetega ühte patta. Jung arendab seda teadust edasi, leiab,et on olemas kollektiivne alateadvus. Selle kaudu saame me seletada seda, miks mingid grupid ja rahvad on sarnased. Neil on ühine pikk ajalugu. Kollektiivne alateadvus on tekkinud ürgses minevikus ja see koosneb arhailistest kujunditest. Sp üks rahvas tajub ühtekuuluvustunnet. Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria Ruth Benedict(1887-1948). Boas sai idee,et peab keskenduma üksikisikule, kuulates psühholoog Galtoni leongut. „Kultuurimudelid“ 1934. Autor Ruth Benedict. Ta oli Boase õpilane. Benedict käsitleb kolme kultuurimudelit, mis on psühholoogiline mudel. Mingi rahva ühendab tervikuks just mingi psühholoogiline mudel. See mudel tuleneb omakorda mingi indiviidi mudelist. Ta
üksikindiviidi uurimisest. Ta ise seletab ka kultuurinähtusi läbi psühiaatrilise prisma käsitleb põlisrahvaid ehk metslasi kui vaimuhaigeid PARALEELID. Ei ole väga tänapäevane viis. Jung arendab edasi Freudi arusaama alateadvusest. Leiab, et lisaks individuaalsele alateadvusele on ka kollektiivne alateadvus. Selle kaudu saame seletada, miks mingid grupid on millegi poolest sarnased. Kollektiivne alateadvus on kujunenud kauges ürgses minevikus koosneb arhailistest, mütoloogilistest motiividest. Sellepärast üks rahvas tajub ühtekuuluvustunnet sarnasus mõtlemises ja tunnetuses seda me ei teadvusta. Jutt, mida ei saa tõestada. Konfiguratsionism ehk kultuurimudeli teooria Boasi õpilane Ruth Benedict (1887-1948) (raamat) ,,Kultuurimudelid" 1934 Käsitleb kolme kultuurimudelit, mis on psühholoogiline mudel. Mis ühendab rahva tervikuks on eripärane psühholoogiline mudel, mis tuleneb teatud indiviidi mudelist. Iga indiviidi mudel on omane
Talupojad – on konservatiivsed, püüavad majapidamist hoida ja edendada. Kõrgetesse riigiametitesse võidi kutsuda otse adra tagant. Ainulaadseks õigusmoraaliks seati põlvkondade tegevuses korjunud kogemus. Kui asi puudutas õiguskuulekust, ei alastatud ka lihastele lastele. Cato igas senatikõnes öeldu: „muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada“ – oli ülespürgiva vabariigi üks tulemusrikkamaid ütlusi. Rooma õiguse alged tulevad arhailistest kultuuridest: vormeliprotsess, hagi- ja kostmisväljendite vahetamine, vanne õiguskohustuste loomise tähtsaima vahendina õigusmõistmise keskmes, kuid seda ei saa nimetada arhailise koopiaks, sest... Sarnasus germaanlastega- ühiskondliku korralduse tuginemises sugulusühendusele – gensile. Roomat valitseti aristokraatlikult. Seda tegid ülikute pered, kes kindlustasid oma võimu perekonnapoliitika abil. Nad tundsid teisi perekondi. Perekonnakorraldus tugines perepea tunnustamisele.
Talupojad – on konservatiivsed, püüavad majapidamist hoida ja edendada. Kõrgetesse riigiametitesse võidi kutsuda otse adra tagant. Ainulaadseks õigusmoraaliks seati põlvkondade tegevuses korjunud kogemus. Kui asi puudutas õiguskuulekust, ei alastatud ka lihastele lastele. Cato igas senatikõnes öeldu: „muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada“ – oli ülespürgiva vabariigi üks tulemusrikkamaid ütlusi. Rooma õiguse alged tulevad arhailistest kultuuridest: vormeliprotsess, hagi- ja kostmisväljendite vahetamine, vanne õiguskohustuste loomise tähtsaima vahendina õigusmõistmise keskmes, kuid seda ei saa nimetada arhailise koopiaks, sest... Sarnasus germaanlastega- ühiskondliku korralduse tuginemises sugulusühendusele – gensile. Roomat valitseti aristokraatlikult. Seda tegid ülikute pered, kes kindlustasid oma võimu perekonnapoliitika abil. Nad tundsid teisi perekondi. Perekonnakorraldus tugines perepea tunnustamisele.
o Eristab isikuinstitutsioone (nt juriidilised isikud ja ühingud) ja asjainstitutsioone (nt kehtiva õiguse, arvamusvabaduse ja eraomandi instituudid). Emile Durkheim`i (1858-1917) koolkond Georges Gurvitch (1899-1964) o Inimühendusel on kolm vormi: 1)mass, 2)ühing, 3)organisatsioon. o Õiguses eristab: 1)organiseeritud, 2)paindlik, 3)spontaanne, 4)intuitiivne. USA õigusõpetus Oliver Wendell Holmes (1841-1935) o Kehtiv õigus on sulam arhailistest ajaloolistest traditsioonidest ja nende kaasaegsetest kohanemistest uute vajaduste ja väärtuskujutlustega. o Sotsiaaldarvinism- tugevamate õigus o Iga sotsiaalne seos toob esile vastava reeglistiku, asjaosalistelt ei oodata midagi muud kui nende individuaalsete huvide järgimist. William Graham Sumnern(1840-1910) o Kõik sotsiaalsed normid kasvavad välja kogemustest. Inimesed otsivad teid, kuidas
annaabi.ee 
